3-14-53285/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-53285

Haldusasi

Andrei Plotnikovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks

seoses kinnipidamistingimustega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. veebruari 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Plotnikovi määruskaebus

asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Plotnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. veebruari

2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Andrei Plotnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses kinnipidamistingimustega. Kaebuse

kohaselt viibis kaebaja ajavahemikel 22.07.2010 – 12.08.2010, 12.04.2011 – 08.11.2011 ja

22.03.2012 – 02.01.2013 erinevates Tallinna Vangla kambrites, mille tingimused olid

õigusvastased ja palub välja mõista hüvitise enda alandamise ja ebainimliku kohtlemise eest

20 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud ööpäeva eest, kokku 10400 eurot.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks

kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus tagastas 29.01.2015. a määrusega A. Plotnikovi kaebuse perioodi

22.07.2010 – 12.08.2010 osas (resolutsiooni p 1), rahuldas A. Plotnikovi menetlusabi taotluse

osaliselt ja kohustas tasuma riigilõivu 40 eurot (resolutsiooni p 2) ja jättis kaebuse käiguta

(resolutsiooni p 3).

3. A. Plotnikov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a määruse peale osas,

millega teda vabastati riigilõivu tasumisest üksnes osaliselt.

4. Tartu Halduskohus võttis 18.02.2015. a määrusega A. Plotnikovi määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 29.01.2015. a määruse peale menetlusse (resolutsiooni p 1) ja rahuldas

määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a määruse resolutsiooni p 2

(resolutsiooni p 2). Sama määrusega halduskohus rahuldas A. Plotnikovi menetlusabi taotluse

osaliselt ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest summas 267,6 eurot ning määras tasumisele

kuuluvaks riigilõivuks 30 eurot (resolutsiooni p 3), halduskohus jättis kaebuse käiguta ja

andis tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest riigilõivu summas 30 eurot tasumiseks

(resolutsiooni p 4).

Halduskohus märkis, et A. Plotnikov andis kaebuse koos menetlusabi taotlusega

vanglaametnikele üle 28.12.2014. Kaebaja sissetulekud perioodil 28.08.2014 – 27.12.2014.

olid 327,41 eurot. Vangistusseaduse § 44 lg 2 alusel teostati sel perioodil kinnipidamisi

229,19 euro ulatuses. Elektriseadmete kasutamise eest tasus kaebaja 8,81 eurot. Seega oli A.

Plotnikovi menetlusabi taotlusele esitamisele eelneva nelja kuu sissetulek 89,41 eurot ning

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek HKMS § 112 lg 1 p 1 mõttes 44,71 eurot.

Kaebaja nõuab hüvitist 20 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest. Tallinna Vanglas

viibitud perioodid 12.04.2011 – 08.11.2011 ja 22.03.2012 – 02.01.2013 kestsid kokku 496

päeva. Seega on kaebaja nõue 9920 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 297,6 eurot.

Nimetatud riigilõivu summa on suurem kui A. Plotnikovi kahekordne keskmine ühe kuu

sissetulek. Samuti ei ole kohtul põhjust pidada kaebust perspektiivituks HKMS § 111 lg 1

mõttes.

A. Plotnikov ostis vaadeldaval perioodil vangla kauplusest pesukomplekti, mida otseselt

HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei saa arvesse võtta, kuid mida ei saa pidada asjakohatuks

kulutuseks. Põhjendatud on vabastada A. Plotnikov riigilõivu tasumisest osaliselt. Sellisel

juhul kuulub kaebaja poolt tasumisele riigilõiv, millest vabastamist ta oma majandusliku

seisundi tõttu nõuda ei saaks isegi juhul, kui võtta lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud

kulutustele arvesse pesukomplekti ostmine.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. A. Plotnikov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 18.02.2015. a määruse

resolutsiooni p 3 tühistada ja teha uus määrus, millega anda menetlusabi riigilõivu tasumisest

vabastamise näol.

Määruskaebuse kohaselt on kaebaja Eestis üksi, tal ei ole sugulasi ega tuttavaid, kes talle raha

annaksid. Kaebaja õpib eesti keelt, mille eest makstakse talle 20 eurot. Sellest kätte jääb

kaebajale raha 30% ehk 6 eurot. Kaebaja töötab ja saab tasu 15 eurot, millest jääb kätte 4,50

eurot, kokku jääb talle raha 10,50 eurot. Alles jäänud rahast peab kaebaja ostma vahendeid

habeme ajamiseks ja kirjatarbeid, et kirjutada lähedastele. Selleks, et talvel osta sooja pesu,

pidi kaebaja koguma raha mitu kuud. Halduskohtu kohtunik sihilikult pidurdab kaebuse

käiku.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et A. Plotnikovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 18.02.2015. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu

Halduskohtu 18.02.2015. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud

halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.

7. Vastuseks määruskaebuses esitatule peab ringkonnakohus vajalikuks mainida, et

HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud menetlusabi andmise tingimuste kohaselt on menetlusabi

andmine võimalik ka osaliselt, milliselt halduskohus käesoleval juhul ka toimis. HKMS § 112

lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole A. Plotnikovile menetlusabi andmine iseenesest keelatud,

kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli väiksem kui

kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv. Samas järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel

ei ole kaebajale menetlusabi andmine keelatud, ei tähenda, et kohus peab A. Plotnikovi

riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111

lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi anda või mitte ja millises

osas. Kuna kaebaja vanglasisese isikuarve andmetel oli tema menetlusabi taotluse esitamisele

eelnenud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 44,71 eurot ja seetõttu tema majanduslik

seisund võimaldas tasuda riigilõivu osaliselt, siis ei näinud halduskohus põhjust kaebajale

menetlusabi täies ulatuses anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Vaidlustatava

halduskohtu määruse kohaselt andis halduskohus A. Plotnikovile menetlusabi ja vabastas ta

riigilõivu tasumisest osaliselt, summas 267,6 eurot.

8. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise

kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal

võimalused riigilõivu tasumiseks. Seega on halduskohus õiguspäraselt vabastanud

A. Plotnikovi riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt, kuna teda ei saa pidada täielikult

maksejõuetuks isikuks. Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24)

on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult

sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu

tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata

riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse

saamine välistatud. Seega on alusetu kaebaja seisukoht, et halduskohus takistab kaebuse

menetlust.

9. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väited, et kaebaja

sissetulekust peab jätkuma habemeajamis- ja kirjatarvete ostmiseks. Tegemist on kulutustega,

mille tegemine ei saa kaebaja majanduslikust seisust nähtuvalt olla kuidagi välistatud ning

need ei muuda teda maksejõuetuks. Samuti puudub kohtul alus võtta menetlusabi taotleja

majandusliku seisundi hindamisel arvesse tulevikku suunatud kulutusi. Riigikohus on

12.03.2012. a määruse nr 371361-12 p-s 9 selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei

tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral

raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et halduskohus ei kohustanud kaebajat tasuma riigilõivu kogu

kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku ehk 44,71 euro ulatuses, vaid summas 30

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi