4-14-9028/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-14-9028

Otsuse kuupäev 31.03.2015

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Väärteo väär liiklusseaduse § 238 ja teeseaduse asi E.V teoasi

§ 40 1

lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Politsei-

ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli-

ja liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklu

sametniku Heiki Lindus’e otsus 07.10.2014 nr: 2402,14,001176 väärteoasjas

Kaebuse esitaja menetlusalune isik E.V

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 10.02.2015 ja 17.03.2015, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik E.V ja tema kaitsja v.-

adv. abi Andi Tubin ning kohtuväline menetleja Ida prefektuur politseijaoskond, i Jõhvi esindaja Heiki Lindus

Lõpposa

Jätta E.V kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood

700087 politseijaoskonna patrullija 47, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Jõhvi liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Lindus’e 07.10.2014 otsus väärteoasjas nr: 2402,14,001176 E.V-le (isikukood xxx, elukoht xxxx , millega määrati , töökoht liiklusseaduse § 238 ja teeseaduse § 40 xxxx)

1 lg 1 juhindudes, järgi, KarS § 63 lg 1

teeseaduse § 401

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 180 ku ulatuses, s.o 720 eurot, trahviühi muutmata.

Jätta valitud kaitsjale makstud tasu summas 1687,17 eurot E.V kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 07. aprilliks 2015). Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, 22.04.2015, s.o mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

ASJAOLUD

1.Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Eduard Blaško koostas menetlusalusele isikul 17.09.2014 e E.V-le

väärteoprotokolli nr AB 1410160 selle kohta, et E.V 16.09.2014 kell 23.37 xxxx vallas xxxx mnt 110. km-l, liikudes xxxx suunas xxxx reg , juhtis mootorsõidukit haagisega

märgiga lle tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused ületasid xxxx, mi

registreerimisel määratud väärtusi. Veduki teisel teljel lubatud 9500 kg, tegelik 11156 kg, veduki kolmandal teljel lubatud 9500 kg, tegelik 10998 kg. Haagise teisel teljel lubatud 8000 kg, tegelik 8223 kg, haagise kolmandal teljel lubatud 9000 kg, tegelik 11961 kg, haagise neljandal teljel lubatud 9000 kg, tegelik 12120 kg. Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik mass 70012 kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba. Sellega rikkus menetlusalune isik E.V liiklusseaduse -de 34 lg 12, 80 lg 1 § ; TSM määruse nr 51 § 7 lg 1, MKM määruse nõudeid ja väärteod kvalifitseeriti liiklusseaduse § 238, nr 42 lisa 1 kood 1109,1111

teeseaduse § 401 lg 1

järgi.

Menetlusalune isik E.V väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

2. Politsei-

- ja ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 07.10.2014 otsusega

väärteoasjas nr: 2402,14,001176 määrati E.V-le karistuseks teeseaduse § 40 lg 1

alusel rahatrahv 180 trahviühiku ulatuses, s.o 720 eurot, sest E.V 16.09.2014 kell

23.37 xxxx vallas xxxx mnt 110. kmxxxx reg nr xxxx l juhtis mootorsõidukit haagisega ,

mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused ületasid sõiduki registreerimisel määratud väärtusi. Veduki teisel teljel lubatud 9500 kg, tegelik 11156 kg, veduki kolmandal teljel lubatud 9500 kg, tegelik 10998 kg. Haagise teisel teljel lubatud 8000 kg, tegelik 8223 kg, haagise kolmandal teljel lubatud 9000 kg, tegelik 11961 kg, haagise neljandal teljel lubatud 9000 kg, tegelik 12120 kg. Lubatud autorongi suurim mass 44000 kg, tegelik 70012 kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ütluste ja massimõõteseadme kasutamise protokolliga.

Kuna

liiklusseaduse § 238 ja teeseaduse § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus teeseaduse § 401 lg 1

järgi.

Kergendavad asjaolud: kehtivad karistused puuduvad.

Raskendavad asjaolud: puuduvad.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Kogutud tõenditest lähtuvalt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et mõõtmisi on teostanud pädev mõõtja, tuginedes mõõteseadusele ning järgitud on ka seadme kasutusjuhendit ja vastavasisulist mõõtemetoodikat. Massimõõt seadme kasutamise protokollist nähtub, et lubatud massi piirmäärasid on ületatud e olulisel määral, autorongi lubatud piirmäärasid ületati mitte vähem kui 26012 kg, tegemist on olulise piirmäärade ületamisega. Tuvastatud tulemus saab tuleneda ainult juhi teadlikust ja tahtlikust tegevusest. Juht ei ole süüd õigusrikkumise toimepanemises tunnistanud. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on määratav karistus ligilähedane maksimaalsele võimalikule karistusmäärale.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 30.10.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kaebuse ühes lisadega (kohtuvälise menetleja otsus, küsimused Evocar 2000 kaalude valmistajatehasele Teknoscale -le, Teknoscale OY kaalude valmistajatehase vastus OY

küsimustele, Evocar 2000 kaalude kasutusjuhend) menetlusalune isik E.V oma kaitsja v.-adv. abi Andi Tubina vahendusel.

3.1. -st 2 peab karist Kaebuses märgitakse, et tulenevalt MõõteS § 5 lg 2 p use määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 10 lg-st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleeri -des 21-23. vad nõuded on sätestatud MõõteS § Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p le 2 ja § 23 lg 1 p - -le 3, p-le 4, p-le 6 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid ning õigusaktide nõudeid.

3.2.Menetlusaluse isiku autorongi kaalumisel on kasutatud Teknoscale OY poolt valmistatud

Evocar 2000 kaale ning autorongi on kaalutud eraldi: kõigepealt veok ja siis täishaagis, täishaagist lahti ühendamata. Täpsustamaks kaalude kasutusjuhendit on menetlusaluse isiku kaitsja 11.08.2014.a esitanud väärteoasjas nr 4 2084 küsimused Evocar 2000 kaalude

valmistajatehasele Teknoscale OY-le (lisatud kaebusele). 14.08.2014.a saabus kaalude valmistajatehase vastus menetlusaluse isiku kaitsja poolt esitatud küsimustele (lisatud kaebusele). Vastuse punkti 1.1 kohaselt on Teknoscale OY võtnud vastutuse vaid kaalusüsteemi õigesti töötamise ja õigete kaalutulemuste näitamise eest ning märgib, et Eesti riiklikud seadused ja määrused määravad ära kasutatavad mõõtmismeetodid. Kaalude kasutusjuhend sisaldab vaid üldiseid juhiseid kaalusüsteemi kasutamiseks raskesõidukite kaalumisel. Teknoscale OY on oma vastuses asunud lõppjäreldusele, et kaaluseadmed on näidanud õigeid masse ning sõidukitel on olnud ülekaal. Kaitsja rõhutab, et kuna vastuste punkti 1.1 kohaselt on Teknoscale OY võtnud vastutuse vaid kaalusüsteemi õigesti töötamise ja õigete kaalumistulemuste näitamise eest, märkides, et Eesti riiklikud seadused ja määrused määravad ära kasutatavad mõõtmismeetodid, siis ei saa Teknoscale OY anda ka lõplikku hinnangut asjaolule, kas menetlusaluse isiku autorongil esines ülekaal või mitte. Lõpliku hinnangu andmiseks tuleb tuvastada, kas kaalumisel kasutatud mõõtemetoodika oli usaldusväärne. Seega tuleb pöörduda Eesti vastavate õigusaktide poole.

3.3.Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a käskkirjaga nr 40 kehtestatud „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika“ (edaspidi Metoodika MM 02 2010) p 11 sätestab -

lubatud kaalumisviisid.

-, telje-

sõiduki ja autorongi Sõiduki või autorongi ratta või kogukoormuse -

saamiseks kaalutakse sõidukit piki või põikisuunas:

1)

kui kaalud on korraga kõikide rataste all;

2) telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte;

3) telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata;

4) külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all kaaludele vastava paksusega tasandusmatte;

5)

külgepidi, tasandusmatte kasutamata;

6)

sõidukit ja haakes poolhaagist eraldi.

Metoodika MM 02- kit 2010 punkti 11 alapunktis 6 on sätestatud erand, mis lubab kaaluda veo ja teatud tüüpi haagist eraldi: eraldi on lubatud kaaluda sõidukit (veok) ja haakes poolhaagist.

Käesoleval juhul on eraldi kaalutud menetlusaluse isiku veokit ning haakes täishaagist. Kaitsja on seisukohal, et veokile ning täishaagisele ei saa kohanduda Metoodika MM 02-2010 p 11 kuuendas lõigus sätestatud kaalumisviis, kuna poolhaagis ning täishaagis on oluliselt erineva konstruktsiooniga. Siinkohal selgitab kaitsja, et Metoodika MM 02-2010 p 11 kuuendas lõigus sätestatud poolhaagise näol on tegemist sadulhaagisega, millele mõjuvast raskusjõust osa kandub sadulseadise kaudu vedukile.

Kohtuväline menetleja on käesoleva väärteoasjaga analoogsetes väärteoasjades asunud seisukohale, et sõltumata sõidukite tüüpidest on lubatav kaaluda mootorsõidukit (sõiduk) ja haagist (sõiduk) eraldi ning seetõttu võib eraldi kaaluda ka veokit ja täishaagist. Kaitsja märgib, et kohtuvälise menetleja seisukoht ei ühti Metoodika MM 02-2010 punkti 11 alapunktis 6 sätestatuga, mis lubab kaaluda eraldi vaid sõidukit ja haakes poolhaagist. Eeltoodut kinnitab ka 31.08.2013.a välja antud Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi (lisatud kaebusele) p 1.2, kus on toodud välja joonis, kus on kombineeritud veok, poolhaagis ja keskteljega haagis. Kasutusjuhend sätestab, et sellist sõidukikombinatsiooni tuleb kaaluda igat sõidukit eraldi juhul, kui ei saa kasutada 14 kaalu. Seega tuleneb kaalude kasutusjuhendist, et eraldi võib kaaluda ainult pildil olevat sõidukite kombinatsiooni: veok, poolhaagis, keskteljega haagis. Selline käsitlus ühtib veoki ja poolhaagise osas ka Metoodika MM 02-

2010 punkti 11 alapunktis 6 sätestatuga, mis lubab kaaluda veokit ja haakes poolhaagist eraldi. Teknoscale OY on kaitsja poolt joonise kohta esitatud täpsustavale küsimusele (küsimuste punkt 2.3) jätnud vastamata.

3.4.Kaitsja juhib tähelepanu ka järgmisele asjaolule: eraldi on võimalik kaaluda haagist ja veokit ühendatult haakeseadeldise kaudu ning veokit ja haagist lahtiühendatult. Veoki ja poolhaagise eraldi kaalumise puhul näeb metoodika ette haakes kaalumise, kuid metoodika ei anna vastust, kuidas tuleb käituda veoki ja täishaagise kaalumise korral: vastuseta jääb küsimus, kas kaaluda tuleb ühendatult või lahtiühendatult? Kaitsja on seisukohal, et kaaludes veokit ja haagist eraldi, kuid ühendatult võivad läbi haakeseadeldise kanduvad raskusjõud mõjutada kaalumistulemusi ning eeltoodud meetod ei pruugi olla usaldusväärne.

3.5.Asjaolu, et mõõtmistulemused on ebausaldusväärsed, tõendavad mh ka

massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvad olulised erinevused veoki ja haagise vasaku ja parema kaalu lugemites ning menetlusaluse isiku poolt protokolli tehtud märkused kaalumise metoodika osas. Menetlusalune isik on massimõõteseadme kasutamise protokolli märkinud, et sõitis kahel korral haagisega kaalule, kuid kuna haagist ei õnnestunud nõuetekohaselt kaaludele juhtida, paluti tal tagurdada ning uuesti kaaludele sõita. Kolmandal korral kaaludele sõitmine õnnestus. Kontrollides koos kohtuvälise menetleja ametnikega kaalude näite, märkas menetlusalune isik, et haagise kolmanda telje vasaku ja parema ratta kaalude näidud ei olnud stabiliseeritud: näidud olid võrreldes algselt massimõõteseadme protokolli märgitud tulemustega muutunud vähemuse poole. Kohtuvälise menetleja ametnik ei võtnud arvesse menetlusaluse isiku kohapeal esitatud vastuväiteid ning jättis massimõõteseadme kasutamise protokollis andmed parandamata. Asjaolu, et kaalumisel ei kasutatud asjakohast mõõtemetoodikat, kinnitavad massimõõteseadme kasutamise protokolli näidud, mis telgede ja rataste kaupa on oluliselt erinevad: haagise esimese telje vasaku ja parema kaalu lugemite erinevus on 700 kg, haagise teise telje vasaku ja parema kaalu lugemite erinevus on 500 kg. Haagise kolmanda telje vasaku ja parema kaalu lugemite erinevus on 1560 kg ning haagise neljanda telje vasaku ja parema kaalu lugemite erinevus on

650 kg. Erinevused esinevad nii haagise kui ka veoki kõigi telgede vasaku ja parema kaalu lugemites (erinevused ristisuunas), samuti esinevad erinevused kõikide vasakul pool asetsevate telgede alla paigutatud kaalude ning kõikide paremal pool asetsevate telgede alla paigutatud kaalude lugemites (erinevused pikisuunas). Eeltoodud erinevused saavad tuleneda ainult asjaolust, et kaalumisel ei ole kasutatud asjakohast mõõtemetoodikat, kuna koorem oli nii veok

il, kui haagisel paigutatud ühtlaselt.

3.6.Arvestades, et massimõõteseadme kasutamise protokoll võib sisaldada tegelikkusele mittevastavaid andmeid, ei saa kaebaja hinnangul käesolev protokoll olla usaldusväärseks tõendiks ning see tuleb tõendite hulgast kõrvaldada. Kuna väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid kooskõlas mõõteseaduse nõuetega, ei ole tõendatud ka menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemine. Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada.

Menetlusalune isik taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil, kui kohus leiab, et VTMS § 119 lg 1 kohaldamine ei ole põhjendatud. Menetlusalune isik taotleb mõõtmise läbi viinud liikluspolitseinike tunnistajatena ülekuulamist. Kaitsja on seisukohal, et tunnistajate ülekuulamine on põhjendatud lähtudes ab ovo printsiibist. Samuti on tunnistajate ülekuulamine oluline, kuna kaalumise läbiviimise metoodika selgitamine omab

kaalumistulemuse usaldusväärsuse hindamisel olulist tähtsust. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § st 29, § 0, § 119 lg st 1 ja § 132 p palutakse kaebuses tühistada - -st 3 - -st 2 Ida prefektuuri korrakaitsebüroo suhtes 07.10.2014.a tehtud liiklustalituse poolt E.V

otsus väärteoasjas nr: 2402,14,001176, lõp a väärteomenetlus E.V äärteo etad teos v tunnuste puudumise tõttu ja välja mõista menetlusaluse isiku kasuks õigusteenuse eest tasutud summad vastavalt kohtukulude nimekirjale, mis esitatakse menetluse käigus.

4. Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja esitas kirjaliku seisukoha ühes lisadega

(Evocar 2000 kaalude taatlustunnistused, koormuse mõõtmise metoodika) väärteoasjas nr:

2402,14,001176 menetlusaluse isiku poolt kaebuses nimetatud asjaolude suhtes.

Menetlusaluse isiku poolt maakohtusse esitatud kaebuse osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et see on alusetu, massimõõtmisi on teostatud, tuginedes mõõteseadusele, sõiduki koormuse mõõtmise metoodikale ja Evocar kaalude kasutusjuhendile.

17.09.2014 koostatud massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et koormuse mõõtmisel oli kasutatud 8 mitteautomaatkaalu Evocar 2000, kaalud on läbinud nõuetekohase taatlemise (taatlustunnistused lisatud) ning mõõtmist on teostanud pädev mõõtja. Mõõtja on erialaselt pädevaks tunnistatud pikkuse ja liiklusjärelevalve sõidukite massi mõõtmise alal EAK tunnistusega nr E075 kehtivusega kuni 30.06.2015. Kaale testiti vahetult enne kaalumist ning mõõtmisi läbiviinud ametnik on kinnitanud, et kaalud on töökorras.

Kaalumisele kuulus autorong, mis koosnes veoautost (sõiduk) ja täishaagisest (sõiduk). Sõiduk liiklusseaduse § 2 p 73 alusel on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Seega käsitletakse sõiduki mõiste all eraldi mootorsõidukit (veoauto) ja tema haakes olevat haagist.

Kaalumisel lähtuti ja võeti aluseks Politsei ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirjaga nr 40 kinnitatud „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika 2010“ MM 02-

(edaspidi metoodika). Lähtuvalt p 1 kasutatakse metoodikat sõiduki ja autorongi rattaja teljekoormuse määramiseks ratta ja teljekoormuskaaludega ning nende mõõtetulemuste alusel sõiduki kogukoormuse määramiseks liiklusjärelevalve käigus. Koormuse mõõtmise lubatud viisid on nimetatud ära metoodika p 11 – sõiduki või või

autorongi ratta-, teljekogukoormuse saamiseks kaalutakse pikivõi põikisuunas. Käesoleva juhtumi puhul tugineti nimetatud punkti alajaotuse esimesele veerule – kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Tulenevalt metoodika p 11 kirjeldavast osast, lubatav on kaaluda nii sõidukit kui ka autorongi, siis mõõtmist teostati lubatud viisil. Seega on lubatav kaaluda mootorsõidukit (sõidukit) ja haagist (sõiduk) eraldi.

Koormuse mõõtmisel tugineti ka Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendile. Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi p 1.2 alusel on määratud ära sõiduki kaalumiseks ettenähtud kaalude kogus.

Käesoleva juhtumi puhul olid sõidukid (mootorsõiduk ja haagis) kaalutud kaalude kasutusjuhendi p 1.2 pildi nr 2 ja 3 järgi, s.t mootorsõiduki kaalumiseks kasutati 6 kaalu ja haagise kaalumiseks kasutati 8 kaalu.

Autorongi puhul koormuse mõõtmisel mootorsõidukit ja täishaagist lahti ei ühendatud, kuna mootorsõiduki haakes oleva täishaagise puhul on tegemist sisuliselt iseseisva sõidukiga, mis olles haakeseadmega ühendatud mootorsõiduki külge, ei koorma mootorsõidukit, s.t läbi haakeseadme ei kandu selliseid raskusjõude, mille alusel saaks nimetada mõõtetulemusi mitteusaldusväärseteks. Majandus ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42 § 3 - p 103 kohaselt on täishaagis haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks telg on juhitav ning mille haakeseade saab haagise suhtes vertikaalsuunas liikuda ja mis vedukile kannab üle mitteolulist staatilist vertikaalkoormust (alla 100 kg). Eeltoodu annab selge ülevaate sellest, et haagis ei koorma vedukit raskusjõududega, mille puhul saaks väita, et koormuse mõõtmisel kasutatud kaalumisviis ei ole usaldusväärne.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaitsja poolt viidatud asjaolule, et vale mõõtemetoodika kasutamist kinnitavad ka mõõtetulemused, kuna haagise vasaku ja parema rataste kaalu lugemites on olulised erinevused. Arusaamatuks jääb see, kuidas vale metoodika kasutamine loob olukorra, kus kaalu tulemused on korrapäratult erinevate tulemustega.

Kohtuvälise menetleja esindaja juhib siinkohal tähelepanu sellele, et tegemist ei ole vedelainetega, mille puhul tuvastatud kaalutulemuste puhul saaks väita, et need pole usaldusväärsed. Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et tegemist oli metsamaterjali veoga. Tegemist on veosega, mille puhul on määravaks asjaoluks koorma paigutus, metsamaterjali erinev läbimõõt terve puidu ulatuses, samas väga suurt rolli mängib ka puidu erikaal, s.o olukord kui puit võib olla erineva niiskusastmega, seega palgid võivad olla erineva kaaluga. Puidu erikaal on kõikuv ka juhul, kui koorem on võetud ühest ja samast kohast. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib siinkohal veelkord tähelepanu sellele, et koormuse lliseid mõõtmisel kasutatavad metoodilised võtted ei saa tekitada se kaalumistulemuste erinevusi, mis on märgitud massimõõteseadme kasutamise protokollis.

Tegemist on siiski metsamaterjaliga, mille puhul kaalutulemused ongi väga erinevad ja kõikuvad. Teiste väärteoasjade menetlemisel on ühel teljel vasaku ja parema kaalutulemuste vahe kõikunud suisa 2000-2500 kg ning ka sellise tulemi puhul on leitud, et tegemist on usaldusväärse kaalumisega.

Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu ka sellele, et 29.08.2014 Riigikohtu k 3-7-1-1-1- riminaalkolleegiumi kohtumäärusega nr jäeti menetlusse võtmata

kassatsioonkaebus, mis oli esitatud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 8.04.2014 otsusele väärteoasjas nr 4-14-1559, kus kohtumenetluses vaidlusalusteks teemadeks olid samad asjaolud, mis ka käesoleva kaebusega esile toodi. Samade asjaolude vaidluses on jõustunud ka

Pärnu Maakohtu 22.09.2014 tehtud otsus väärteoasjas nr 4-14-3815.

Eeltoodule tuginedes on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et koormuse mõõtmine on toimunud seaduslikult, mõõtetegevus on jälgitav, mõõtmisi on teostanud pädev mõõtja, mõõtevahendite taatluskohustus on täidetud ning järgitud on asjakohast mõõtemetoodikat.

Seega tuleb menetluskulud õigusteenuste osutamise eest jätta menetlusaluse isiku kanda. Kohtuvälise menetleja otsus palutakse jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

MENETLUS KOHTUS

5. Kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kaitsja ei jäi menetlusalune isik E.V

pidanud kohtuistungil vajalikuks enam vaielda osade kaebuse punktide osas. Vaidlus jäi endiselt ülesse kohtule esitatud kaebuse punktide 2.5. ja 2.6. osas, millised on otsuse punktid

3.5. ja 3.6.

Menetlusalune isik E.V kinnitas kohtuistungil, et küsimuse haagise kolmanda telje kaalu numbri muutumise kohta pani ta massimõõteseadme kasutamise protokolli kirja. Kolmand er auto ja panid numbrid al korral sai ta alles kaaludele peale sõita. Nad käisid ümb kirja, vasakult poolt alustades ja minnes ringiga paremale poole. Tagasi tulles pani ta tähele, et kolmandal teljel on kaa E B et miks see nii on, kuid lu number muutunud. Ta küsis käest, viimane ei osanud selle kohta öelda mitte midagi. E.V täpsustas, et number ei hakanud peale sõites muutuma, vaid läks 10-15 sekundit aega, kui hakkas muutuma ja id

muutus

E B pani aga algs id siis vähemuse suunas. e näidu protokolli kirja, muutunud numbreid ei arvestanud üldse. Kolmandal teljel oli vasakul 5440 kg, paremal 7000 kg ja need numbrid pandi kirja. Hilisemad numbrid olid väiksemad, kuid politseinik ei muutnud pärast neid numbreid. Kui ta tagasi tulles ümber haagise käis, siis ülejäänud näidud olid samad. E.V sõnul kaaluti autot ja haagist eraldi. Kolmandal katsel sai ta käru paika. Peale sõitmiseks ei kasutatud mingeid abivahendeid. Selles osas on tal pretensioon, et millest tulenevalt haagise kolmandal sillal kaalu numbrid muutusid. Kaalud paigutati rataste ette ja kästi peale sõita. Kõigepealt auto, numbrid pandi kirja. Siis pandi kaalud käru rataste ette ja kästi peale sõita ning kolmandal korral sai ta peale. Kõigepealt kaaluti veok ja siis täishaagis. Kuidas on see võimalik, või millest tulenevalt on ühel pool kaalu numbrid suuremad kui teisel pool. Terve autorongi ulatuses olid erinevused suured, kuid kolmandal teljel oli erinevus ikka ülisuur. Materjal oli paigutatud ühtlaselt, ümarpalk oli ühtlase läbimõõduga, läbimõõt kuni 30 cm. Materjal oli värske, ühest kohast võetud. E.V tunnistas, et ümber auto käies, kirjutas ta ise ka kaalu numbrid üles. Veokil ja haagisel oli kokku 3 pakki, 1 oli veokil ja 2 käru peal. Koorem päris triiki täis ei olnud. 10 cm oleks võinud koorem veokil ja haagisel kõrgem olla. Veokil oli koorem madalam, vist isegi 30 cm. E.V ütlustest nähtub, et kuna tal puudus kaalumise võimalus, siis enne väljasõitu ta oma kogemusest arvas, et tegemist ei ole ülekaaluga. Tegemist oli ümarpuidu pakkidega, mis olid igast otsast ühesuguse läbimõõduga. Erinevus võis olla maksimaalselt 2 cm, sest tegemist oli peenpalgiga. Palgi läbimõõdud

30 cm. Paki otsad võisid olla erineva algavad alates 11 cm ja on kuni 25-

läbimõõduga. Enne väljasõitu ta ei suutnud tuvastada palgi erikaalu. Palk veetakse kokku ühelt langilt, ühest kohast ja ta ei usu, et niiskusastmel oleks mingeid erinevusi. Oma märkmed kaalumise kohta andis ta ülemuse kätte. Politseiametnikud nägid, et ta tegi märkmeid. Kaalu erinevust kolmandal teljel, seda lõppnäitu, ta ei mäleta, kui palju see allapoole liikus. Ta jälgis lihtsalt kaalu numbri allapoole langemist. E B pani kirja suurema näidu, selle, mis oli peale sõites, aga 15 sekundi jooksul hakkasid need numbrid allapoole liikuma. Mõõtmisi teostas E , kes mõõtmise B ja tema kirjutas ka protokolli. Peatas teda A E juures ei olnud, vaid oli seal ligidal. Numbrite kirjutamise juures A E ei olnud ja tema ei näinud ka numbrite muutum oli koos ühe meesterahvaga, kes aitas ka kaaluda. ist. E B

Menetlusaluse isiku E.V väitel videosalvestise lõppedes protseduur haagise juures ei lõppenud. Nad said numbrid kirja pandud ja hakkasid ümber auto ja haagise tagasi liikuma ni -ndal teljel on numb B ng siis ta märkas, et haagise 3 rid muutunud ja siis ta küsis E käest, et

miks see nii on ja viimane ei osanud midagi öelda. E.V väitel tegid nad koos politseiametnikuga ringi ümber haagise veel ära ja seda enam videosalvestis ei kajasta.

Tunnistaja A E kinnitas kohtuistungil, et töövahetus oli öisel ajal. See oli suve lõpu, sügise alguse poole, kui nad teostasid liiklusjärelevalvet xxxx maanteel xxxx sillal. Nad oli peatanud kontrollimiseks 2 veokit ja tegelesid nendega, kui samal ajal nägid, et xxxx poolt liikus maanteele ja edasi xxxx suunas veok, mis vedas ümarpalki. Kuna veoki koorem oli silmnähtavalt väga suur, siis otsustas ta selle peatada. Kui nad maanteel seisid, siis oli metsast kuulda saagide töötamist. Veoki koorem oli tõesti suur ja äratas tähelepanu sellega, et tagant koormapostid kippusid laiali minema. . Ta Alguses juht tunnistas, et koorem on ülekaaluline nägi sõiduki armatuurlaual kiirmenetluse otsuse koopiat ja tuli välja, et juht oli saanud mõned tunnid tagasi karistada analoogse asja eest. Seetõttu oli juhile arusaamatu, et mida nemad siin veel teevad, kuivõrd kumas läbi juhi teadlikkus, et kedagi siin teel ei ole. Mingil hetkel, kui juht sai aru, et olenemata sellest, et ta sai juba karistada ja tal pole pääsemise teed, tema käitumine muutus. Juht otsis põhjusi, et oma pahameelt välja näidata. A E täpsustas, et see sündmus võis aset leida 16.09.2014 kell 23.37. Nad olid patrullis kahe autoga kolmekesi E B, kes , tema ja O L. – mõõtis ja menetles Analoogset tööd on ta teinud 2

aastat ja pole veel kunagi näinud 26 tonni ülekaalu. Suur oli nii veoki kui ka täishaagise koorem. Mõlemal oli peal metsamaterjal. Tegemist oli ümarpalgiga, võis olla männipuit.

Välimuselt oli näha, et oli värske palk. Veok ja täishaagis olid koormatud pealtnäha ühesuguse värskusega palgiga. Sinna koormasse ei oleks olnud enam võimalik midagi peale panna. A E kinnitas, et temal mingit menetluslikku rolli ei olnud, mingil hetkel ta oli kaalumise juures. Oli 3 sõidukit, millega tuli tegeleda. Ühel momendil kuulis ta juhi mingit väidet kaalu numbri kohta. Pretensioon oli ühe ainsa numbri osas. Ta küsis juhilt, et kuidas viimane saab väita, et number muutus, mille peale juht ütles, et teid kaalumise juures ei olnud. A E brid kirja pandi. Menetleja pani võttis omaks, et mingil ajal ta viibis juures, kui kaalu num numbrid märkmikusse kirja. Seda ta ei mäleta, et juhil oleks olnud mingi paber käes ja ta oleks ka midagi kirja pannud. A E es ei olnud, kirjutas vaid menetleja. teada juhil midagi kä

Kaalude kõikumine vasaku ja parema poole vahel on normaalne. See oleneb kõik koorma paigutusest, koormast endast. Tema praktikas erinevused parema ja vasaku poole vahel on olnud ikka tonnides. A E L kaalumise juures, mingil hetkel mitte. väitel mingil hetkel oli O Seda, kas O L

kuulis või nägi kaalu muutumist, tema ei tea.

Tunnistaja E B kinnitas kohtuistungil, et oli öine aeg, kui nad peatasid selle juhi sel päeval juba teistkordselt xxxx ristis. E B A E ütlustest nähtub, et esimesel korral oli ka ülekaal.

peatas, sest nad olid hetkel teiste veokitega hõivatud. Isikul paluti oodata, kuni nad teistega menetluse lõpetasid. See sündmus võis aset leida 16.09.2014 kell 23.37.

Selles asjas teostas tema menetlustoiminguid. Ta mäletas, et tegemist oli suure ülekaaluga. Tegemist oli veoki ja täishaagisega, veokil oli 3 ja haagisel 4 telge. Algul kaaluti veok, siis haagis. See oli tavaline, igapäevane töö, sest kaalumisega, raskeveokite kontrolliga on ta tegelenud peaaegu 3 aastat. Ta ei mäleta, kas juhil oli etteheiteid kaalumisele. See ei ole ebatavaline, et haagis kolmandal korral paika saadi, sest see võib ikka üle veereda. Peale sõitmiseks on pealesõiduplaadid, mida kasutatakse siis, kui on libe. Sel korral ta ei mäleta, et oleks kasutatud abivahendeid. Tavaliselt kui sõidetakse kaalu peale, siis lähed juurde ja kui kaal stabiliseerub, paned näidu kirja. Näidud kontrollitakse ära koos juhiga. Sel korral oli ka nii. Ilma juhita ei lähegi. Ta ei mäleta, kas sel korral juht paralleelselt temaga kirjutas ka näidud üles. Kui kaalu number käib üles alla, siis nad ootavad ära, kuni see stabiliseerub ja alles siis panevad selle paberile kirja. -

E B ei mäleta seda, et tema nähes oleks haagise kolmanda telje kaal muutunud vähemuse suunas. Ta ikka ootab ära, kui kaalu näit jääb seisma ja paneb siis selle kirja ning siis liiguvad nad edasi järgmiste kaalude juurde. Ta ei mäleta, et oleks tekkinud mingi vaidlus haagise kolmanda telje kaalumise osas. Tunnistajad aitasid kaale paigaldada. Ta ei jälginud, kus olid mingil hetkel A E ja O L. Koormaks oli metsamaterjal, ümarpalk. Tema meelest oli mänd, kokku 3 pakki, üks pakk oli veokil ja 2 haagisel. Kaamera töötas, kuid kohapeal ei saanud vaadata, kas videosse jäi midagi või mitte. Koormas olid postid ja nende vahel palk, väljapoole ulatus ka. Tagant vaadates olid postid juba laiali, sellepärast ta pildi juurde tegigi.

Kaale kontrolliti enne kaalumist ja need olid töökorras. Ta ei mäleta kaalumise juures olukorda, kus juht oleks viidanud konkreetsele kaalu näidu langemisele. Kui nad tulid kaalude juurde, siis võisid näidud kõikuda, kuid ta ootas ära, kuni näit stabiliseerub ja pani siis kirja. E B ei mäleta, et haagise kaalumise juures oleks keegi teine näite kirja pannud. Mingi erinevus on vasaku ja parema külje vahel alati. 100% ühesuguseid näite pole ta kohanud. Kaalumisel ta midagi ei tuvastanud, mis võiks viidata valele metoodikale või rikkis kaaludele.

Tunnistaja O L kinnitas kohtuistungil, et 16.09.2014 teostas ta koos kolleegidega liiklusjärelevalvet xxxx maanteel xxxx sillal. Tema menetles antud kohas rikkujaid, kui A E ja

E B xxxx E nägid teel silla juurde sõitmas autorongi, mis vedas ümarpuitu. A sõitis sellele järele ja peatas selle. Mõni aeg hiljem, kui nad lõpetasid menetlustoimingud teiste rikkujatega, läksid nad selle autorongi juurde. Tema osa seisnes selles, et ta abistas E B kaalumisel, aidates kaale tassida, neid veoki ja haagise L rataste alla paigaldada ja hiljem ära tassida. O täpsustas, et see sündmus võis aset leida 16.09.2014 kell 23.37. O jäi meelde see, et antud ülekaal oli L

tema töökogemuse jooksul üks suuremaid, oli üks ülekoormatumaid autoronge, mis ta on näinud. Sellise järelduse tegi ta arvandmete põhjal. Kaalumist teostas ja massimõõteseadme kasutamise protokolli koostas E B. O L isikul oli etteheiteid ei mäletanud, kas menetlusalusel

kaalumise kohta. Kaalude näidud olid erinevad. Koormaks oli ümarpuit, veokil 1 pakk ja haagisel 2 pakki. O L mäletas, et haagis oli postideni täis, sinna ei olnud võimalik enam midagi juurde lisada. Veokil oli ka fiskars peal ja veok oli samuti mingist otsast postideni täis.

Puit ei olnud ühesuguse läbimõõduga, oli nii peenemat kui jämedamat. Selline puit oli ühtlaselt nii veokil kui haagisel. O väitel on kaalude erinevus ratastel täiesti tavapärane, sest L kõik oleneb puidu erikaalust, läbimõõdust ja varemgi koos töötanud ja paigutusest. Ta on E B

nad panevad kirja selle numbri, mida kaal näitab. Kui näit langeb, siis on nad alati pannud väiksema näidu kirja. sõnul läksid kirja näidud, mi O L protokolli s olid kaaludel. Ta teab

seda, kuna viibis ise kaalumise ja protokolli koostamise juures. Kaalumise näitude üleskirjutamise ajal oli ta E kõrval. Kaaluti veok ja haagis eraldi. Juht sai kaaludele peale B sõitmisega hakkama, sõites sujuvalt kaaludele, mitte küll esimese korraga. mäletas seda, O L et kõne alla tuli kaalude erinevus, et miks ühel pool on kaal suurem ja teisel pool väiksem.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata -

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse § 238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt sõitjate või - - veoseveo nõuete rikkumise eest. Liiklusseaduse § 34 lg 12 kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi, mis tahes telje koormus aga registriteljekoormust, kui selle kohta pole teeseaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Teede-

ja sideministri 21. mai 2001.a määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ § 7 lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole „Teeseaduse“ § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.

Teeseaduse § 401

lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.

Liiklusseaduse § 80 lg 1 kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.

Majandusja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 1109 p 1 kohaselt ei ole ühelgi juhul lubatud ületada veduki valmistaja poolt ette nähtud autorongi suurimat massi või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat.

Majandusja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 1109 p 2 g kohaselt vedukist ja täis või kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurima tegelik mass 3 või - suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis või kesktelghaagisest - koosneval autorongil 44 tonni. – KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ühe või teise tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS §

61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74- ).

Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Liiklusseaduse § 2 p 73 kohaselt on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul.

Liiklusseaduse § 2 p 4 kohaselt on autorong ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend.

Liiklusseaduse § 2 p 9 kohaselt on haagis mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk.

Autorongi koosseisus olnud haagise näol on tegemist täishaagisega. Majandusja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ § 3 p 103 kohaselt on täishaagis haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks telg on juhitav ning mille haakeseade saab haagise suhtes vertikaalsuunas liikuda ja mis vedukile kannab üle mitteolulist staatilist vertikaalkoormust (alla 100 kg).

Käesolevas väärteoasjas kogutud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et süüdistuses tähendatud ajal ja kohas juhtis E.V autorongi, mis koosnes vedukist (sõiduk) ja täishaagisest (sõiduk). Vaidlus on asjas selle üle, kas autorongi tegeliku massi mõõtmisel on järgitud asjakohast mõõtemetoodikat.

„Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika“ (Metoodika MM 02-2010) on kehtestatud Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a käskkirjaga nr 40.

Metoodika MM 02-

2010 p 11 sätestab lubatud kaalumisviisid: sõiduki või autorongi ratta-, telje- - või kogukoormuse saamiseks kaalutakse sõidukit piki või põikisuunas: -

kui kaalud on korraga kõikide rataste all;

- telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte;

- telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata;

- külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all kaaludele vastava paksusega tasandusmatte; -

külgepidi, tasandusmatte kasutamata; -

sõidukit ja haakes poolhaagist eraldi.

M , et Ida prefektuuri korraka assimõõteseadme kasutamise protokollist (tl 59) nähtub itsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik E iku järelevalve korras

B teostas riikl E.V

poolt juhitud xxxx ja haagise xxxx reg nr xxxx kaalumise 17.09.2014 kell mootorsõiduki

00.44 xxxx vallas xxxx mnt 111-l km-l, kasutades teljekoormuste määramisel 8 mitteautomaatkaalu (Evocar 2000 nr 201472 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01427, Evocar

2000 nr 201473 taatlustunnistuse nr: TT -14/00001, Evocar 2000 nr 201474 LM

taatlustunnistuse nr: TTLM-14/00002, Evocar 2000 nr 201479 taatlustunnistuse nr: TTLM-

13/01423, Evocar 2000 nr 201480 taatlustunnistuse nr: TTLM-14/00855, Evocar 2000 nr

201481 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01428, Evocar 2000 nr 201482 taatlustunnistuse nr:

TTLM-13/01418, Evocar 2000 nr 201483 taatlustunnistuse nr: TTLM-13/01417). Veduki teljekoormuste mõõtmise tulemus – – ed kg-des: esimene: lubatud - 9000, vasak 3960, parem 4220, laiend 7874 ; teine: lubatud 9500, vasak 5460, määramatus 1,5e+3%, tulem – , üle – – –

parem 6150, laiend - 1656; kolmas: lubatud – määramatus 1,5e+3%, tulem 11156, üle – – 9500, vasak - 5540, parem 5860, laiendm - 1498 – ääramatus 1,5e+3%, tulem 10998, üle – . Haagise -des: esimene: lubatud - 8000, vasak 3640, teljekoormuste mõõtmise tulemused kg – parem 4340, la

; teine: lubatud 8000, vasak – iendmääramatus 1,5e+3%, tulem – 7680, üle – – –

– 4520, laiendmääramatus 1,5e+3%, tulem 8223, üle – – 4020, parem - 223; kolmas: lubatud 9000, vasak - 5440, parem - 2961;

– 7000, laiendmääramatus 1,5e+3%, tulem 11961, üle – neljas: lubatud 9000, vasak 6000, parem

– –

– 6650, laiendmääramatus 1,5e+3%, tulem – 12120, üle 3120.

– töökorras. Kaalude testid 17.09.2014 kell 00.42 Lubatud autorongi mass

44000 kg, tegelik kg.

70012 kg, üle 26012 Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat.

Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja on erialaselt pädevaks tunnistatud pikkuse ja liiklusjärelevalve sõidukite massi mõõtmise alal

EAK TUNNISTUSEGA nr E 075 kehtivusega kuni 30.06.2015.a.

E.V on massimõõteseadme kasutamise protokolli (tl 59) kirjutanud omakäeliselt „Kaaluti autot ja käru eraldi. Kui sõitsin käruga kaalude peale, siis esimesel korral veeresin üle, siis kästi tagasi tagurdada, siis veeres käru uuesti üle kaalude. Kolmandal katsel sain käru õigesti paika. Ei kasutatud peale sõitmiseks mingeid abivahendeid. Olles käruga kaalude peal

3 sillal kaalunumbrid muutusid.“

E.V on püüdnud kohut veenda selles, nagu oleks haagise kolmanda telje vasaku ja parema ratta kaalude näit võrreldes esialgselt massimõõteseadme kasutamise protokolli kantuga 15 sekundit hiljem muutunud vähemuse suunas. E.V poolt öeldud sõnu ühe kaalu numbri muutumise kohta on kinnitanud tunnistaja A E. Samas puudub A E test üksnes teadmine sell poolt öeldu ka tõele vastab, sest ta ei viibinud ise kogu es osas, kas E.V aeg kaalumise juures. Seega ei kinnita A E haagise kolmanda telje vasaku ja ütlused seda, et parema ratta kaalude näit oleks võrreldes esialgselt massimõõteseadme kasutamise protokolli kantuga 15 sekundit hiljem muutunud vähemuse suunas. E.V on väitnud seda, et ta tegi paralleelselt E B Nimetatud fakti ei omapoolseid märkmeid, fikseerides kaalutulemused.

kinnita ükski teine tõend ning ka E.V ei ole osanud viidata sellele, kui palju kaal hiljem vähemuse suunas muutus. Kaalumist teostas ja massimõõteseadme kasutamise protokolli koostas E B, kes ei mäletanud seda, et tema nähes oleks haagise kolmanda telje kaal muutunud vähemuse su ütlustest järeldub see, et ta ootab ära, kui kaalu näit unas. E B stabiliseerub ja paneb siis selle kirja ning nii tegi ta ka seekord. O L mäletas seda, et kõne alla tuli kaalude erinevus, et miks ühel pool on kaal suurem ja teisel pool väiksem. Mis puutub sellesse, et tunnistajate A E ja O L ütlustes on teatavaid vastuolusid selles osas, kas oldi kogu aeg kaalumise juures või mitte, siis see on seletatav sellega, et koormuste mõõtmisi teostatakse nende poolt igapäevaselt ning võimatu on tahta, et sellises olukorras isikud ig at

sündmust ühtemoodi mäletaks. tõendite kogum suurendab selle detailides Riimuvate

kahtlemata selle kogumiga kajastava asjaolu tõenäosust, kuid ei tähenda seda, et antud olukorras oleks ühe või teise tunnistaja ütlus üksnes seetõttu ebausaldusväärne.

Massimõõteseadme kasutamise protokollist, mille usaldusväärsuses vastupidiselt kaitsjale ei ole kohtul alust kahelda, nähtub, et nii veduki kui ka haagise puhul parempoolsete kaalude tulemused ületavad vasakpoolsete kaalude tulemusi, kuid nimetatud asjaolu on tunnistajate ütlustele tuginedes seletatav ümarpuidu läbimõõdu ja paigutusega, aga ka puidu erikaaluga, mis See seletab võib olla kõikuv ka juhul, kui koorem on võetud ühest ja samast kohast. muuhulgas ka asjaolu, millest on tingitud olulised erinevused haagise kolmanda telje vasaku ja parema kaalu lugemites. Et kaalud ei oleks olnud töökorras või et kaalude töös oleks tekkinud rike, mis väljendus haagise kolmanda telje alla asetatud kaalude näitude muutumises, on oletuslik ega ole kinnitust leidnud ühegi tõendiga. Tunnistajate ütlused on kooskõlas videosalvestise ja fotodega. Videosalvestiselt ei nähtu see, et haagisega uuritud

oleks kaaludele sõidetud 3 korda, vaid sõidetud on edasi tagasi, et kaale täpsem - alt tabada.

Juhil paluti peale kaaludele sõitmist käsipidur peale panna ja tulla kaalude näite jälgima.

Näidud, mis kõlasid kohtuvälise menetleja ametniku poolt salvestisel, ühtivad nendega, mis on kantud massimõõt Kohus ei nõ eseadme kasutamise protokolli. ustu kaitsjaga selles osas, nagu videosalvestis ei kajastaks kogu mõõtmise protseduuri ning et sellest oleks oluline osa välja jäänud. Fotodelt haagisest tagant vaates on näha, et koormasse paremale poole on

paigutatud suurema läbimõõduga ümar , mistõttu on võimalik ka palke kui vasakule poole

visuaalselt teha järeldus, arvestades lisaks puidu erikaalu, et erinevused vasakpoolsete ja parempoolsete kaalude lugemites tulenevad koorma paigutusest.

Asjas on tõend poolt juhitud autorongi, mis koosnes amist leidnud see, et E.V

kolmeteljelisest vedukist ja neljateljelisest täishaagisest, kaaluti 8 Evocar-2000 kaaluga selliselt, et esmalt kaaluti ära kolmeteljeline veduk 6 kaaluga ning seejärel neljateljeline täishaagis 8 kaaluga. ajal ei ühendatud veokit haagisest lahti. Saadud näidud liideti Kaalumise

Metoodika MM 02-2010 p 12 kohaselt kokku esmalt telgede kaupa, arvutades maha laiendmääramatuse. Saadud telgede koormused liideti omavahel. Autorongi kogukoormuse saamiseks liideti veduki ja haagise telgede koormused. Käesoleval juhul oli vedukit ja täishaagist eraldi kaaludes tegemist Metoodika MM 02-2010 p 11 alajaotuse esimesest veerust tulenevalt koormuse mõõtmise lubatud viisiga – kui kaalud on korraga kõikide rataste a ll.

Tulenevalt MõõteS § 5 lg 2 p st 2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema -

mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Tõendatud on see, et kaalude kasutamisel järgiti seadme kasutamise tootjapoolset juhendit ja asjakohast mõõtemetoodikat.

E.V on kohtu hinnangul realiseerinud talle süüks arvatud väärtegude objektiivse koosseisu tunnused. Liiklusseaduse § 238 ja teeseaduse § 401 lg 1 ad järgi kvalifitseeritav

väärteod on kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud (vähemalt

tahtlikult

kaudse tahtlusega). KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. E.V puudus teeseaduse § 35 lg 2 alusel kehtestatud eriluba, kuid vaatamata sellele hakkas ta juhtima autorongi, eelnevalt veendumata selles, kas autorongi tegelik mass ületab lubatud väärtuseid. Kohtuväline menetleja on käsitlenud E.V poolt toimepandud tegusid ühe teona, millest tulenevalt moodustub KarS § 63 lg 1 alusel ideaalkogum, s.o kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokooseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja käsitlusega ning leiab, et käesoleval juhul on tegemist ühe teoga.

E.V poolt toimepandud väärtegu on suunatud sõiduki kasutamise, täpsemalt veoseveo -s 29 nõuete rikkumisele. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

7. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik E.V. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teeseaduse § 401 lg 1, mis näeb ette raskeima karistuse, näeb karistusena ette rahatrahvi kuni

200 trahviühikut.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule E.V-le on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja ning järgitud on väärteomenetlusõigust. Karistust kergendavaks asjaoluks on otsuse kohaselt , karistust raskendavad märgitud kehtivate karistuste puudumine asjaolud on puudunud.

Kohtuväline menetleja on teeseaduse § 401 lg 1 alusel menetlusalust isikut E.V karistanud rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, s.o 72 ettenähtud sanktsiooni

0 eurot, mis on

maksimaalmäära lähedane Kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud eelkõige . isiku süüst, arvestades asjaoluga, et lubatud massi piirmäärasid on ületatud olulisel määral, s.o mitte vähem kui 26012 kg. Arvestades seda, et kohus esitatud kaebust ei rahulda, jääb valitud kaitsjale makstud tasu summas 1687,17 eurot E.V kanda. - -dest 133- litsei- . Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p st 1, §

135 jätab kohus Po ja Piirivalveameti Ida pr politseijaoskonna patrulliefektuuri Jõhvi ja liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 07.10.2014 otsuse väärteoasjas nr: 2402,14,001176 muutmata ja E.V kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik