3-15-964/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated29.03.2014 koostas Viru Vangla kinnipeetav I.T. (edaspidi kaebaja) vene keeles avalduse, milles kurtis, et arst on talle 20.01.2011 seljavalude tõttu määranud kartserisse täiendava madratsi, kuid vangla administatsioon ignoreerib arsti ettekirjutust ega ole madratsit võimaldanud. Ta väitis, et esitab tekitatud tervisekahju eest 100 000 euro suuruse kahjunõude, palus see summa talle välja maksta ning tulevikus kartserisse paigutamise korral arsti poolt määratud madrats võimaldada. 01.04.2015 kirjutas ta võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmise taotlustele allkirja selle kohta, et pole nõus tõlkimise eest vanglasiseselt arvelt tasuma. 01.04.2015 otsustega nr 6- 16/40-2 tagastati kahjunõue põhiseaduse § 6 ja § 52, keeleseaduse § 12, haldusmenetluse seaduse §
Legislator headnote
AI generated3-15-964/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 4 kohaselt peab kohus kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
Full text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht
22. aprill 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-964 Kohtuasi I.T. kaebus arsti poolt määratud madratsi kartseris mittevõimaldamisega Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja arsti ettekirjutuse järgimise kohta ettekirjutuse tegemiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada I.T. kaebus.
2. Saata määrus kaebajale vene keelde tõlgituna teadmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
1. 29.03.2014 koostas Viru Vangla kinnipeetav I.T. (edaspidi kaebaja) vene keeles avalduse, milles kurtis, et arst on talle 20.01.2011 seljavalude tõttu määranud kartserisse täiendava madratsi, kuid vangla administatsioon ignoreerib arsti ettekirjutust ega ole madratsit võimaldanud. Ta väitis, et esitab tekitatud tervisekahju eest 100 000 euro suuruse kahjunõude, palus see summa talle välja maksta ning tulevikus kartserisse paigutamise korral arsti poolt määratud madrats võimaldada. 01.04.2015 kirjutas ta võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmise taotlustele allkirja selle kohta, et pole nõus tõlkimise eest vanglasiseselt arvelt tasuma. 01.04.2015 otsustega nr 6- 16/40-2 tagastati kahjunõue põhiseaduse § 6 ja § 52, keeleseaduse § 12, haldusmenetluse seaduse §
20 lg 1 ja vangla sisekorraeeskirja § 49’ lg 3 tuginedes.
2. 15.04.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebaja poolt 13.04.2015 koostatud kaebus. Selles luges ta üles oma kartseris viibimise perioodid alates 20.01.2011 kuni 01.04.2015 ning väitis, et vangla on ignoreerinud arsti poolt 20.01.2011 antud korraldust, millega määrati talle kartserisse täiendav madrats. Ta leidis, et sellega tekitati talle läbi seljavalu täiendavaid kannatusi ning palus, et vangla tegevus tunnistataks õigusvastaseks, mõistetaks välja õiglane kompensatsioon ja edaspidi täidetaks arsti ettekirjutusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 4 kohaselt peab kohus kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
4. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 ja 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla haldusakti ja toimingu peale või vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglale või Justiitsministeeriumile või riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui nõude kohtueelseks lahendamiseks kehtestatud korrast on kinni peetud.
5. Keeleseaduse § 10 lg 1 ja 12 lg 1 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Sama seaduse § 9 lg-tes 1, 2 ja 3 kehtestatuga on tehtud erand vaid nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6080 vene rahvusest elanikku 01.01.2015 seisuga 49,77% ehk alla poole selle omavalitsusüksuse 12 217 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust.
6. Kinnipeetava kohtueelsete nõuete esitamise kord on reguleeritud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ §-s 49’. Selle lõiked üks, kaks ja kolm näevad ette, et vangla peab saatma võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused tõlkijale, võtma enne seda kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta kulude maha arvestamiseks tema vanglasiseselt isikuarvelt ning jätma võõrkeelse nõude menetlusse võtmata juhul, kui kinnipeetaval on vanglasisesel arvel olemas vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid ta keeldub nõusoleku andmisest. Viru Vangla poolt kohtule edastatud võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saamise taotlusel on kirjas, et 01.04.2015 seisuga oli kaebaja arvel 124,71 eurot, millest oli broneeritud 5,10 eurot, kuid tema on taotlusele antud allkirjaga keeldunud nõusolekust ise tõlkimise eest tasuda. Seda, et nimetatud summa oli kaebaja arvel tõepoolest olemas, kinnitab ka kohtu nõudmise peale vanglast saadud isikukonto väljavõte. Seega ei olnud vanglal õigust tema kahjunõuet menetlusse võtta, ta pidigi selle tagastama ning kohtueelset menetlust ei saa läbituks lugeda.
7. Kaebuses on selle esitaja lisaks muudele nõuetele märkinud, et soovib tuvastada vangla tegevuses õigusvastasuse. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 võimaldab tuvastamisnõudega kaebust esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Antud juhul on niisuguseks vahendiks kohustamisnõue. Selle on kaebaja kahjunõude kõrvale ka esitanud, mistõttu tuleb tema viide õigusvastasuse tuvastamisele lugeda hüvitamisja kohustamisnõuete juurde kuuluvaks ning seda pole vajalik käsitleda iseseisva tuvastamisnõudena.
8. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebus kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu lubatav, Tartu Halduskohus ei saa seda menetlusse võtta ning peab halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 alusel täies ulatuses tagastama.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane