4-15-647/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-647 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 30. märtsi 2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusaluse isiku M.K. i (K. ) lepingule esindaja Jevgenia Tušinskaja, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 30.03.2015 määrus jätta muutmata.

2. M.K. i lepingulise esindaja Jevgenia Tušinskaja määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus on V™S § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Ida prefektuuri 16.01.2015 otsusega väärteoasjas nr 2330,14,002172 karistati M.K. it KarS § 218 lg 1 järgi trahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

1.1. 30.01.2015 esitas M.K. kaebuse Viru Maakohtule väärteoasjas nr 2330,14,002172 tehtud otsuse peale.

1.2. Viru Maakohtu, Jõhvi kohtumaja 10.03.2015 määrusega jäeti M.K. i kaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 19.03.2015. Määruse kohaselt olid täitmata V™S § 115 lg 1 p-dest 4, 7, 8, 9, V™S § 115 lg 3 p-d 1, 2 ja V™S § 115 lg 4. Nimetatud määruse sai M.K. kätte isiklikult allkirja vastu 12.03.2015.

1.3. Viru Maakohtu, Jõhvi kohtumaja 30.03.2015 määrusega jäeti M.K. i kaebus läbi vaatamata ja tagastati see esitajale. Määruse kohaselt, kuna käesolevas asjas olid kaebuse puudused võimalik kõrvaldada, andis maakohus 10.03.2015 määrusega selleks tähtaja kuni 19.03.2015. Kaebuse esitaja on kirja isiklikult allkirja vastu kätte saanud 12.03.2015. Kaebuse esitaja ei ole kuni määruse koostamiseni kaebuses esinenud puuduseid kõrvaldanud. Maakohus leidis, et tuleb kohaldada V™S § 118 lg 2 p 3 ja kaebuse tuleb selle esitajale tagastada läbi vaatamata.

2. Viru Maakohtu 30.03.2015 määruse peale esitas määruskaebuse M.K. i lepinguline esindaja

J. Tušinskaja, kes taotleb Viru Maakohtu 30.03.2015 määruse tühistamist ja M.K. i kaebuse menetlusse võtmist.

2.1. Määruskaebuse kohaselt vaatamata sellele, et alaealise kaebuse esitaja avalduses olid märgitud nii seaduslik esindaja kui lepinguline esindaja, oli määrus puuduste kõrvaldamiseks saadetud M.K. ile. Maakohus ei teavitanud kedagi alaealise kaebuse esitaja esindajatest esitatud kaebuse puuduste kõrvaldamise vajadusest. Kirja vastuvõtmise ajal 12.03.2015 kaebuse esitaja õppis ja valmistus Eesti meistrivõistlusteks hokis, mis on tema jaoks väga tähtis, kuna tegeleb hokiga lapseeast alates. Sellel ajaperioodil avaldaja hommikul õppis, teisel päeva poolel aga osales treeningutel ning mängudel teiste meeskondadega enne Eesti meistrivõistlusi. 12.03.2015 kiri oli avatud alles pärast seda, kui Viru Maakohtu 30.03.2015 määruse sai kätte lepingule esindaja.

2.2. Lisaks toob kaebuse esitaja lepinguline esindaja välja, et kõik Viru Maakohu 10.03.2015 määruses esitatud nõuded on alusetud, tuues välja erinevate rikutud punktide osas põhjendused, ja leiab, et kaebus võib olla kohtu poolt vastu võetud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava kohtumääruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks kaebuses esitatud motiividel puudub alus.

4. VMTS § 115 reguleerib nõudeid kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele.

V™S § 118 lg 1 sätestatu kohaselt, kui kaebus ei vasta V™S § 115 nõuetele, teeb maakohtunik selle käiguta jätmise kohta määruse ning annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

V™S § 118 lg 2 p-s 3 sätestatu kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebuse esitanud isik ei ole V™S § 118 lõikes 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi.

4.1. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused maakohtu määruse tühistamiseks. Lepinguline esindaja on välja toonud, et puuduste kõrvaldamise määruse sai menetlusalune isik kätte 12.03.2015, kuid seoses õpingute ja treeningutega ei olnud võimalik isikul seda avada enne 30.03.2015. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist üksnes ilmselgelt ennastõigustava asjaoluga, mis ei muuda fakti, et kaebuse esitaja jättis antud tähtaja jooksul puudused kõrvaldamata. Nimetatud põhjust ei saa käsitleda mõjuva põhjusena, mis oleks takistanud saadud kirjaga tutvumist, vaid tegemist on ilmselge hoolimatusega. Väita lihtsustatult, et hõivatuse tõttu polnud mõnesekundilist aega isegi adressaadile saabunud ümbrikku avada, on täiesti asjakohatu. Samuti ei muuda nimetatud põhjendus olematuks kaebuses esinevaid puudusi.

4.2. Vastuseks lepingulise esindaja väljatoodule, et kaebuse käiguta jätmise määrus edastati üksnes menetlusalusele isikule ning mitte tema seaduslikule või lepingulisele esindajale, märgib ringkonnakohus järgnevat. V™S-s puudub säte, mis reguleeriks määruste kättetoimetamist. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kohtuotsuse koopia saatmisel lähtutakse V™S §-s 41 sätestatud kutsete kättetoimetamiseks ettenähtud korrast (RKKKm nr 3-1-1-111-05).

Otsuste kohta sätestatut võib ringkonnakohtu hinnangul kohaldada ka määrustele. V™S § 41 lg-s 2 sätestatu kohaselt antakse kutse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14- aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Kui isik keeldub kutse kättesaamise kohta allkirja andmisest, märgitakse teatisele kutse vastuvõtmisest keeldumine ja keeldumise kuupäev. Kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kutse vastuvõtmisest keeldumise päevast. Seega seob seadus kättetoimetamise vähemalt vanusega 14 aastat. M.K. oli määruse edastamise hetkel 16-aastane, mistõttu ei saa eeldada, et menetlusalusele isikule isiklikult ei oleks tohtinud määrust kätte toimetada isiklikult. V™S § 41 lg 6 sätestatu kohaselt üksnes alla 14-aastase alaealise või psüühikahäirega isiku kutse saadetakse tema vanemale või muule seaduslikule esindajale. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine, mistõttu on ilmne, et menetlusalune isik oleks pidanud teavitama dokumendist ka oma esindajat.

Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmine on vaidlustatav kõrgema astme kohtus, siis ei saa öelda, et oleks piiratud ka menetlusaluse isiku kaebeõigust. Isikul on olnud võimalus põhjendada puuduste kõrvaldamata jätmist, vaidlustades kaebuse läbi vaatamata jätmise ringkonnakohtus.

5. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes V™S § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja menetlusaluse isiku lepingulise esindaja määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus kohtunik