4-14-8465/13 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2015.a. Rapla, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-14-8465 Kohtunik Indrek Saar Väärteoasi Uwe Witte kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik Anti Roosilehe 07. oktoobri 2014.a. otsusele liiklusseaduse § 227 lg

2 järgi. Menetlusalune isik Uwe Witte (sündinud 13.01.1954.a., elukoht xxxxxxxxxx xx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxx, kontakaadress xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx maakond xxxxx vald xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx). Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond, esindaja Anti Roosileht (asukoht Rapla Savi 2, anti.roosileht@politsei.ee). Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 2, 132 lg 2 p 1, 133, 134, 135,

155 lg 1 p 1 ja lg 2 ja 156

RESOLUTSIOON

Tühistada Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik Anti Roosilehe 07. oktoobri 2014.a. kiirmenetluse otsus Uwe Witte väärteoasjas ja lõpetada väärteoasja menetlus.

Otsus saata kohtuvälisele menetlejale ja menetlusalusele isikule.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta samast päevast arvates 7 päeva jooksul sellest maakohtule kirjalikult teatama.

Asjaolud

Kaevatava otsuse kohaselt juhtis Uwe Witte 07. oktoobril 2014.a. kella 16.24 paiku Rapla maakonnas Vigala vallas Tallinn - Pärnu - Ikla maantee 80. kilomeetril mootorsõidukit sõidukiirusega 125+/- 4 km/h, millega ületas sellel teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud U. Witte tegevuse väärteona liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ja määranud karistuseks rahatrahvi 49 trahviühikut s.o. 196 eurot.

U. Witte möönab, et ta võis otsuses märgitud ajal ja kohas kiirust ületada, kuid selle põhjuseks oli üksnes möödasõit ees liikunud autost ja teguviis ei olnud ilmselgelt pahatahtlik. Vastava selgituse andis kaebuse esitaja ka kohtuvälisele menetlejale. U. Witte hinnangul on tahtmatu kiiruseületamise eest 49 trahviühiku suurune karistus ilmselgelt ebamõistlik. Kuigi U.Witte nõustus kiirmenetlusega, ei saanud ta ega pidanudki välismaa kodanikuna aru saama kiirmenetluse olemusest ja selle tagajärgedest. Talle ei selgitatud arusaadavalt menetluse tagamaid ja menetluses ei osalenud tõlki. Neil põhjustel taotleb U. Witte kaevatava otsuse tühistamist.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja ei pea kaebust põhjendatuks ja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokollid on koostatud õigesti. 07. oktoobril 2014.a. mõõdeti Tallinn – Pärnu – Ikla maantee 80. kilomeetril Tallinna suunas liikunud U. Witte poolt juhitud sõiduauto Mercedes-Benz kiiruseks 125+/- 4 km/h. Mõõtmise hetkel liikus mõõdetaval teelõigul Tallinna suunas kaks sõidukit. Rikkumise hetkel ei liikunud Pärnu suunas ühtegi sõidukit ja seepärast oli niisugune kiirus lubamatu. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h olenemata sellest, kas sooritatakse möödasõitu või mitte. U. Witte on välismaa kodanik, kellele selgitati kiirmenetluse ja üldmenetluse erisusi inglise keeles. Talle selgitati, et kiirmenetluse korral tunnistab isik rikkumist ja annab ka rikkumise kohta ütlusi. Menetlusalune isik pidas seda kõige mõistlikumaks variandiks ja talle sobis, karistuse määramine kohapeal. Tõlki U. Witte ei soovinud ja andis juhtumi kohta sisulisi ütlusi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik sai oma õigustest ja kohustustest aru, sest ta on kasutanud kaebeõigust. Juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel lubatud suurimast sõidukiirusest oluliselt kiiremini, seadis U.Witte ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise. Teadlikult sõidukiirust ületades pidi menetlusalune isik olema teadlik, et teda võidakse vastavalt rikkumise ulatusele ka karistada.

Kohtu seisukoht

Antud juhul on küllaldane alus lahendada kaebus kirjalikus menetluses vastavalt VTMS § 120 lg 1, sest mõlemad kohtumenetluse pooled on andnud selleks nõusoleku.

Asjas ei ole vaidlust, et U.Witte poolt juhitud auto kiirus oli 31 km/h võrra lubatust suurem. Seda kinnitab kiirusemõõte seadme kasutamise protokoll. Tegu tuleb lugeda toimepanduks otsese tahtlusega vastavalt KarS § 16 lg. 3. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud juhul ei ole.

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 133 p. 6 kohaselt tuleb kaebuse lahendamisel kontrollida, kas kohtuvälises menetluse on järgitud väärteomenetluse norme. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada. VTMS seadustiku § 24 lg. 2 kohaselt kaasatakse väärteoasja kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel tõlk. Asjas ei ole vaidlust, et U.Witte ei valda eesti keelt, kuid otsusest ei selgu, kas U.Witte soovis tõlgi osavõttu või mitte. Otsusele omakäeliselt inglise keeles kirjutatud ütluste põhjal on alus arvata, et U.Witte oli suuteline menetlusest osa võtma inglise keeles. Kohtul ei ole alust kahelda ka kohtuvälise menetleja kinnituses, et jutuajamine U.Wittega toimus inglise keeles. Kiirmenetluse otsusel on inglise keelde tõlgituna aga ainult Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ette nähtud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, milledega tutvumist on U.Witte oma allkirjaga kinnitanud. Otsuse osa, milles on nõusolek kiirmenetlusega nõustumise kohta ja selgitus kiirmenetluse eripärast, on aga ainult eestikeelne. Seega tuleb asuda seisukohale, et U.Witte allkiri nõusoleku kohta asja lahendamiseks kiirmenetluses ei ole saadud seaduse nõudeid järgides ja on tekkinud kahtlus, et kiirmenetluse sisu ei olnud U.Wittele täiel määral mõistetav. VTMS § 55 lg. 1 p. 3 kohaselt on kiirmenetluse kohaldamise üheks tingimuseks isiku nõusolek.

Asja lahendamisel ei saa lähtuda kohtuvälise menetleja esindaja kinnitustest U.Wittele kahe menetlusliigi erinevuste selgitamise ja tema nõusoleku saamise kohta asja lahendamiseks kohapeal. Kaebeõiguse kasutamine ei anna alust järelduseks, et U.Witte sai kiirmenetluse olemusest ja otsuse sisust vajalikul määral aru ka kohapeal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Saar Kohtunik