3-15-127/58 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-127

Haldusasi

Lääne Maavalitsuse ja Väinamere Liinid OÜ kaebused

riigihangete vaidlustuskomisjoni 9. jaanuari 2015. a

otsuse nr 308-14/- tühistamiseks

Menetlusosalised

Vaidlustaja – AS Kihnu Veeteed, volitatud esindaja

v.adv Marko Mehilane

Hankija – Lääne Maavalitsus

Kolmas isik – Väinamere Liinid OÜ, volitatud esindaja

adv Kristo Kallas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Väinamere

Liinid

OÜ

ja

Lääne

Maavalitsuse

apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Väinamere Liinid OÜ ja Lääne Maavalitsuse apellatsioonkaebused

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-127

muutmata.

2. Jätta Väinamere Liinid OÜ ja Lääne Maavalitsuse menetluskulud nende enda

kanda.

3. Mõista AS Kihnu Veeteed kasuks välja menetluskulu Väinamere Liinid OÜ-lt ja

Lääne Maavalitsuselt kummaltki 440 (nelisada nelikümmend) eurot ja 84 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 04.05.2015 (HKMS § 278 lg 1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus

hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

3-15-127

2(17)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Maavalitsus (edaspidi ka hankija) viib läbi lihtsustatud korras tellitavate teenuste

riigihanget „Operaatori leidmine Sviby-Rohuküla-Sviby reisiparvlaevaliinile“. Pakkumuste

esitamise ettepaneku punkti 7.1.2 kohaselt tuli pakkujal esitada ühe põhireisi maksumus ning

liiniveo 2015. a ja 2016. a kulude-tulude eelarve. Pakkumuste esitamise ettepaneku p-s 7.2.6

sätestati, et vedaja kannab kõik avaliku teenindamise lepingu ja laeva kasutusse andmise

lepingu täitmisega seotud kulud ning muud hankes osalemisega seotud kulud. Pakkumused

esitasid AS Kihnu Veeteed (488 eurot/reis) ja Väinamere Liinid OÜ (238 eurot/reis).

2. Lääne maavanema 28.11.2014 korraldusega nr 1-1/2014/174 kvalifitseeriti mõlemad

pakkumuse esitajad, tunnistati mõlemad pakkumused vastavaks ning tunnistati edukaks

Väinamere Liinid OÜ pakkumus.

3. AS Kihnu Veeteed esitas 08.12.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi

VAKO) vaidlustuse, milles palus tunnistada Lääne maavanema 28.11.2014 korraldus nr 1-

1/2014/174 kehtetuks osas, millega tunnistati vastavaks ja edukaks Väinamere Liinid OÜ

pakkumus. Vaidlustuse kohaselt on Väinamere Liinid OÜ pakkumus hinnaga 238 eurot ühe

põhireisi kohta põhjendamatult madal. See ei saa sisaldada kõiki teenuse osutamisega ja

lepingu täitmisega seotud kulusid, mistõttu oleks hankija pidanud selle kui alapakkumuse

tagasi lükkama. AS Kihnu Veeteed esitas vaidlustuses oma arvestuse, mille kohaselt on

lepingute täitmisega seotud minimaalsed ja vältimatud kulud vähemalt 444 eurot reisi kohta

või vähemalt 370 eurot reisi kohta, kui lähtuda Väinamere Liinid OÜ pakkumuse

kütusekulust. AS Kihnu Veeteed leidis, et Väinamere Liinid OÜ pakkumuses ei ole kindlasti

arvestatud kõigi teenuse osutamisega seotud kütusekulude, sadamatasude, elektrikulude,

laeva- ja kaldapersonali tööjõukulude, laevapereliikmete toidukulude, päästevahendite

kontrolli kulude, seadmete hoolduse, remondi- ja klassikulude, kohustusliku koolituse,

töötervishoiu

ja

vormiriietuse

kulude,

kindlustuskulude,

finantskulude,

administratsioonikulude ega ettevõtja mõistliku tulususega.

4. Lääne Maavalitsus vaidles vaidlustusele vastu. AS Kihnu Veeteede seisukoht, et

Väinamere Liinid OÜ pakkumus on põhjendamatult madal, on oletuslik. Asjakohatu on hanke

maksumuse võrdlus 2011. a hanke maksumusega. Hankija on küsinud Väinamere Liinid OÜ-

lt selgitusi 29.10.2014 ja 05.11.2014 pakkumuse punktide 2.2 (liiniveo tulude ja kulude

eelarve), 1.7 (kütus eurodes) ja 1.7.1 (kütus tuh liitrites) kohta. Samuti on hankija palunud

selgitust Veeteede Ametilt kütusekulu ja päästevahendite kulude osas. Hankija ei saa lugeda

pakkumust alapakkumuseks, sest see põhineb hankedokumentides toodud andmetel.

Väinamere Liinid OÜ pakkumus on madalaima maksumusega ning pakkumusele ja

selgitustele tuginedes luges hankija selle põhjendatuks.

5. Väinamere Liinid OÜ vaidles vaidlustusele vastu.

6. VAKO 09.01.2015 otsusega vaidlustuses nr 308-14/- rahuldati AS Kihnu Veeteed

vaidlustus ning tunnistati kehtetuks Lääne maavanema 28.11.2014 korraldus nr 1-1/2014/174

Väinamere Liinid OÜ pakkumuse vastavaks (korralduse p 2.2) ja edukaks tunnistamise osas

(korralduse p 2.3). VAKO tuvastas, et hankija polnud kontrollinud, kas Väinamere Liinid OÜ

3-15-127

3(17)

pakkumuse

maksumuses

on

vajalikul

määral

arvestatud

kütuse-,

remondi-

ja

administratsioonikulu, mistõttu on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus

vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega ning pakkumuse esitamise ettepaneku p-ga 7.2.6. Kuna hankija otsus

Väinamere Liinid OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta ei ole kooskõlas RHS-ga, siis

kuulub kehtetuks tunnistamisele ka hankija otsus Väinamere Liinid OÜ pakkumuse edukaks

tunnistamise kohta.

Vaidlustuse lahendamisel ei ole sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus oluline, sest

vaidlustus ja vaidlustaja esitatud tõendid lähtuvad sellest, et Väinamere Liinid OÜ pakkumuse

maksumus ei kata ära ühe põhireisi vajalikke kulusid. Pakkumuse maksumuse põhjendatust ja

seda, kas hankija oleks pidanud mõnda kulu sisuliselt kontrollima, on võimalik kindlaks teha

kulukomponentide kaudu. Kuna parvlaeva „Ormsö“ puhul on tegemist laevaga, mis ei ole veel

valmis ja mille kütusekulu ei ole tegelikkuses võimalik tuvastada, siis tuleb juhinduda

prognoosidest ja see on väga keeruline. Väinamere Liinid OÜ ei ole vaidlustusmenetluses

(ega hankijale vastates) selgitanud, kuidas on kujunenud tema pakkumuse maksumuses

arvestatud kütusekulu suurus, mistõttu on hankija jätnud sisuliselt kontrollimata Väinamere

Liinid OÜ pakkumuse maksumuse kütusekulu suuruse osas. Hankija ei ole kontrollinud

seadmete hoolduse, remondi ja klassikulude põhjendatust. Osade hankija poolt lisas 5 ette

nähtud kuludega maksumuses arvestamata jätmine ja plaanilisele hooldusele/jooksvale

remondile arvestatud kulude suur erinevus võrreldes AS-i Kihnu Veeteed vastavate kuludega

pidi tekitama hankijas kahtluse. Pakkumustes olulisel määral erinev administratsioonikulude

suurus pidi hankijas tekitama küsimuse nende kulude sisust ja põhjendatusest, mistõttu on

hankija jätnud selle kulu suuruse Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumuses sisuliselt

kontrollimata.

Väinamere Liinid OÜ pakkumuses on sadamatasudele ette nähtud kokku samas suurusjärgus

(99,3 eurot), mis on AS Kihnu Veeteed hinnangul sadamatasud (ca 100 eurot/reis), mistõttu ei

ole alust väita, et seda pole Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumuses vajalikul määral

arvestatud. Ainuüksi AS Kihnu Veeteed poolt esitatud elektrikulu summast (8 eurot/reis)

lähtuvalt ei ole alust asuda seisukohale, et Väinamere Liinid OÜ ei ole seda kulu oma

pakkumuse maksumuses vajalikul määral arvestanud. Pakkumuse maksumuses esitatud

tööjõukulude (AS Kihnu Veeteed hinnangul peaksid olema vähemalt 121 eurot/reis;

Väinamere Liinid OÜ pakkumuses 80,11 eurot/reis) põhjal ei saa järeldada, et teenust osutav

personal on alarahastatud. Pakkujatel võib olla erinev tööjõupoliitika ja soov vähendada

hankelepingu täitmisega seotud kulutusi, sh neid, mis on seotud personaliga. Vaidlust ei ole

selles, et Väinamere Liinid OÜ-l on kaldapersonal Sõru-Triigi liinil olemas ja nende

töökorralduse muutmine ei tähenda, et kõik nende kulud tuli võtta arvesse pakkumuse

maksumuses. Eraldi toiduraha ei pidanud pakkujad lisas 5 välja tooma. Vaidlus puudub, et

vedaja peab laevaperet toitlustama, kuid VAKO-l pole alust asuda seisukohale, et Väinamere

Liinid OÜ pole vajalikul määral seda kulu oma pakkumuse maksumuses arvestanud.

Väinamere Liinid OÜ on oma pakkumuse maksumuses arvestanud vajalike päästevahendite

kuludega (2016. aastal 13,8 eurot/reis) ja asjaolu, et need kulud on lisas 5 näidatud 2016. a

kuludena, ei näita, et pakkumuse maksumuses pole neid vajalikul määral arvestatud.

Kohustusliku koolituse, töötervishoiu ja vormiriietuse kulu arvestus on AS-l Kihnu Veeteed

tõendamata, mistõttu jätab VAKO selle tähelepanuta. Väinamere Liinid OÜ arvestatud

kindlustuse kulu (11,7 eurot/reis) pole põhjust pidada põhjendamatult madalaks. Väike vahe

finantskulude (AS Kihnu Veeteed hinnangul peaks olema vähemalt 4,55 eurot/reis;

Väinamere Liinid OÜ pakkumuses 3,99 eurot/reis) osas ei pidanud tekitama hankijas kahtlusi

Väinamere Liinid OÜ selle kulu suuruses.

3-15-127

4(17)

7. Lääne Maavalitsus esitas 19.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO

09.01.2015

otsuse

nr

308-14/-

tühistamiseks.

Lääne

Maavalitsus

jääb

kõigi

vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde, kuid märgib täiendavalt järgmist.

VAKO on meelevaldselt tõlgendanud pakkumuse esitamise ettepanekut, põhjendanud otsust

vastuoluliste seisukohtadega ja kohaldanud ebaõigesti riigihangete põhimõtteid. Ekslik on

VAKO seisukoht, et pakkumuse esitamise ettepaneku p 7.2.6 pani hankijale kohustuse

kontrollida, kas pakkumused sisaldavad kõiki kulusid. Viidatud punktist tuleneb selgelt, et

selle mõtteks on välistada kulude jäämine hankelepingu teise poole (hankija) kanda. Hankija

ei ole ette kirjutanud, kelle kanda jäävad konkreetsed kulud pakkuja ja tema teiste

lepingupartnerite vahelistes suhetes. VAKO on alusetult asunud käsitlema pakkumuse

maksumuse põhjendatust. VAKO on alusetult kohaldanud käesolevale hankele veelgi

rangemaid nõudeid kui RHS § 48 regulatsioon. Hankijale ei olnud hankemenetlust läbi viies

teada hankelepingu eeldatav maksumus. Hankija küsis Väinamere Liinid OÜ-lt selgitust

kütuse kulu kohta, kuivõrd see erines oluliselt AS Kihnu Veeteed toodud pakkumusest.

Hankija luges Väinamere Liinid OÜ selgitused põhjendatuks ja veendus, et kolmanda isiku

pakkumus ei ole põhjendamatult madala hinnaga. Hankija tegi kõik mõistlikult võimaliku

õiguspärase diskretsiooni teostamiseks edasises hankemenetluses, mistõttu puudus alus

Väinamere Liinid OÜ pakkumuse tagasilükkamiseks. Seda enam, et Väinamere Liinid OÜ on

suuteline hankelepingut täitma (vaidlustuses ei ole vaidlustatud Väinamere Liinid OÜ

kvalifitseerimist). VAKO on põhjendamatult leidnud, et pakkumuse esitamise ettepaneku

alusel vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumus ei sisaldanud kõiki teenuse osutamiseks

vajalikke kulusid. VAKO kahtlustel ei ole õiguslikku tähendust. VAKO on jätnud

tähelepanuta, et hankija kahtlus ei saaks olla aluseks jätta pakkumust vastavaks tunnistamata.

Hankija peab kujundama hankeotsuse tegemisel selged seisukohad ja käesoleval juhul ongi

hankija seda teinud.

8. Väinamere Liinid OÜ esitas 19.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO

09.01.2015 otsuse nr 308-14/- tühistamiseks.

VAKO-l ei ole õigust kontrollida hankija kaalutlusotsuse otstarbekust. VAKO oleks pidanud

üksnes hindama, kas hankija teostas kaalutlusõigust, st kas hankija küsis Väinamere Liinid

OÜ-lt lisaselgitusi, kas Väinamere Liinid OÜ vastas hankijale ja kas hankija analüüsis

vastuseid. VAKO-l puudus vajadus asuda analüüsima erinevaid kululiike ja hindama, kas AS

Kihnu Veeteed ja Väinamere Liinid OÜ pakkumuses sisaldunud eelarveread võisid

põhjendatult olla erinevad. Väinamere Liinid OÜ on kütuse- kui ka remondikuluga seotud

asjaolusid detailselt selgitanud. Hankija on kontrollinud Väinamere Liinid OÜ pakkumuse

maksumust, Väinamere Liinid OÜ on selgitanud erinevaid eelarveridu ning võimaldanud

hankijal soovi korral tutvuda ka ärisaladust sisaldava teabega. Hankija veendus selle

tulemusena, et Väinamere Liinid OÜ pakkumus ei ole põhjendamatult madala hinnaga. Seega

ei esine hankija tegevuses õigusvastasust.

AS Kihnu Veeteed tõendamiskoormust ei saa lugeda täidetuks, kui ta esitab erinevate

kululiikidega seonduvaid hinnapakkumisi või võimalikke kuluprognoose. Teadmata

Väinamere Liinid OÜ kokkuleppeid, äriplaani ja teenuse osutamise kava, ei ole võimalik

näiteks remondi- või administratsioonikulude osas selliseid hüpoteetilisi arvutusi arvesse

võtta. Vaidlustusmenetluses ei ole esitatud ühtki tõendit, mis seaks kahtluse alla Väinamere

Liinid OÜ arvutuste õigsuse. Väinamere Liinid OÜ on korduvalt rõhutanud, et omab

pikaajalist kogemust erinevate laevadega teenuse pakkumisel ning ei ole mõistlik eeldada, et

ta teeb teadlikult pakkumise, mis on madalam kui tegelik saadav tulu.

Kütusekulu veel valmimata laeva puhul ei ole võimalik muul viisil välja arvestada kui

prognoosiga. Väinamere Liinid OÜ on oma 10.11.2014 vastuses hankijale selgitanud, et üks

3-15-127

5(17)

võimalik viis kütusekulu prognoosimiseks on tugineda senisele kogemusele ja vaadelda

kolmanda isiku kasutuses olevate uute parvlaevade (ML Muhumaa, ML Saaremaa ja ML

Hiiumaa) kütusekulu Kuivastu-Virtsu liinil ning arvestada laeva „Ormsö“ kohta teada olevate

parameetrite alusel välja selle võimaliku kütusetarbimise.

Väinamere Liinid OÜ ei pea asjakohaseks AS Kihnu Veeteed poolt esitatud MEC

Insenerilahendused OÜ arvestust. Viidatud arvestuses on põhjendamatult võetud aluseks laeva

sõidukiirus 10-22 sõlme, samas kui lepingu täitmiseks piisab kiirusest 8 sõlme. Neis

arvestustes ei ole silmas peetud, et „Ormsö“ on kahekäila-parvlaev, millel ei toimu laeva

läbivajumist analoogselt laevaga, kus sõukruvid asuvad vaid ahtris ja mille tõttu on ka

kütusekulu erinev. Lisaks on arusaamatul põhjusel arvestatud vööri (sõidusuunda) jääva

sõukruvi koormuseks 70%, samas kui laeva ökonoomne režiim on alati 70% koormust ahtris

ja 30% koormust vööris. Hankelepingus nõutavast liinigraafikust kinnipidamiseks piisab ka

vaid ühe, ahtrisse jääva jõudseadme töös hoidmisest 40% koormusel, mis samuti kahandab

kütusekulu märkimisväärselt.

Väinamere Liinid OÜ möönab, et ei vastanud üksikasjalikult kõigile hankija poolt esitatud

küsimustele kütusekulu kohta. Niivõrd detailse info küsimine väljub tavapärase ja mõistliku

päringu raamest. Antud informatsioon keskmise kütusekulu kohta oli piisav, et hinnata, kas

kütusekulu prognoos on mõistlik või mitte. Veeteede Ameti arvamusele ei saa tugineda,

kuivõrd selles on märgitud, et Veeteede Ametil ei ole võimalik anda arvamust konkreetse

laeva kulude kohta konkreetsel liinil. Väinamere Liinid OÜ on oma 22.02.2015

menetlusdokumendis esitanud detailse arvestuse vaidlusaluse liiniveoga seotud kütusekulu

kohta, olles arvestanud liinigraafikus püsimiseks vajaliku kiiruse arendamiseks rakendatavat

masinavõimsust, ilmastikuolusid aasta lõikes, ühe reisi kestust jms. Analüüsi lõpus on

Väinamere Liinid OÜ toonud välja, et tema pakkumuses esitatud kütusekulu on reaalne. AS

Kihnu Veeteed poolt esitatud kütusekulu mõjutavad mitmed asjaolud, mis on „Ormsö“ kui

moodsa ja uue laeva puhul asjakohased (nt vajadus käivitada masinad oluliselt enne laeva

väljumist või hoida neid töös pärast sihtsadamasse jõudmist).

Pakkumuse esitamise ettepanekus ei ole hankija esitanud erilisi nõudmisi laeva remondi osas.

AS Kihnu Veeteed poolt väidetud 75 822 euro suurune aastane remondikulu on

põhjendamatult suur, arvestades, et „Ormsö“ on täiesti uus laev, millel on tootjapoolne 2-

aastane garantii ja kaskokindlustus avariiremondivajaduse puhuks. Pole põhjust eeldada, et

lähiaastatel tuleks sellele teha mingeid remonte peale plaanilise hoolduse. Asjakohane ei ole

AS Kihnu Veeteed remondi ja hoolduskulude arvestus, sest selles on arvestatud, et laev on 5

aasta jooksul töös kokku 15 000 tundi. Arvestades reiside arvu ja kestust on tegelik töötundide

arv vaid 8346 tundi. Esimene klassiremont tuleb laeval teha 5 aasta möödudes, mistõttu ei ole

seda kulu vaja 2015. a ja 2016. a eelarves kajastada.

Administratsioonikulude alla liigitatakse reeglina pisikulud, mida ei ole otstarbekas panna

muude kululiikide alla. Ka pakkumuse esitamise ettepanekus pole täpsustatud, millised kulud

selle kululiigi alla panna. Väinamere Liinid OÜ-l on juba olemas kaldapersonal ja vajalikud

ruumid

koos

sisustusega.

Seetõttu

on

lisakulu

väike.

Samuti

on

arvestatud

piletimüügisüsteemi

täiendamise

lisakuluga.

VAKO

on

põhjendamatult

lähtunud

administratsioonikulu hindamisel Sõru-Triigi liini kohta esitatud aruandest, kuna selles on

administratsioonikuludena käsitatud sootuks teisi kulusid kui vaidlusaluses hankes.

Väinamere Liinid OÜ ei pea võimalikuks vaidlusaluse pakkumuse maksumuse hindamisel

lähtuda 2011. aastal sõlmitud sama liini puudutanud hankelepingu maksumusest. Puuduvad

mistahes tõendid, mis kinnitaksid, et viidatud lepingu maksumus oli põhjendatud ning liiati ei

ole 2011. a lepingu täitmiseks kasutatud laev ja „Ormsö“ võrreldavad. Samuti ei saa eeldada,

et Väinamere Liinid OÜ kasutab teenuse osutamiseks sama ärimudelit kui AS Kihnu Veeteed.

3-15-127

6(17)

Seetõttu võib suur hinnaerinevus tuleneda personalile makstavast tasust ja muudest kuludest,

mis ei ole hankija poolt ette antud.

9. AS Kihnu Veeteed vaidles vastuses kaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata.

VAKO otsus on põhjendatud ja seaduslik. Vaidlusaluses riigihankes esitasid pakkumuse kaks

operaatorit. Esitatud pakkumuste vahe oli väga suur – Väinamere Liinid OÜ hinnapakkumus

238 eurot/reis ja AS Kihnu Veeteed pakkumus 488 eurot/reis. Esitatud pakkumuste puhul oli

ilmne, et Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumus 238 eurot/reis on silmatorkavalt

madala, isegi ebareaalse maksumusega. Väinamere Liinid OÜ pakkumus oli madalam reisi

hinnast, mis on sama laevaliini osas 2011. a sõlmitud hankelepingu järgi. Pärast 2011. a

hanget on toimunud fundamentaalsed muudatused, mis tõstavad reisi maksumust ja kulubaasi

hüppeliselt. Sellisteks muudatusteks on mh laevaliikluses erimärgistusega diislikütuse

kasutamise keelustamine, sadamatasude väga oluline kasv, laeva „Ormsö“ oluliselt suurem

kütusekulu, nõutav on kõrgema kvalifikatsiooniga ja suurem meeskond, üldine palgatõus (eriti

laevanduses) ning tarbijahindade pidev tõus. Seetõttu pidi hankijal tekkima põhjendatud

kahtlus, et Väinamere Liinid OÜ pakkumus 238 eurot/reis on põhjendamatult madala

maksumusega (alapakkumus) ning see ei saa sisaldada kõiki teenuse osutamise ja

hankelepingu täitmisega seotud kulusid. Hankija oleks pidanud Väinamere Liinid OÜ

pakkumuse tagasi lükkama, kuivõrd tegemist on alapakkumusega, mis ei vasta pakkumuse

esitamise ettepaneku p-le 7.2.6.

Ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihankes peab hankija tagasi lükkama

alapakkumuse, kuna selle vastavaks ja edukaks tunnistamine oleks vastuolus RHS §-s 3

sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Pakkumuse esitamise ettepaneku p-d

7.2.6, 8.2, 8.3 ja 8.4 panid hankijale kohustuse veenduda ja kontrollida, kas esitatud

pakkumused sisaldavad kõiki nõutud kulusid. Alapakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamine rikub ausat ja olemasolevat turukonkurentsi ning tõrjub turult väiksema

turujõuga ettevõtjad ja takistab põhjendamatult nende ligipääsu riigi tellimustele. VAKO on

õigesti leidnud, et hankija ei ole Väinamere Liinid OÜ pakkumuse osas kontrolli teostanud.

AS Kihnu Veeteed ei nõustu Väinamere Liinid OÜ kaebuses tooduga, et ta pole tõendanud

oma väidet, et Väinamere Liinid OÜ on teinud alapakkumuse. AS Kihnu Veeteed on

vaidlustuses üksikasjalikult esitanud asjaolud, mis pidid hankijal tekitama kahtlust. AS Kihnu

Veeteed on toonud välja reisi minimaalse maksumuse olulisemate komponentide kaupa,

tõendades, et ühe põhireisi minimaalseks maksumuseks on 370 eurot isegi siis, kui võtta laeva

„Ormö“ kütusekuluks põhjendamatult vaid 119,8 liitrit/reis. Vaidlustusmenetluses esitatud

arvestuses tugines AS Kihnu Veeteed mh asjatundjate arvamustele ja laevale „Ormsö“

teenuseid pakkuma hakkavate ettevõtete kirjalikele dokumentidele. Kuigi VAKO otsuses leiti,

et hankija ei teostanud piisavat kontrolli seoses kütuse-, remondi- ja administratsioonikuluga,

ei ole hankija tegelikult teostanud kohast kontrolli ka teiste reisi maksumuse oluliste ja

Väinamere Liinid OÜ pakkumuses põhjendamatult väiksena esitatud kulukomponentide osas,

nagu elektri-, tööjõukulud, toiduraha, päästevahendid, kohustuslik koolitus, töötervishoid,

vormiriietus, kindlustus ja finantskulud.

Ka vastuses hankija järelepärimistele ei andnud Väinamere Liinid OÜ adekvaatseid selgitusi

kütusekulu arvestuse kohta, mistõttu ei saa väita, et hankija teostas selles osas nõuetekohast

kontrolli. Lisaks juba eelnevalt viidatud Veeteede Ameti arvamusele viitab AS Kihnu Veeteed

ka OÜ MEC Insenerilahendused seisukohale, mis samuti ei luba asuda seisukohale, et laeva

„Ormsö“ kütusekulu konkreetsel liinil võiks olla vaid 119,8 liitrit reisi kohta. AS Kihnu

Veeteed toob välja, et oma kütusekulu arvestused on Väinamere Liinid OÜ esmakordselt

esitanud alles kohtumenetluses, ent needki ei ole veenvad. AS Kihnu Veeteed ei pea

Väinamere Liinid OÜ poolt kohtumenetluses esitatud kütusekulu arvestust tõsiseltvõetavaks,

3-15-127

7(17)

sest viimane pole arvestanud abimasinate ja küttesüsteemi kütusekulusid, samuti ei saa pidada

reaalseks, et laadimine ja mahalaadimine saaks sel liinil toimuda viie minutiga, arvestatud

pole ka sellega, et masinad tuleb käivitada enne laeva väljumist ning neid ei lülitata välja kohe

laeva sihtsadamasse saabumisel.

Remondikulude suuruse osas jääb AS Kihnu Veeteed vaidlustusmenetluses esitatu juurde.

Laeva tegelik töötundide arv 5-aastase kasutusperioodi jooksul on umbes 15 000 tundi.

Väinamere Liinid OÜ hankemenetluses tegelikult ei vastanud ega andnud selgitusi hankija

poolt esitatud remondikulusid puudutavatele küsimustele, mistõttu ei saa rääkida hankija-

poolsest kontrollist. Mis puudutab Väinamere Liinid OÜ väidet, et AS-i Kihnu Veeteed poolt

vaidlustusmenetluses väidetud 75 822 euro suurune seadmete hooldus, remondi- ja klassikulu

on ebamõistlikult suur, siis laevale „Ormsö“ vastavate teenuste pakkujad on nii AS-i Kihnu

Veeteed kui Väinamere Liinid OÜ puhul samad ning mõlemale pakkujale on esitatud

samasugused hinnad.

Administratsioonikulude osas nõustub AS Kihnu Veeteed VAKO seisukohaga, et Väinamere

Liinid OÜ pakkumuses esitatud 2,4 euro suurune kulu ei ole tõsiseltvõetav, arvestades

Väinamere Liinid OÜ enda poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitatud

aruandeid Sõru-Triigi liini kuluandmete kohta. Sviby-Rohuküla-Sviby liini reiside arv on

märkimisväärselt suurem kui Sõru-Triigi liini puhul ja sellega seoses on suuremad ka liini

administratsioonikulud. Lisaks ei toimu Sõru-Triigi liinil piletimüük sadamates ja pole

vajadust kaldapersonali järele. Väinamere Liinid OÜ pakkumuses esitatud 2,4 euro suurune

administratsioonikulu viitab sellele, et Väinamere Liinid OÜ katab Sviby-Rohuküla-Sviby

liini administratsioonikulud teiste liinide riigitellimuste arvelt, mis pole lubatav.

10. Tallinna Halduskohtu 06.03.2015 otsusega jäeti Lääne Maavalitsuse ja Väinamere

Liinid OÜ kaebused rahuldamata.

VAKO on lõppkokkuvõttes leidnud õigesti, et Lääne Maavalitsus hankijana ei kontrollinud

nõuetekohaselt Väinamere Liinid OÜ pakkumuse vastavust pakkumuse esitamise ettepaneku

p-st 7.2.6 tulenevale nõudele arvestada pakkumuse tegemisel kõiki avaliku teenindamise

lepingu ja laeva kasutusse andmise lepingu täitmisega seotud kulusid. Lääne Maavalitsuse

28.11.2014 korralduse nr 1-1/2014/174 andmise ajaks hankijale teada olevate andmete alusel

pidi hankijal olema tekkinud põhjendatud kahtlus, et Väinamere Liinid OÜ ei ole pakkumuse

tegemisel arvestanud kõigi eelnimetatud lepingute täitmisega seotud kuludega. Seetõttu võis

tegemist olla alapakkumusega, ent sellele vaatamata ei selgitanud hankija enne pakkumuse

vastavaks tunnistamist välja piisavat hulka täiendavaid asjaolusid, mis võimaldanuks

kaalutlusõiguse teel põhjendatult otsustada, kas tegu on ilmselt alapakkumusega või mitte.

Jättes pakkumuse vastavuse kontrollimisel eelnimetatud kaalutlusõiguse nõuetekohaselt

teostamata, võis hankija kokkuvõttes jõuda valele järeldusele ning tunnistada Väinamere

Liinid OÜ pakkumuse põhjendamatult vastavaks ning edukaks.

Hanke esemeks olevad teenused on sellised, mida võib RHS § 19 kohaselt tellida lihtsustatud

korras. Lihtsustatud korras teenuste tellimisel ei pea hankija juhinduma otseselt RHS §-st 48,

kuid riigihangete korraldamise põhimõtetest (RHS § 3) tuleneb, et hankija peab vältima ka

lihtsustatud korras teenuste tellimist isikult, kelle tehtud pakkumus on põhjendamatult madala

maksumusega. Hankijal ei ole ka lihtsustatud korras teenuste tellimisel piiramatut suvaõigust

tunnistada edukaks ilmselge alapakkumus.

Käesoleva asja lahendamisel ei ole võimalik asuda üksikasjalikult hindama neid Väinamere

Liinid OÜ poolt VAKO-le ja kohtule esitatud kulu- ja tuluarvestusi, mida hankijal vastava

otsuse tegemise ajal ei olnud. Erandjuhul saaks neist lähtuda, kui nende pinnalt oleks

3-15-127

8(17)

absoluutselt välistatud võimalus, et tegemist on alapakkumusega. Käesoleval juhul see nii ei

ole.

Hankijal pidi tekkima kahtlus, et Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumus ei arvesta kõigi

lepingu täitmisega seotud kuludega. Hankijal pidi kahtlus tekkima tulenevalt sellest, et

esitatud kahe pakkumuse hinnavahe oli väga suur, enam kui kahekordne. Samas olid mõlemad

pakkujad konkreetsel turul pikaaegse kogemusega ettevõtjad, mõlemad olid (küll erinevatel

aegadel) opereerinud Sviby-Rohuküla liinil. Samuti pidi kahtlust tekitama see, et Väinamere

Liinid OÜ pakkumus oli madalam eelmise viieaastase perioodi kohta samal liinil sama

teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu maksumusest, ometi on üldteada, et üldine elukallidus

ja hinnatasemed on viie aasta jooksul pigem tõusnud. Seda kahtlust tulnuks hankijal enne

pakkumuste osas otsuste tegemist kontrollida, lähtudes analoogia korras RHS §-st 48 või

selgitades muude tõendite ja usaldusväärsete arvamuste põhjal välja teenuse osutamise

tegelikud võimalikud kulud ning tulud. Seda hankija ei teinud. Piisav ei olnud Väinamere

Liinid OÜ viide oma kogemusele ja kinnitus, et ta on kõigi kuludega arvestanud. Turuosalise

kogemusele ei oleks pidanud hankija määravat kaalu omistama, arvestades, et mõlemal

pakkujal oli vastava valdkonna kogemus.

Puudub vajadus VAKO otsuses käsitletud ülejäänud kulukomponentide analüüsimiseks peale

kütuse-, remondi- ja administratsioonikulude, kuna juba kütuse- ja remondikulusid

puudutavas osas ei saa hankija poolt kaalutlusõiguse teostamist pidada nõuetekohaseks.

Menetlusosaliste esitatud kütusekulu arvutuste sisuliseks hindamiseks puudub vajadus ja ka

kohtu pädevus. Tegemist ei ole õigusküsimusega, vaid faktiküsimusega, mille lahendamine

oleks võimalik erialateadmistele tuginedes. Seetõttu ei saa käesoleva vaidluse lahendamisel

asuda hindama, kui kiiresti peaks laev Sviby ja Rohuküla vahel keskmiselt sõitma või kui suur

võiks, saaks või peaks olema kiirus trajektoori teatud lõikudel. Kohtuotsuses pole vaja

analüüsida ka seda, milline võiks veel ehitatava laeva tehniliste parameetrite põhjal olla

kütusekulu erinevates ilmastikuoludes vajaliku või optimaalse kiiruse saavutamiseks tarviliku

masinavõimsuse juures. Samuti ei ole põhjust põhjalikumalt arutleda selle üle, kas või kui

suureks eksperdiks konkreetse laevaga konkreetse liini teenindamisega seotud kütusekulu osas

võiks olla kas Veeteede Amet või AS Kihnu Veeteed tellimusel oma hinnangu andnud

inseneribüroo. Hindamaks, kas hankija teostas oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt ning

kontrollis Väinamere Liinid OÜ pakkumuse võimaliku põhjendamatult madala maksumuse

kahtlust piisavalt, on vaja vaadelda üksnes seda, kas hankijale teada olevad andmed olid

piisavad, otsustamaks, et ilmse alapakkumuse tegemine Väinamere Liinid OÜ poolt ei ole

usutav.

Hankija loobus igasuguse kaalutlusõiguse teostamisest, millele viitavad järgmised asjaolud

kogumis. Hankija ei selgitanud eelnevalt välja hanke eeldatavat maksumust, sai Väinamere

Liinid OÜ-lt ebapiisavaks peetud vastuse kütusekulu arvestuse kohta, seejärel sai teada

pakkuja vastumeelsusest täpsemaid selgitusi esitada ja sai ka Veeteede Ametilt küllaltki

ebakonkreetse arvamuse võimaliku kütusekulu kohta. Kui hankija pakkumuse esitamise

ettepaneku koostamise ajal lepingu täitmise eeldatavat maksumust välja ei selgitanud, tulnuks

vähemalt esitatud pakkumuse hindamisel välja selgitada mingisugunegi tõsiseltvõetav teenuse

osutamise kulu, mille alusel oleks saanud hinnata pakkumuste maksumuste põhjendatust. Seda

hankija ei teinud. Hankija ei ole Väinamere Liinid OÜ-lt saanud mingeid selgitusi seoses

remondi- ja administratsioonikuludega, aga ka teiste AS Kihnu Veeteed nimetatud kuludega,

mis teenuse osutamisega seoses tekkima peaksid (nt elektrienergia-, palga- jm kulud).

Kahtlus, et tegemist võib olla alapakkumusega, pidi tekkima mitte konkreetsete kuluartiklite

lõikes, vaid pakkumust kui tervikut silmas pidades. Hankija kontrollikohustust ei vähenda see,

et pakkumuse esitamise ettepanekus pakkumuste esitatud formaalsed nõuded on puudulikud,

3-15-127

9(17)

ega see, et hankija pole pidanud eelnevalt vajalikuks pakkumuse eeldatavat maksumust või

mingi teenuse osutamisega seotud vältimatute kulude mahtu välja selgitada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. Lääne Maavalitsus palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu otsus

ning teha uus otsus, millega rahuldada Lääne Maavalitsuse kaebus ja tühistada VAKO

09.01.2015 otsus nr 308-14/-.

Maavalitsus on hankijana järginud riigihangete üldpõhimõtteid ja kontrolli teostamise loogilist

korda ning jõudnud õiguspärasele otsusele Väinamere Liinid OÜ esitatud pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamise osas. Vaidlustus- ja kohtumenetluses käsitletud

kulukomponentide osas on hankija õiguspärase kaalutlusõiguse teostamiseks küsinud

korduvalt selgitusi nii pakkujalt kui ka laeva tellijalt (Veeteede Ametilt). Hankija käsutuses

olnud andmed ja vastused täiendavalt küsitud selgitustele olid piisavad Väinamere Liinid OÜ

esitatud pakkumuse sisulise põhjendatuse hindamiseks. Halduskohus, järeldades, et hankija

võis jõuda valele järeldusele, ei ole hankija poolt kaalutlusõiguse teostamise rikkumist

faktiliselt tuvastanud ning on asunud järeldusele, mis tugineb oletusel.

Hankija on sisuliselt järginud RHS § 48 põhimõtteid, nõudes pakkujalt asjakohaseid kirjalikke

selgitusi, hinnanud neid sisuliselt ja veendunud, et tegemist ei ole alapakkumusega.

Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et hankijal ei pidanud tekkima ega tekkinudki

Väinamere Liinid OÜ esitatud pakkumuse iga kulukomponendi osas täiendavate selgituste

küsimise vajadust. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et tehnilised andmed, mis hankija

edastas pakkujatele, olid olemas ka hankija moodustatud hankekomisjonil, kes sai nendest

otsuste tegemisel lähtuda.

Õige ei ole halduskohtu põhjendus, et asja lahendamisel ei ole võimalik asuda üksikasjalikult

hindama neid Väinamere Liinid OÜ poolt VAKO-le ja kohtule esitatud kulu- ning

tuluarvestusi, mida hankijal vastava otsuse tegemise ajal ei olnud. Menetlusosalisel on

kohustus tõendada asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Väinamere Liinid OÜ oli

hankijale juba enne hankeotsuse tegemist esitanud vajalikud selgitused ja kohtumenetluses

esitatud põhjendused on toodud peamiselt vastamiseks AS Kihnu Veeteed seisukohtadele.

Pakkumuse põhjendatuse osas ei saa lähtuda pelgalt pakkumuste maksumusest, nagu ekslikult

on leidnud halduskohus. Ühtlasi ei nõustu hankija halduskohtuga, et kahtlusi pidi tekitama

see, et Väinamere Liinid OÜ pakkumus oli madalam eelmise 5-aastase perioodi kohta samal

liinil sama teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu maksumusest, ometi kui on üldteada, et

üldine elukallidus ja hinnatasemed on 5 aasta jooksul tõusnud. Hankija leiab, et halduskohus

ei ole selgitanud, millised pakkujate esitatud kulukomponendid peaksid ilmtingimata olema

merendusvaldkonnas kallimad kui viimase 5 aastase perioodi kohta samal liinil sama teenuse

osutamiseks sõlmitud lepingu alusel. Samuti ei saa võrrelda 1960. – 1970. aastatel valminud

parvlaeva „Reet“ kulusid uue reisiparvlaeva „Ormsö“ kuludega. Väinamere Liinid OÜ

pakkumust, mis jääb samasse suurusjärku hetkel liinil opereeriva reisiparvlaevaga, ei saa

pidada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks.

Hankija on põhjalikult kontrollinud Väinamere Liinid OÜ pakkumust. Samas kannab ka

pakkuja pakkumuse maksumust koostades äririski ja vastutab pakkumuse maksumuse

vastavuse eest, sest pakkumuse esitamise ettepaneku lisa 9 p 26 võimaldab veoteenuse tasu

korrigeerida lepinguperioodi jooksul vaid piiratud juhtudel.

3-15-127

10(17)

Hankija ei nõustu halduskohtu järeldusega, et hankija loobus tegelikult igasuguse

kaalutlusõiguse teostamisest. Hankelepingu eeldatava maksumuse määramine ei olnud

oluline, sest ka sellisel juhul oleks tulnud samasugune kontroll pakkumuste osas teostada.

Halduskohus asus valele järeldusele, nagu ei oleks hankija saanud Väinamere Liinid OÜ-lt

oma 05.11.2014 kirjale mingeid täiendavaid vastuseid. Väinamere Liinid OÜ kirjalikest

selgitustest nähtub üheselt, et need olid vastuseks hankija 05.11.2014 e-kirjadele. Saadud

vastused olid piisavad ning halduskohus ei saa asuda hankija eest kaalutlusõigust teostama.

Veeteede Ameti vastus andis hankijale veendumuse, et pakkumuste maksumused võivadki

olla erinevad, tulenevalt pakkujate kogemustest, ning asjaolu, et Veeteede Amet ei saanud

anda ekspertarvamust reisiparvlaeva „Ormsö“ kuludele vastava praktilise kogemuse

puudumise tõttu, ei saa olla halduskohtu põhjenduseks, nagu poleks hankija teostanud

kaalutlusõigust nõuetekohaselt.

12. Väinamere Liinid OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu otsus

ning teha uus otsus, millega rahuldada Väinamere Liinid OÜ kaebus ja tühistada VAKO

09.01.2015 otsus nr 308-14/-. Halduskohus on vääralt hinnanud asjaolusid ning kohaldanud

ebaõigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis viisid ebaõige lahendini.

Halduskohus on eksinud RHS § 3 p 1 kohaldamisel, sidudes selle ekslikult RHS §-ga 48.

Isegi, kui RHS § 48 regulatsioon oleks lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul

asjakohane, on halduskohtu seisukohad siiski väärad. Ennekõike on halduskohus eksinud

hankija kontrollikohustuse piiritlemisel ning käsitlenud liialt avaralt hankija kaalutlusõiguse

teostamise kohustust. Vaidlus taandub peamiselt asjaolule, kas hankijal pidi tekkima kahtlus,

et esitatud on põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. Asja lahendamiseks on

oluline hinnata, kas hankijal pidi tekkima kahtlus Väinamere Liinid OÜ pakkumuse

maksumuse põhjendamatult madala hinna osas ning kas hankija sai selle hetke asjaolude

alusel hinnata, et Väinamere Liinid OÜ on suuteline esitatud pakkumust täitma. Samuti tuleb

arvestada mõju, mida Väinamere Liinid OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus kaasa

toob ehk kas see täidab AS Kihnu Veeteed vaidlustuse eesmärki. Halduskohus on eksinud

tõendite hindamise nõuete vastu. Samuti on kohtuotsuses ilmselgeid kiirustamise märke,

kuivõrd kohus on eksinud vaidlustamisviitega, mille ta on 09.03.2015 määrusega parandanud;

kohtuotsuses on läbivalt eksitud AS Kihnu Veeteed äriühingu liigiga (AS asemel OÜ);

mitmed Väinamere Liinid OÜ seisukohad on omistatud ekslikult AS-le Kihnu Veeteed (nt

otsuse p 11).

Halduskohus on ekslikult leidnud, et Lääne maavanema 28.11.2014 korralduse nr 1-

1/2014/174 andmise ajaks hankijale teada olevate andmete alusel pidi hankijal olema tekkinud

põhjendatud kahtlus, et Väinamere Liinid OÜ ei ole pakkumuse tegemisel arvestanud kõigi

lepingu täitmisega seotud kuludega. Hankija on veenvalt selgitanud, mida ta vastavaks

tunnistamise otsuse tegemisel hindas ja miks ta pidas Väinamere Liinid OÜ pakkumuse

maksumust põhjendatuks.

Halduskohus on asunud ebaõigele järeldusele, et hankija ei ole kaalutlusõigust teostanud.

Arusaamatu on, miks ei ole halduskohus lähtunud hankija antud selgitustest seoses sellega,

mida on hankija oma otsuse tegemisel aluseks võtnud ning kuidas hindas ja kaalus Väinamere

Liinid OÜ esitatud pakkumuse asjakohasust. Halduskohus on oletanud, et hankija võis jõuda

kaalutlusõiguse nõuetekohaselt teostamata jätmise tõttu valele järeldusele. Pelgalt oletuste

alusel otsuse tegemine ei ole õige ning ei saa väita, et puudused kaalutlusõiguse teostamisel

oleksid ilmsed, veelgi vähem, et need puudused viisid hankija igal juhul vale otsuse

tegemiseni. Hankija on küsinud Väinamere Liinid OÜ-lt selgitusi ja Väinamere Liinid OÜ on

hankija küsimustele vastanud. Kuigi Väinamere Liinid OÜ ei vastanud osadele küsimustele,

vastas Väinamere Liinid OÜ hankija täpsustavatele küsimustele. Need selgitused aitasid

3-15-127

11(17)

hankijal jõuda järeldusele, et Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumus on põhjendatud.

Hankija kaalutlusõiguse ning kontrolli teostamata jätmist ei saa järeldada sellest, et Väinamere

Liinid OÜ ei vastanud hankija küsimustele pakkumuse maksumuse kujunemise osas sellise

detailsusega, nagu hankija oli küsinud. Hankija, saades aru, et esitatud küsimused on liigsed

ning tal on endal võimalik pakkumuse objektiivsust kontrollida ja veenduda, et esitatud

pakkumuse maksumus katab ära eeldatavad teenuse osutamisega kaasnevad kulud, tegi

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse.

Halduskohus on lubamatult asunud hindama hankija esitatud küsimuste olulisust ja andnud

neile kaalu, mida neil ei ole. Halduskohus ei saa võtta seisukohta küsimustele vastamata

jätmises ega siduda seda kaalutlusõiguse teostamise puudumisega. Väinamere Liinid OÜ ei

nõustu halduskohtu seisukohaga, nagu oleks hankija pimesi usaldanud pakkuja kinnitust, et

pakkumuses näidatud maksumuse eest on ka tegelikult võimalik sõlmitava lepingu esemeks

olevaid teenuseid osutada. Hankija on sisuliselt kontrollinud Väinamere Liinid OÜ

pakkumuse maksumuse põhjendatust ja jõudnud veendumusele, et sellise hinnaga on võimalik

teenust osutada.

Ekslik on halduskohtu seisukoht, et pärast otsuse tegemist kogutud tõendid ja esiletoodud

kaalutlused ning põhjendused ei saa üldjuhul olla asjassepuutuvad. Halduskohtu selline

järeldus on vastuoluline. Hankijalt pärinevad andmed, mida Väinamere Liinid OÜ on oma

pakkumuse maksumuse koostamisel arvesse võtnud (lisaks oma kogemusele). Seega lähtus

hankija pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel samadest andmetest, millest

lähtuvalt Väinamere Liinid OÜ pakkumus koostati. Järelikult on alusetu väita, et tõendid

pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta esitati alles kohtumenetluses. Väinamere Liinid

OÜ esitas kohtumenetluses detailsemad arvutused ja tabelid selle kohta, millest ta oma

pakkumuse maksumuse koostamisel lähtus.

Kütusekulu arvestamisel on kasutatud Veeteede Ameti esitatud stendikatsetuste tulemusi ja

operaatori oma kogemust. Lisaks on Väinamere Liinid OÜ toonud välja võrdluse tema

kasutuses olevate teiste parvlaevadega. Tegemist ei olnud pelgalt viitega oma kogemusele,

vaid toodud oli ka vastavad tehnilised näitajad. Muude kulude osas jääb arusaamatuks, millele

tuginedes on halduskohus leidnud, et hankijal pidi tekkima kahtlus Väinamere Liinid OÜ

pakkumuse

hinna

põhjendatuses.

Halduskohus

on

jätnud

ekslikult

muudele

kulukomponentidele tähelepanu pööramata, kuivõrd halduskohus on ka ise märkinud, et asjas

on ennekõike oluline, kas pakutud hind tervikuna võimaldab hankelepingut täita. Isegi

olukorras, kus võis esineda puudusi kütuse- ja remondikulu põhjendatuse kontrollimisel

(millega Väinamere Liinid OÜ ei nõustu), kus Väinamere Liinid OÜ on eksinud nende kulude

arvestamisel (millega Väinamere Liinid OÜ ei nõustu), ei tähenda, et pakutud hind tervikuna

on alla hankelepingu täitmiseks vajaliku miinimumi. Kui ka mõni kulukomponent on

arvutatud ebapiisavalt, saab seda kompenseerida teise komponendi arvelt ning kasvõi pakkuja

arvestatud tootluse ehk kasumiosa arvelt. Ette heidetav ei ole see, et remondikulu ei ole

tabelisse märgitud, kuivõrd pakkumuse esitamisel tuli märkida tabelisse ainult kahe esimese

aasta kulud. Hankija küsis Väinamere Liinid OÜ-lt remondikulu kohta selgitusi ning

Väinamere Liinid OÜ selgitas, et tulevikus tekkivad kulud kaetakse tavapärase lepingutasu

arvelt. Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust Väinamere Liinid OÜ pakkumuse kui terviku

osas, sest Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumus jäi olemasoleva teenuse hinnaga

samasse suurusjärku ning edaspidiste kulude märkimisväärse tõusu kohta puudusid mistahes

arvestatavad tõendid. Väinamere Liinid OÜ ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et iga

kulukomponenti tuleks üksikult ja eraldi kontrollida. Samas on halduskohus märkinud, et

oluline on tervikmaksumus, mistõttu on halduskohus oma seisukohtades ebajärjepidev.

3-15-127

12(17)

Halduskohus on ekslikult leidnud, et hankijal pidi Väinamere Liinid OÜ pakkumuse

maksumuse osas tekkima põhjendatud kahtlus selles, et esitatud kahe pakkumuse vahe oli

väga suur, enam kui kaks korda. Olukorras, kus esitati kaks pakkumust ning hankija ei ole

hanke eeldatavat maksumust määranud, on mõistetav, et hankija lähtub olemasolevast teenuse

hinnast. Muud kulud, v.a kütusekulu on senise olukorraga võrreldavad ega saa oluliselt

erineda hinnast, millega hetkel teenust osutatakse. Reisiparvlaev „Ormsö“ on uus laev, mille

ekspluatatsioonikulud on võrreldes olemasoleva laevaga oluliselt madalamad. Seetõttu ei

pidanud hankijal tekkima kahtlust muude kuluridade osas, eriti kui pakkumuse maksumus

jääb samasse suurusjärku hetkel täidetava hankelepingu kohase teenuse maksumusega.

Hankija otsuse kehtetuks tunnistamine ei täidaks vaidlustuse eesmärki. Isegi kui järeldada, et

hankija jättis kaalutlusõiguse nõuetekohaselt teostamata, tuleks hankijal teha uus otsus ning on

ilmne, et selle tegemisel ei saa hankija otsus olla teistsugune. Seega ei viiks Väinamere Liinid

OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine selleni, et Väinamere

Liinid OÜ jääkski hankemenetlusest kõrvale ning AS-l Kihnu Veeteed oleks võimalik jõuda

hankelepinguni. Halduskohus on põhimõtteliselt eksinud selles, et Väinamere Liinid OÜ

pakkumust sisuliselt hinnata pole vaja ning et hankija otsus Väinamere Liinid OÜ pakkumuse

vastavaks tunnistamise kohta tuleb kehtetuks tunnistada ainuüksi seetõttu, et hankija ei ole

teostanud kaalutlusõigust piisavas mahus (millega Väinamere Liinid OÜ ei nõustu).

13. AS Kihnu Veeteed palub vastuses jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu otsus muutmata.

Halduskohus on põhjendatult järeldanud, et hankija otsus oli õigusvastane, sest hankija ei

kontrollinud nõuetekohaselt Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatust ja

selle vastavust pakkumuse esitamise ettepaneku p-st 7.2.6 tulenevale nõudele arvestada

pakkumuse tegemisel kõigi avaliku teenindamise lepingu ning laeva kasutusse andmise

lepingu täitmisega seotud kulusid. Väinamere Liinid OÜ pakkumus (238 eurot/reis) oli

silmatorkavalt madala ja isegi ebareaalse maksumusega. Alapakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamine rikub ausat ning olemasolevat konkurentsi, tõrjudes turult välja väiksema

turujõuga ettevõtjad ja takistab põhjendamatult nende ligipääsu riigi tellimustele. Väinamere

Liinid OÜ on olulise turuosaga operaator, kes saab koguni ca 91% riigi parvlaevaliikluse

finantseeringutest. Hankija ei teostanud Väinamere Liinid OÜ silmatorkavalt madala

pakkumuse vastavuse ja maksumuse põhjendatuse osas kohast kontrolli, mis tõi kaasa hankija

valed otsused ning alapakkumuse edukaks tunnistamise. Halduskohus on põhjendatult

tuvastanud, et Lääne Maavalitsus ei teostanud kohast kontrolli Väinamere Liinid OÜ

pakkumuse maksumuse põhjendatuse ja selle üle, kas pakkumushinnas 238 eurot/reis on

arvestatud kõikide liini teenindamise kuludega 5-aastase perioodi jooksul. Hankija ei saanud

vaidlusaluste hankeotsuste tegemisel arvesse võtta ja kaaluda Väinamere Liinid OÜ selgitusi,

mis on esitatud esmakordselt kohtumenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas hankija on nõuetekohaselt kontrollinud

Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumust ning tunnistanud selle pakkumuse õiguspäraselt

edukaks. Sellele vastamiseks on oluline esmalt tuvastada, millised normid kuuluvad

lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul kohaldamisele, hindamaks, kas esitatud on

alapakkumus või mitte (I). Seejärel analüüsib ringkonnakohus, kas hankija on teostanud

kaalutlusõigust nõuetekohaselt, lugedes Väinamere Liinid OÜ pakkumuse põhjendatuks (II)

ning viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebused ja jagab menetluskulud (III).

I

3-15-127

13(17)

15. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste

hankemenetluses tuleb järgida riigihanke üldpõhimõtteid, sh vältida teenuste tellimist isikult,

kelle pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Hankija kohustus järgida

lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

põhimõtteid on sõnaselgelt sätestatud ka RHS § 19 lg-s 3. Riigihanke korraldamise

üldpõhimõteteks on mh riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamine (RHS § 3 p 2)

ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel (RHS § 3 p 4).

16. Põhjendamatult madal maksumus tähendab sisuliselt ebaõiglaselt madala hinna

pakkumist, mida on võimalik teha näiteks turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal.

Konkurentsiseaduse § 16 p 1 kohaselt on keelatud ühe või mitme ettevõtja poolt turgu

valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas otsene või kaudne

ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine või

rakendamine. Seega olukorras, kus hankija aktsepteerib põhjendamatult madalat maksumust,

ei oleks see kooskõlas ettevõtjate vahelise eluterve konkurentsi tagamisega ega ka sellest

tulenevalt eelnevalt nimetatud riigihanke üldpõhimõtetega. Hangitav teenus ei ole väheolulise

hinnaga ning reisiparvlaevade opereerimise kaubaturg ei ole väga laialt konkurentsile avatud.

Seetõttu on operaatorite arv, kes teenust võiksid osutada, väike. Sellises olukorras on hankija

otsustel suur mõju konkurentsi tagamisele.

17. RHS-s puudub regulatsioon, kuidas peaks hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste

hankimisel hindama, kas esitatud on põhjendamatult madala maksumusega pakkumus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohane viis seda teha on analoogia korras lähtuda

RHS §-st 48. Kuigi lihtsustatud korras teenuste tellimise regulatsioon peab erinema

tavapärasest hankemenetlusest, et võimaldada hankemenetluse läbiviimist kiiremini ja

lihtsamal viisil, ning seetõttu on põhjendatud kohaldada tavapäraseid hankemenetluse norme

lihtsustatud korras tellitavate teenuste ostmise menetlusele piiratumas ulatuses, ei ole võimalik

ette näha menetlust, mis suudaks konkurentsi kahjustamist piisavalt ära hoida muul, lihtsamal

viisil põhjendamatult madala maksumusega pakkumisi välja selgitades ja kõrvale jättes.

Hankija sellekohased otsused peavad olema kontrollitavad ja tema hinnangu kujunemine

jälgitav.

II

18. RHS § 48 lõike 1 kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu

eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis

nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Hankija kontrollib esitatud selgitust ja

hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga (RHS § 48 lg 3). Sama

sätte teise lause kohaselt, kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija

pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.

19. Euroopa Liidu Üldkohus on selgitanud, et hankija peab esmalt tuvastama kahtlustäratavad

pakkumused, teiseks võimaldama asjaomastel ettevõtjatel tõendada nende tõsidust, paludes

neilt täpsustusi, mida ta peab otstarbekaks, kolmandaks hindama huvitatud isikute selgituste

asjakohasust ning neljandaks tegema otsuse nimetatud pakkumuste vastuvõtmise või

tagasilükkamise kohta (Üldkohtu 16.09.2013 otsus kohtuasjas T-402/06: Hispaania

Kuningriik vs komisjon, p 91). Seega tuleb alljärgnevalt analüüsida, kas hankija tuvastas

ebaharilikult madala maksumusega pakkumuse (a), kas hankija on küsinud selle kohta

pakkujalt (Väinamere Liinid OÜ-lt) selgitusi (b), hinnanud esitatud selgitusi igakülgselt ning

tunnistanud õiguspäraselt pakkumuse vastavaks ja edukaks (c).

(a)

3-15-127

14(17)

20. Euroopa Kohus on märkinud, et olukorras, kus hankijal tekib kahtlus pakkumuse

põhjendamatult madalast maksumusest, on tal kohustus kontrollida põhjendamatult madala

maksumusega pakkumuse koostisosi ning nõuda selleks pakkujalt, et ta esitaks vajalikud

tõendid oma pakkumuse tõsiseltvõetavuse kohta (27.11.2001 otsus liidetud kohtuasjades C-

285/99 ja C-286/99: Lombardini ja Mantovani, p-d 46-49). Sellise kohustusega välditakse

hankija tegevuse meelevaldsust ja tagatakse aus konkurents ettevõtjate vahel ning tagatakse, et

pakkumuste hindamisel toimuks hankija ja taotleja vahel vajalikul ajal tegelik seisukohtade

vahetus, et pakkuja saaks tõendada oma pakkumuse tõsiseltvõetavust (27.11.2001 otsus

liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99: Lombardini ja Mantovani, p 57). Hankija peab

esitama asjaomastele taotlejatele selgelt väljendatud nõude, et neil oleks võimalus oma

pakkumuste tõsiseltvõetavust täiel määral ja tõhusalt põhjendada (C-599/10, p 31).

21. Asja materjalist nähtuvalt on hankija koostanud liiniveo kulude ja tulude eelarve

võrdlustabeli ühele reisile 2015. a kohta, võttes aluseks AS Kihnu Veeteed ja Väinamere

Liinid OÜ pakkumustes toodud andmed ning hetkel kehtiva liiniveolepingu (sõlmitud AS-ga

Kihnu Veeteed) tegeliku kulu aruande 2014. a 10 kuu kohta (hankija vastus vaidlustusele,

VAKO toimiku lk 3). Koostatud tabelist nähtuvad erinevused kululiikide lõikes, mistõttu on

hankija tuvastanud ebaharilikult madala maksumusega pakkumuse. Ühtlasi tähendab see, et ka

pakkuja ise pidas oluliseks, et esitatud pakkumuste maksumus kataks kõik lepingu täitmisega

seotud kulud, mis on sätestatud pakkumuse esitamise ettepaneku p-s 7.2.6.

(b)

22. Euroopa Kohtu praktika kohaselt iga kord, kui lepingut sõlmiv ametiasutus kaalub

pakkumise tagasilükkamist, sest see on tehingut arvestades ebaharilikult soodne, tuleb

rakendada uurimismenetlust (22.06.1989 otsus kohtuasjas 103/88: Fratelli Costanzo SpA vs

Comune di Milano, p 26). See tähendab, et hankija nõuab ebaharilikult madala pakkumuse

teinud pakkujalt pärast kõigi pakkumuste läbivaatamist ja enne hankelepingu sõlmimise

otsustamist kõigepealt kirjalikult täpsustavaid andmeid oletatava kõrvalekaldega pakkumuse

asjaolude kohta, mis konkreetselt olid aluseks tema kahtlustele (27.11.2001 otsus liidetud

kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99: Lombardini ja Mantovani, p 51). On oluline, et igal

pakkujal, kelle puhul tekib kahtlus, et ta on esitanud ebatavaliselt madala hinnaga pakkumuse,

oleks õigus tõhusalt teatavaks teha oma seisukoht selles küsimuses ja talle oleks antud

võimalus esitada oma pakkumuse erinevate koostisosade kohta kõik tõendid (Üldkohtu

16.09.2013 otsus kohtuasjas T-402/06: Hispaania Kuningriik vs komisjon, p 90).

23. Hankija küsis 29.10.2014 kirjaga selgitusi pakkumuse punkti 2.2 „Liiniveo tulude ja

kulude eelarve“, punkti 1.7 ja punkti 1.7.1 kütusekulu arvutuskäigu kohta (VAKO toimik).

Hankija esitas 05.11.2014 Väinamere Liinid OÜ-le täpsustavad küsimused kütusekulu kohta

(VAKO toimik). Pole kahtlust, et hankija teavitas pakkujat, milline pakkumuse maksumuse

osa võib olla põhjendamatult madal ning esitatud päring oli piisavalt selge, et pakkuja saaks

veenduda, milliseid selgitusi tal tuleb anda, kummutamaks hankija põhjendatud kahtlust

lubamatult madalast pakkumusest. Järelikult on halduskohus ebaõigesti järeldanud, et hankija

ei ole küsinud selgitusi, et kontrollida tekkinud kahtlust ebaharilikult madalast maksumusest.

24. Ringkonnakohus nõustub hankijaga, et mitte alati ei esine hankijal vajadust küsida

pakkujalt selgitusi kogu pakkumuse maksumuse kohta, kui tal ei pidanud teiste pakkumuse

komponentide osas kahtlust tekkima. See ei oleks kooskõlas eesmärgipärase ja efektiivse

menetluse põhimõttega. Hankija koostatud võrdlustabelist liiniveo kulude ja tulude kohta

2015. a (hankija vastus vaidlustusele, lk 3; VAKO toimik) nähtub, et olulised erinevused

(enam kui 20%) AS Kihnu Veeteed ja Väinamere Liinid OÜ esitatud kulude osas ei esinenud

ainult kütusekulus, vaid ka tööjõu-, päästevahendite, remondi-, administratsiooni-, finantskulu

3-15-127

15(17)

ja kindlustuse osas. Väinamere Liinid OÜ kaebusele lisatud Väinamere Liinid OÜ 08.10.2014

vastusest hankija küsimustele nr 99-13 nähtub, et hankija on 06.10.2014 palunud pakkujal

esitada selgitused tööjõukulude, sadamatasude (sh kaitasu/baassadamatasu), reisijatasu,

sadamateenuste, päästevahendite kulu, remondikulude, kindlustuskulude, piletitulu ja

broneerimistasude osas (tl 26-27).

25. Eelnevat silmas pidades on hankija täitnud riigihanke üldpõhimõtteid, kui küsis enne

hankelepingu sõlmimise otsustamist Väinamere Liinid OÜ-lt selgitusi viimase pakkumuses

kajastatud kütuse-, remondi-, tööjõukulu, kindlustuse, päästevahendite ning sadamatasude ja -

teenuste kohta, kõrvaldamaks kahtlused, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega

pakkumusega.

(c)

26. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et hankija loobus kaalutlusõiguse ja kontrolli

teostamisest Väinamere Liinid OÜ pakkumuse hindamisel. Asja materjalist nähtuvalt on

hankija korduvalt küsinud Väinamere Liinid OÜ-lt selgitusi viimase pakkumise erinevate

kuluartiklite kohta. Samuti loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hankija tugines oma otsuste

tegemisel Veeteede Ameti 20.10.2014 kirjale nr 6-1-4/3147/VOR seoses päästevahendite

kuluga. Viidatud kirja kohaselt ei ole operaatoril pärast talle laeva üleandmist 01.05.2015

kulusid päästevahendite hooldusele esimesel aastal juhul, kui ei ole tekitatud vigastusi nendele

vahenditele (lk 1 pöördel, VAKO toimik). Ühtlasi on hankija koostanud pakkumuste

maksumuse (sh kulude ja tulude osas ühe reisi kohta võrdluses hetkel kehtiva hankelepinguga)

võrdlustabeli. Samas ei ole asjas tõendatud, et hankija on kaalunud kõiki olulisi asjaolusid

veendumaks, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega.

27. Üheks meetodiks hinnata, kas tegemist on põhjendamatult madala maksumusega, on

võrrelda pakkumuse maksumust ja täitmise kulusid. VAKO on asunud hindama pakkumuste

maksumuse erinevaid kulukomponente ning kas Väinamere Liinid OÜ pakkumuses kajastatud

kuluartiklid võrdluses AS Kihnu Veeteed pakkumuses toodud andmetega pidid tekitama

hankijas kahtlusi. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esmalt vaadata pakkumuse maksumust

tervikuna.

28. Nähtuvalt hankija koostatud tabelist on Väinamere Liinid OÜ koostatud pakkumuses

avaliku liiniveo kulud kokku ühele reisile 2015. a summas 327,65 eurot ning riigieelarvest

makstav veoteenuse tasu 238,62 eurot. See tähendab, et Väinamere Liinid OÜ taotleb ühe reisi

kogukulude katteks riigilt 73% (238,6×100/327,65), mitte aga 100%. Samas AS Kihnu

Veeteed pakkumuse kohaselt on avaliku liiniveo kulud kokku ühele reisile 2015. a summas

531,67 eurot ning riigieelarvest makstav veoteenuse tasu 491,08 eurot. Seega taotleb AS

Kihnu Veeteed ühe reisi kogukulude katteks riigilt 92% (491,08×100/531,67). Sarnaselt AS

Kihnu Veeteed pakkumusele moodustab 2014. a Vormsi liini tegeliku kulu aruande 2014. a 10

kuu kohta riigieelarvest makstav veoteenuse tasu 95% avaliku liiniveo kogukulust

(249,29×100/260,82). Eeltoodust nähtub, et Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumus ei

kata kõiki lepingu täitmisega kaasnevaid kulusid, kuigi pakkumuse esitamise ettepaneku p

7.2.6 kohaselt kannab vedaja kõik avaliku teenindamise lepingu ja laeva kasutusse andmise

lepingu täitmisega seotud kulud ning muud hankes osalemisega seotud kulud.

29. Arvestades, et lepingu täitmise kuludest on kõige suuremaks kuluartikliks kütusekulu, ei

ole Väinamere Liinid OÜ esitanud hankijale sellise detailsusastmega arutluskäiku kütusekulu

prognoosist, mis võimaldaks kummutada kahtlused põhjendamatult madalast hinnast. Samuti

ei ole hankija ära näidanud, millisest arvnäitajast ta lähtus, kui luges Väinamere Liinid OÜ

kütusekulu usutavaks. Ebausutav on, et hankija tugines Veeteede Ameti 20.10.2014 kirjas nr

6-1-4/3147/VOR märgitule, mille kohaselt on Vormsi laeva peamasina kütusekulu

3-15-127

16(17)

arvestuslikult (stendikatsetuste alusel) 212,5 g/kWh; kahe 1000 kW peamasina puhul tuleks

arvestada 212,5×2000 = 425 000 g/h ehk 0,425 tonni tunnis; see on number, millest võiks

pakkumiste hindamisel lähtuda (hankija vastuse vaidlustusele lisa 7, VAKO toimik). Sellisel

juhul oleksid mõlemad pakkumused põhjendamatult madalad, hankija pole sellisele

järeldusele aga jõudnud.

30. Ringkonnakohus möönab, et veel valmimata laeva puhul on prognoosotsused keerulised,

kuid samas ei saa hankija jätta lahtiseks küsimust, milline oleks minimaalne kütusekulu, mis

võimaldaks lepingut kogu perioodi vältel nõuetekohaselt täita. Seda tegemata ei ole hankijal

võimalik ka hinnata, kas esitatud on põhjendamatult madala maksumusega pakkumus või

mitte. Ringkonnakohus ei saa asuda hankija asemel sisustama määratlemata õigusmõistet

„põhjendamatult madal maksumus“, mistõttu ei hinda kohus ka tõendina esitatud MEC

Insenerilahendused OÜ ekspertarvamust.

31. Pakkumuse esitamise ettepaneku p 3.13 (viimane) kohaselt ei või vedaja avaliku liiniveo

korraldamiseks kasutusse antud reisiparvlaevaga „Ormsö“ teenida ülemäärast kasu. Sama

punkti teise lause kohaselt peavad vedajale hüvitatavad kulud ja mõistlik tulukus vastama

Altmarki kriteeriumidele ja Euroopa komisjoni teatisele 2012/C 8/02 (http://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2012:008:0004:0014:ET:PDF). Viidatud

teatise p-s 43 on loetletud Altmarki kriteeriumid, millest kolmas nõue on, et hüvitis ei tohi olla

suurem, kui on vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevate kulude täielikuks

või osaliseks katmiseks, arvestades seotud tulu ja mõistlikku kasumit, ning neljanda

kriteeriumi kohaselt, kui avaliku teenindamise kohustust täitvat ettevõtjat ei valitud

konkreetsel juhul avalikus hankemenetluses, mis võimaldab välja valida kandidaadi, kes

suudab üldsusele asjassepuutuvaid teenuseid osutada kõige odavamalt, peab sobiva hüvitise

tase olema kindlaks määratud selliste kulude analüüsi alusel, mida keskmise suurusega hästi

korraldatud juhtimise ja asjassepuutuva avaliku teenindamise nõudluse rahuldamiseks vajalike

sobivate transpordivahenditega varustatud ettevõtja oleks nende kohustuste täitmiseks

kandnud, arvestades nende kohustuste täitmisega seotud tulusid ja mõistlikku kasumit.

Käesoleval juhul sellist kulude analüüsi ei nähtu.

32. Pakkumuse maksumust kui tervikut hinnates on ilmne, et kõige suurem kuluartikkel on

kütusekulu, mistõttu mõjutab see ka kõige enam pakkumuse maksumust. Sellest tulenevalt ei

pea ringkonnakohus vajalikuks asuda eraldi hindama remondi- ja administratsioonikulude

suurust, kuivõrd sõltumata sellest, kas hankijal pidi tekkima kahtlus või mitte, nõustub

ringkonnakohus VAKO ja halduskohtuga, et hankija on sisuliselt jätnud kütusekulu osas

pakkumuse maksumuse hindamata, mis võis viia ebaõige otsuseni. Nimelt sätestatakse HKMS

§ 158 lg-s 3, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust

hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite

järgimist haldusorgani poolt. Sama sätte viimase lause kohaselt ei teosta kohus haldusakti või

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Ka praegusel juhul ei

saa kohus asuda teostama kaalutlusõigust haldusorgani eest, mistõttu on kohane formuleering,

et kaalutlusõiguse teostamata jätmine seoses kütusekuluga võis viia ebaõige otsuseni.

III

33. Ülaltoodu kokkuvõtteks ei kuulu Väinamere Liinid OÜ ja Lääne Maavalitsuse

apellatsioonkaebused rahuldamisele.

34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulu pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest

tulenevalt jäävad Väinamere Liinid OÜ ja Lääne Maavalitsuse menetluskulud nende enda

kanda. AS Kihnu Veeteed on palunud mõista Väinamere Liinid OÜ-lt ja Lääne Maavalitsuselt

AS Kihnu Veeteed kasuks välja menetluskulu summas 881,67 eurot. Ringkonnakohtu

3-15-127

17(17)

hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Kulude kandmist tõendavad

dokumendid on kohtule esitatud. Seega mõistab ringkonnakohus Väinamere Liinid OÜ-lt AS

Kihnu Veeteed kasuks välja 440,84 eurot ja Lääne Maavalitsuselt AS Kihnu Veeteed kasuks

välja 440,84 eurot, kuivõrd esitatud kuludokumentide kohaselt on aega kulutatud mõlemale

apellatsioonkaebusele sama palju.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe