3-14-50041/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. aprill 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50041 Haldusasi OÜ Variant Seitse kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 10.12.2013 korralduse nr 5-1.5/792 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – OÜ Variant Seitse, seaduslik esindaja Natalia Logatševa, volitatud esindaja Danil Lipatov; Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kaialiisa Koolberg Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung 23.03.2015 Resolutsioon

1. Rahuldada OÜ Variant Seitse kaebus ja tühistada Tallinna Ettevõtlusameti 10.12.2013 korraldus nr 5-1.5/792 osas, milles see kohustab kõrvaldama puudused 2013 aasta mai-, juuni-, juuli-, augustikuu reklaamimaksualastes maksudeklaratsioonides ning kohustab deklareerida neis Linnamäe 37a hoone akendel eksponeeritud hamstri, jänese, konna, kassi ja kalamehe pildid, Õismäe tee 1B jänese, hamstri, kassi, kalamehe, koera, papagoide ja konna pildid.

2. Mõista Tallinna Ettevõtlusametilt OÜ Variant Seitse kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu (riigilõiv) summas 15 eurot, mis tuleb vastustajal tasuda kaebajale 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 22. mail 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ettevõtlusamet andis 10.12.2013 välja korralduse nr 5-1.5/792, milles leitakse, et Variant Seitse OÜ eksponeeris avalikkusele suunatult teavet: 1. Tallinnas, aadressil Linnamäe 37a: hoone akendel hamstri, jänese, konna, kassi ja kalamehe pilte; valguskastil teavet „Kalastus, Zoo“; hoone kõrval Linnamäe teele sunnatud harkjalal teavet „Kalastus, Lemmikloomade tarbed“. 2. Tallinnas, aadressil Õismäe tee 1B: hoone seintel teavet „Kalastus, Zoo“ (2 tahvlit); harkjalal teavet „Kalastus, Lemmikloomade tarbed“; hoone akendel jänese, hamstri, kassi, kalamehe, koera, papagoide, konna pilte. Viidatud korraldusega kohustas Tallinna Ettevõtlusamet Variant Seitse OÜ-d 5-tööpäeva jooksul käesoleva korralduse saamise päevast arvates kõrvaldama puudused 2013. aasta mai-, juuni-, juuli-, augustikuu reklaamimaksualastes maksudeklaratsioonides ning deklareerima neis Linnamäe 37a hoone akendel eksponeeritud hamstri, jänese, konna, kassi ja kalamehe pildid, valguskastil reklaam „Kalastus, Zoo“, Õismäe tee 1B 2 tahvlit teabega „Kalastus, Zoo“ ning jänese, hamstri, kassi, kalamehe, koera, papagoide ja konna pildid; ja esitama 2013. septembri, oktoobri, novembri ja detsembri kuude reklaamimaksualased maksudeklaratsioonid.

2. 08.01.2014 esitas OÜ Variant Seitse Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Ettevõtlusameti 10.12.2013 korralduse nr 5-1.5/792 tühistamiseks osas, milles see kohustab kõrvaldama puudused 2013 aasta mai-, juuni-, juuli-, augustikuu reklaamimaksualastes maksudeklaratsioonides ning deklareerida neis Linnamäe 37a hoone akendel eksponeeritud hamstri, jänese, konna, kassi ja kalamehe pildid, Õismäe tee 1B jänese, hamstri, kassi, kalamehe, koera, papagoide ja konna pildid.

Ühes kaebusega esitas OÜ Variant Seitse kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega palub peatada vaidlustatud haldusakti täitmise kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

3. 14.01.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja peatas esialgse õiguskaitse korras Tallinna Ettevõtlusameti 10.12.2013 korralduse nr 5-1.5/792 täitmise. 23.03.2015 toimus asjas kohtuistung.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja ei nõustu vaidlustatud korraldusega osas, milles see kohustab kõrvaldama puudused 2013 aasta mai-, juuni-, juuli-, augustikuu reklaamimaksualastes maksudeklaratsioonides ja kohustab deklareerima neis Linnamäe 37a hoone akendel eksponeeritud hamstri, jänese, konna, kassi ja kalamehe pildid, Õismäe tee 1B jänese, hamstri, kassi, kalamehe, koera, papagoide ja konna pildid ning leiab, korraldus rikub oluliselt tema õigusi. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Ettevõtlusameti poolt koostatud korraldus on vaidlustatud osas põhjendamatu ning seadusega vastuolus. Kaebaja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

4.1. Kaebaja on seisukohal, et hoonete akendel eksponeeritud hamstri, jänese, konna, kassi, koera, papagoide, konna ja kalamehe pildid (tl 11) ei ole käsitatavad reklaamina reklaamseaduse (RekS) § 2 lg 1 p 3 mõttes, mis sätestab, et reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil, vaid tegemist on kunstilise kujundusega.

Kaebaja märgib, et vastutaja viitab enda korraldusel ekslikult, et Variant Seitse OÜ müüb lemmikloomasid ja –lindusid. Seega ehitise akendel eksponeeritud loomade, lindude, kose ja kalamehe pildid ei edasta mingit teavet kaupluses pakutavate kaupade liikide kohta.

4.2. Kaebaja märgib, et vastavalt RekS § 3 lg 1 ja 2 põhinõuetele peab reklaam tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi.

Ehitise akendel eksponeeritud loomade, lindude, kose ja kalamehe pildid ei vasta reklaami põhinõuetele mitte üheski osas.

4.3. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde.

4.4. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 68-70) kokku summas 300 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et korraldus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja on menetluse läbiviimisel järginud uurimispõhimõtet ning õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, eelkõige RekS § 2 lg 1 p 3 ja lg 2 ja Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ (Määrus nr 44) § 1 lg 1 p 1.

5.1. Vastustaja on seisukohal, et hoonete Linnamäe tee 37a ja Õismäe tee 1b akendel eksponeeritud teabe puhul on tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 ja määruse nr 44 § 1 lg 1 p 1 tähenduses.

Vaidlusaluse teabe puhul tuleb hinnata, kas teave on oma iseloomult käsitatav reklaamina ning kui jah, siis kas see on hõlmatud mõne RekS § 2 lg-s 2 või Määruse nr 44 § 1 lg-s 2 loetletud erandiga.

Vastustaja selgitab, et kaebaja tegeleb jaekaubandusega aadressidel Linnamäe tee 37a ja Õismäe tee 1b asuvates kauplustes „Looduse kuningas“ ning müüb lemmikloomasid ja -lindusid ning nende toitu ja tarbeid. Kaebaja tegevuskoha akendel eksponeeritavad suuremõõtmelised lemmikloomafotode ja kalamehe plakatid on otseselt seotud kaupleja majandustegevusega ja seetõttu käsitletavad tootepiltidena. Kalamehe fotolt nähtub kalastusvarustus, mis kuulub samuti kaupleja toodete valikusse.

Vastustaja on seisukohal, et eksponeeritavate tootepiltide/fotode näol on tegemist materiaalses mõttes reklaamiga, teabe eksponeerimise ainuke eesmärk on kaebaja pakutavate toodete ja tegevuskoha reklaamimine.

Reklaam ei pea ilmtingimata sisaldama sõnumeid kaupade kasulikkuse, eeliste või muude positiivsete omaduste kohta. Ka üksnes toote või tegevuse foto, mis on seostatav kaupleja majandusvõi kutsetegevusega, eksponeerimine võib olla reklaam, kui eksponeerimise peamine eesmärk on tarbija tähelepanu tõmbamine kauplusele, toote tutvustamine tarbijate hulgas ja selle kaudu klientide arvu suurendamine.

Suuremõõtmelised tootepildid, mis asuvad majandusvõi kutsetegevuse koha kõikidel akendel avalikkusele suunatult (mitte suunatult isikutele, kes viibivad majandusvõi kutsetegevuse kohas), on reklaamimaksuga maksustatavad, kuna nende üldtajutav kuju viitab tavalise tähelepanu ja mõistliku arusaama juures kaupleja juures pakutavatele toodetele ja kannab eesmärki kauba müügi suurendamiseks.

5.2. Vastustaja leiab, et eksponeeritud teabele ei kohaldu RekS § 2 lg 2 p 1 ja Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 1 erand.

Vastavalt RekS § 2 lg 2 p 1 ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta. RekS seletuskirja kohaselt on sätte eesmärgiks mitte käsitada reklaamina tarbijale suunatud informatsiooni kauba/teenuse kohta, mida on ettevõtja kohustatud avalikustama. Sellise informatsiooni määratlust käsitleb tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 lg 2.

Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 1 kohaselt ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta (TKS § 4 lõikes 2 nimetatud teave). Määruse seletuskirjast nähtub, et sätte eesmärgiks on mitte käsitleda reklaamina teavet, mis on suunatud majandusvõi kutsetegevuse kohas viibivatele klientidele.

TKS § 4 lg 2 kohaselt on kaupleja ja tootja kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning käesoleva seaduse § 10 kohase garantii kohta selle olemasolu korral, samuti hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja sellest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse, sealhulgas kauba või teenuse suhtes pretensiooni esitamise võimaluste kohta, pidades silmas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. TKS § 4 lg 1 alusel on tarbijal õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide seisukohalt vajalikku teavet. Seega hõlmab kaubanduslik teave üksnes sellist teavet, mida kauplejal on kohustus anda tarbijale enne kauba ostmist või teenuse osutamist.

Kaebuse esitaja tootepildid on suunatud avalikkusele, ehk inimestele, kes mööduvad kaebuse esitaja majandusvõi kutsetegevuse kohast, mitte isikutele, kes viibivad majandusvõi kutsetegevuse kohas. Müügiks pakutavate toodete pildid ei ole kaubanduslik teave, ning selliseid pilte tuleb käsitleda reklaamina.

5.3. Vastustaja on seisukohal, et eksponeeritud teabele ei kohaldu RekS § 2 lg 2 p 2 ja Määruse nr

44 § 1 lg 2 p 2 erand.

RekS § 2 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandusvõi kutsetegevuse koht asub, ja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures.

Määruse nr 44 § 1 lg 2 p 2 ei käsitata reklaamina majandusvõi kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandusvõi kutsetegevuse koht asub, ja majandusvõi kutsetegevuse koha sissepääsu juures.

Kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 10 lg 1 p 2 kohaselt on kaubanduslik teave tegevuskoha tähistus kaupleja ärinime, kaubamärgi, domeeninime ning kliendile mõistetava tegevuskoha liigiga, tegevuskoha nime olemasolu korral ka tegevuskoha liigiga.

Majandustegevuse koha akendel eksponeeritavaid ettevõtja majandustegevusele otseselt viitavaid tootepilte (ega ka kunstilist kujundust) tegevuskoha tähistamise võimalusena reklaamimaksuvabalt seadusandja ette ei näe.

Seda seisukohta toetab ka reklaamimaksu eesmärk, mis lisaks omavalitsuse tulubaasi suurendamisele on inimeste kaitse liiga intensiivse kallutamise eest kaupade ostmisele ning avaliku ruumi kaitse väljakutsuva teabega liigse ülekoormamise eest (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-3/382/05 p 10).

On ilmne, et igasugune ettevõtja poolt väljapandud teave suuremõõtmeliste plakatite, tootepiltide või nn „kunstilise kujundusena“ mõjutab paratamatult teisi isikuid, kes seda näevad ja tajuvad. Igasuguse majandusloogika ja normaalselt käituva isiku mõtestatud tegevusega oleks vastuolus, kui pannakse välja teave, mis mitte kellelegi mingisugustki mõju ei peagi avaldama. Tõenäoliselt ei pannud ka kaebaja akendele teavet nn igaks juhuks, vaid eesmärgil saada rohkem kliente või teadvustada ümbruskonnale, et selles kohas müüakse vastavat kaupa.

Kuna kaebaja eksponeeritavate plakatite puhul on tegemist reklaamidega ning neile ei kohaldu eelkirjeldatud erandid, samuti pole tegemist kaubandusliku teabega kaubandustegevuse seaduse kohaselt, siis tuleb nende eksponeerimise eest esitada reklaamimaksu maksudeklaratsioonid ning tasuda reklaamimaks.

5.4. Vastustaja märgib, et 10.12.2013 korraldus nr 5-1.5/792 on ka formaalselt õiguspärane ja menetlus on läbi viidud õiguspäraselt. Menetluslikele puudustele pole viidanud ka kaebaja.

5.5. Vastustaja palub kohtuotsusega Tallinna linnalt kohtukulude väljamõistmisel tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 246 lg-st 1 määrata otsuse täitmise tähtaeg, märkides, et Tallinna linn on kohustatud kohtulahendi selles osas täitma hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

5.6. Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde ja palub jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

6.1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud:

6.1.1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja eksponeeris alates 2013. a maikuust Tallinnas, Linnamäe tee 37a hoone akendel (hamstri, jänese, konna, kassi ja kalamehe pildid, valguskastil teave „Kalastus, Zoo“, harkjalal teave „Kalastus, lemmikloomade tarbed“) – fotod tl 35-37) ning Tallinnas, Õismäe tee 1b hoone akendel (jänese, hamstri, kassi, kalamehe, koera, papagoide ja konna pildid ning kahel tahvlil teave „Kalastus, Zoo“, harkjalal teave „Kalastus, lemmikloomade tarbed“ – fotod tl 38-41).

6.1.2. 10.12.2013 andis Tallinna Ettevõtlusamet korralduse nr 5-1.5/792 (edaspidi ka vaidlustatud korraldus), millega kohustas kaebajat kõrvaldama puudused 2013. aasta mai, juuni, juuli ja augusti reklaamimaksualastes maksudeklaratsioonides ning deklareerima neis Linnamäe tee 37a hoone akendel eksponeeritud hamstri, jänese, konna, kassi ja kalamehe pildid ning valguskastil reklaam „Kalastus, Zoo“ ning Õismäe tee 1b hoone akendel eksponeeritud jänese, hamstri, kassi, kalamehe, koera, papagoide ja konna pildid ning kahel tahvlil teave „Kalastus, Zoo“. Ühtlasi kohustas Ettevõtlusamet kaebajat esitama reklaamimaksualased maksudeklaratsioonid 2013. a septembri, oktoobri, novembri ja detsembri eest. (tl 7-9)

6.2. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus formaalselt kaebaja kohustuse üle esitada reklaamimaksu deklaratsioonid, sisuliselt on vaidlus aga selle üle, kas kaebaja poolt tema tegevuskoha hoone akendel eksponeeritud materjal (erinevate loomade, lindude ning kalamehe pildid) on käsitatav reklaamina ja on reklaamimaksu objektiks. Seega vaidlevad pooled asjaolu üle, kas kaebaja tegevuskohtade akendel olevad hamstri, jänese, konna, kassi ja kalamehe pildid (tl 35-37) ja jänese, hamstri, kassi, kalamehe, koera, papagoide ja konna pildid (tl 38-41) on reklaamiks reklaamiseaduse ja Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ (Määrus nr 44) mõttes.

RekS § 2 lg 1 p 3 sätestab, et reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Määruse nr 44 § 1 lg 1 p-s 1 on reklaami mõistet sisustatud identselt RekS § 2 lg 1 p-ga 3.

Kohtupraktikas on reklaami mõistet sisustatud järgmiselt: „Reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks, kusjuures kauplemiskoha neutraalne tähistamine ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga ehk ärisilt ei ole üldjuhul käsitatav reklaamina, sest seda ei saa pidada piisava intensiivsusega üleskutseks kauba ostmisele, ehkki kauplemiskohas väljapandud ärinimi või kaubamärk võib iseenesest aidata kaasa ka selle üldisele tutvustamisele tarbijate hulgas. Kui aga sellise mõju saavutamine on ilmselgelt sildi peamine eesmärk, on tegu reklaamiga.“ (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2005 otsus nr 2- 3/382/05, Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2011 otsus nr 3-11-1062, Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2012 otsus nr 3-11-463).

Seega tuleneb eeltoodust, et selleks, et lugeda kaupleja poolt tema kauba kohta avalikustatud teavet reklaamiks, peab see mh olema piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks. Nii näiteks on Tallinna Ringkonnakohus on oma 25.11.2011 otsuses nr 3-11-1062 analüüsinud reklaami mõistet ja selle intensiivsust järgmiselt: „Vaadeldavad valguspostid on paigaldatud kioski külastajate ja sealt kaupu ostvate inimeste arvu suurendamiseks, et pöörata möödujate tähelepanu sisseostude tegemise võimalusele. Klientide tähelepanu kioski olemasolule juhtimata sellist tähelepanu ei ole arvatavasti võimalik saavutada. Valgustulbad pole suunatud vaid neile inimestele, kes otsivad kioski asukohta, olles juba eelnevalt jõudnud otsusele minna sinna sisseoste tegema. Seetõttu on vaidlustatud ettekirjutuses silmas peetud objektide puhul tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses. Kaubamärke ei ole esitletud sellise kuju ja esitusviisiga, et neid ei saaks pidada reklaamiks. Nende suurus ja valgustatus osundavad, et nendega soovitakse saavutada ka selliste inimeste tähelepanu sisseostude tegemise võimalusele, kes sellest ilma nende viitade olemasoluta huvitatud poleks.“

6.3. Kohus on seisukohal, et kaebaja tegevuskoha akendel eksponeeritud kunstfotole omaste tunnustega jänese, hamstri, konna, kalamehe, kassi, koera ja papagoide pildid ei ole sedavõrd intensiivne üleskutse kaebaja poes müüdavate lemmikloomatarvete ning teiste kaupade ostmiseks, mis kutsub kaebaja kauplusesse sisseoste tegema ka juhuslikult möödaminevaid inimesi, kes muidu pole planeerinud kauplust külastada. Kohus leiab, et nimetatud pildimaterjalil puudub selline äratuntavus, mis võimaldaks identifitseerida, millist kaupa ostma või teenust tarbima kutsutakse ja need ei anna edasi infot kaebaja poolt müüdava kauba omaduste kohta Järelikult käesoleval juhul ei saa jänese, hamstri, konna, kalamehe, kassi, koera ja papagoide piltide eesmärgiks pidada kauba müügi suurendamist. Vastupidisele seisukohale võiks asuda näiteks juhul, kui akendel oleks viide konkreetsetele toodetele, mis tekitaks huvi ka juhuslikus möödakäijas, kes selle tõttu kaebaja kauplust külastaks.

Vaidlusalused pildid kaupluse akendel kohtu arvates sellist huvi inimestes, kes ei plaani kaebaja kauplust külastada, ei tekita. Seetõttu ei piisa üksnes asjaolust, et kleebistel kujutatud piltidel ning kaebaja poolt müügiks pakutava kauba vahel on kaudne seos, lugemaks kleebiseid reklaamiks. Et sellist teavet reklaamiks lugeda, peab see teave piisavalt intensiivselt kutsuma inimesi kaupa ostma. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist pole. Kohtu hinnangul on vaidlusaluste piltide puhul tegemist ka oma tegevuskoha esteetiliselt kaunimaks muutmisega ettevõtja poolt selliselt, mis annaks mõningast teavet selle kohta, millise hoonega (kauplus) on tegu.

Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 12.03.2015 lahendis nr 3-14-50912, kus lahendati sarnast vaidlust seoses puuviljade ja köögiviljade piltidega märkinud, et: „Halduskohus on õigesti viidanud kohtupraktikas kinnistunud seisukohale, et reklaam on üksnes selline teave kauba, kaupleja või tema tegevuskoha kohta, milles sisaldub selle sisu, kuju või esitlusviisi näol äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks või teenuse tarbimiseks. Äratuntavus tähendab muu hulgas seda, et reklaami kaudu peab olema identifitseeritav, millist konkreetset kaupa ostma või millist teenust tarbima kutsutakse. Vaidlusalused köögivilju kujutavad kleebised on illustratiivsed ega kutsu üles ostma konkreetseid kaupu (paprikaid, tomateid) ega anna edasi infot kaebaja poolt müüdava kauba omaduste kohta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebaja tegevuskoha akendel eksponeeritud köögiviljade kleebised ei ole sedavõrd intensiivne üleskutse kaebaja poes müüdavate puuja köögiviljade ning teiste kaupade ostmiseks, mis kutsuks kaebaja kauplusesse sisseoste tegema ka juhuslikult möödaminevaid inimesi, kes muidu pole planeerinud kauplust külastada. Seetõttu ei saa teavituse eesmärgiks pidada ka kauba müügi suurendamist ning vaidlusalused köögiviljade kleebised kaebaja kaupluse akendel ei ole käsitatavad reklaamina RekS § 2 lg 1 p 3 ning määruse nr 44 § 1 lg 1 p 1 mõttes. Erinevalt vastustajast on ringkonnakohus seisukohal, et kleebiste kujundus, sisu ja esitlusviis ei viita tavalise tähelepanu ja mõistliku arusaama juures sellele, et plakatite peamine eesmärk on konkreetse toote tarbijale tutvustamine ja selle toote müügi suurendamine. Ringkonnakohtu hinnangul annab kaebaja nende kleebiste kaudu infot selle kohta, millises jaekaubanduse valdkonnas ta tegutseb.“

Kohus leiab, et antud juhul on tegemist analoogse olukorraga ja kaupluste akendele paigutatud looduspiltide-plakatite kujundus, sisu ja esitlusviis ei viita tavalise tähelepanu ja mõistliku arusaama juures sellele, et plakatite peamine eesmärk on konkreetse toote tarbijale tutvustamine ja selle toote müügi suurendamine. Kohus märgib, et kohtuistungil ilmnes, et kaebaja ei tegele ka müügikohtades elusloomade müügiga, millest tulenevalt ei saa nende plakatite kasutamist kuidagi otseselt pidada üleskutseks omandada neil näidatud kaupu. Kohtu hinnangul annab kaebaja nende kleebiste kaudu sarnaselt eelpoolmainitud kohtuasjaga põhiliselt infot selle kohta, millises jaekaubanduse valdkonnas ta tegutseb, millest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vaidlusalused pildid kaebaja kaupluse akende asemel ei ole reklaamiks RekS § 2 lg 1 p 3 ja Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 1 mõttes, vaid annavad infot selle kohta, millises valdkonnas kaebaja tegutseb. Kohus mainib ka, et vaadates plakateid nende asukoha visuaalse tausta kontekstis, siis paistab eriti Õismäe tee 1b puhul silma, et pigem on nende eksponeerimise eesmärgiks kaupluse välisseina esteetiliselt kaunim kujundamine, kui mingi konkreetse kauba reklaamimine. Selles osas on kohtu arvates käesoleval juhul ka üks peamisi erinevusi käesoleva asja faktiliseks aluseks oleval olukorral ja Tallinna Ringkonnakohus 12.03.2015 lahendis nr 3-14-50912 asja aluseks olnud asjaoludel. Samas ei leia kohus, et selline erinevus peaks põhjustama käesoleva asja erineva lahendamise, sest see erinevus ei anna alust käsitleda pilte-plakateid kaebaja kaupluste välisakendel reklaamina RekS § 2 lg 1 p 3 ning määruse nr 44 § 1 lg 1 p 1 mõttes

Kuna kohus asub eelnevast tulenevalt seisukohale, et vaidlusaluste piltide näol pole tegemist reklaamiga, siis puudub vajadus täiendavalt analüüsida menetlusosaliste poolt viidatud RekS-s ja Määruses nr 44 sätestatud erandeid teabe kohta, mida reklaamina ei käsitleta.

6.4. Et vaidlusaluse korralduse aluseks olevad pildi ei ole reklaam, puudus vastustajal alus korralduse andmiseks selle vaidlustatud osas (Määruse nr 44 § 1 lg 1 p-i 3 kohaselt on maksuobjektiks reklaam), mistõttu on tegemist osaliselt õigusvastase korraldusega. Kaebus tuleb rahuldada ning Tallinna Ettevõtlusameti 10.12.2013 korraldus nr 5-1.5/792 tühistada osas, milles see kohustab kõrvaldama puudused 2013 aasta mai-, juuni-, juuli-, augustikuu reklaamimaksualastes maksudeklaratsioonides ning deklareerida neis Linnamäe 37a hoone akendel eksponeeritud hamstri, jänese, konna, kassi ja kalamehe pildid, Õismäe tee 1B jänese, hamstri, kassi, kalamehe, koera, papagoide ja konna pildid.

7. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Et kohus rahuldab esitatud kaebuse, jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt vastustaja enda kanda.

Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista õigusabikulud summas 300 eurot. Kuivõrd Riigikohtu kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt saab teiselt poolelt välja mõista vaid tegelikult kantud menetluskulusid (vt nt otsus asjas nr 3-3-1-54-13, p 30 ja otsus nr 3-3-1-64-13), kuid kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud kuludokumente menetluskulude kandmise kohta, siis menetluskulusid vastustajal välja mõista ei saa. Seega jäävad kaebaja menetluskulud selles osas kaebaja enda kanda.

Küll aga tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot (maksekorraldusest nähtuvalt tasutud 08.01.2014 tl 15) HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Nimetatud osas on vastustaja kohustatud kohtulahendi täitma hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik