1-15-1570/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-1570 Kohtukoosseis Kohtunikud Andres Parmas, Meelika Aava ja ivi Kesküla Kriminaalasi Siim Sõnna süüdistuses KarS § 3331 lg 1; § 334 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26. märtsi 2015. a otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav Siim Sõnna (IK: 38811066522) Eesti kodanik; elukoht XXXX XXXX, XXXXX, XXXXXXX XX-XX, XXXXXXXX; ei tööta, kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati 31. jaanuaril 2011 KarS § 200 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 1 aasta

8 kuud, katseaja lõpp 29. septembril 2012. Vahistatud alates

31. oktoobrist 2014 Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Hendrik Kaing

RESOLUTSIOON

Jätta Siim Sõnna apellatsioon rahuldamata ja vaidlustatud Harju Maakohtu 26. märtsi 2015. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval, kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Siim Sõnna anti kokkuleppemenetluses kohtu alla süüdistatuna KarS § 3331 lg 1; § 334 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi selles, et ta valmistas valeraha (100-eurosed kupüürid); kasutas seda valeraha kahel korral, ostmaks järelturult tarbeelektroonikat; ostes valeraha kasutades tarbeelektroonikat (tegutsedes seejuures ühel korral üksi ja teisel korral koos teise isikuga), pani ühtlasi toime kelmuse.

2. Maakohtu istungil 26. märtsil 2015 kinnitas süüdistatav S. Sõnna, et on süüdistusest aru saanud, nõustus kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses ning kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Menetluskulude tasumist palus ta ajatada 12 kuule. Ka prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, paludes see kinnitada. Kaitsja osalemist kohtuistungil süüdistatav ei soovinud.

3. Maakohus, veendudes kohtuistungil, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, jääb selle juurde ja tunnistab end süüdi, luges kokkuleppe sõlmimise süüdistatava tõelise tahte avalduseks ning kinnitas selle. Maakohus tunnistas S. Sõnna süüdi KarS § 3331 lg 1 järgi ja karistas teda ühe aasta vangistusega. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 334 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ideaalkogumis, karistades teda kahe aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus S. Sõnnale liitkaristuseks kaks aastat vangistust. Sellele karistusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu

31. jaanuari 2011. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – kolm aastat vangistust, mõistes S. Sõnnale liitkaristuseks viis aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise päev, so 30. oktoober 2014. S. Sõnna suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – maakohus tühistas kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistis S. Sõnnalt kannatanute kasuks välja tsiviilhagid ja lahendas asitõenditega seonduvad küsimused. Samuti mõistis maakohus S. Sõnnalt menetluskuludena kaheteistkümnele kuule ajatatuna välja kaitsjatasu 404,4 eurot ja sundraha

585 eurot.

APELLATSIOON

4. S. Sõnna esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes temalt menetluskuluna väljamõistetud summa täielikult või osaliselt riigi kanda jätmist, sest tema majanduslik olukord ei võimalda kogu väljamõistetud menetluskulu tasumist kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et

S. Sõnna apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

6. KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 võib kohus menetluskulude hüvitamise otsustust tehes jätta osa neist riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega võimaldab nimetatud säte kohtul jätta menetluskulude hüvitamine osaliselt riigi kanda, kuid ei näe ette võimalust jätta menetluskulud riigi kanda täielikult. Menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine või nende ositi tasumine on kohtu diskretsiooniotsustused – need pole käsitatavad süüdistatava subjektiivsete õigustena. Üldreeglina peab süüdimõistetud isik vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 menetluskulud täies mahus ja koheselt hüvitama ning kulude osaliselt riigi kanda jätmine või kulude ositi tasumine saavad olla üksnes erandlikel asjaoludel tehtavad soodustavad otsustused.

S. Sõnna on küll väitnud, et kulude täies mahus tasumine käib talle üle jõu, kuid pole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tema varaline seisund ei võimaldaks menetluskulude hüvitamist. Seetõttu on tema vastavad väited paljasõnalised. Tuleb ka arvestada, et kohus ei ole nõudnud kulude hüvitamist koheselt peale kohtuotsuse jõustumist, vaid andnud süüdistatava kohtuistungil esitatud sellekohast taotlust rahuldades talle võimaluse tasuda väljamõistetud summa ositi kaheteist kuu jooksul. Tuleb veel märkida, et S. Sõnna võinuks juba maakohtult taotleda välja mõistetavate menetluskulude summa vähendamist ja esitada istungil ka sellekohased tõendid. Seda ei ole ta teinud, piirdudes üksnes kulude ajatamise taotlemisega.

7. Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata.

Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/