3-15-914/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS r i i g i õ i g u s a b i m ä ä r a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-15-914 Määruse kuupäev 22.04.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi G.G. taotlus riigi õigusabi saamiseks Asja läbivaatamine 22.04.2015, kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada riigi õigusabi taotlus ja võimaldada G.G.ile riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

2. Määrata G.G.ile riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 8) ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

3. Eesti Advokatuuril määrata riigi õigusabi osutaja viivitamata alates taotluse registreerimisest Riigi õigusabi infosüsteemis. Määruse täitmisest teavitada Tartu Halduskohut viivitamata.

4. Määrus saata täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks taotluse esitajale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. G.G. esitas 09.04.2015 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotlusest ja sellele 21.04.2015 lisatud täiendusest nähtub, et taotleja hinnangul on Kallaste linn rikkunud ehitusseadust ja asjaõigusseadust. Taotlejale kuulub Kallaste linnas Võidu tänaval kinnistu, mis on kaasomandis.

G. Gi naabrile on antud ehitusluba korteri rekonstrueerimiseks, mille käigus on paigaldatud gaasikütteseade, mis rikub samas elamus elava taotleja tervist. Katlamaja on ehitatud keldrisse taotleja nõusolekuta, ehitusloata ja sellel puudub kasutusluba. Katlamajast eralduvad gaasid, mis tungivad taotleja korterisse ja halvendavad oluliselt tervislikku seisundit. G. G. märgib, et mitmekordsed pöördumised Kallaste Linnavalitsuse poole ebaseadusliku ehitise likvideerimiseks või olukorra lahendamiseks pole tulemust andnud. Tervisekaitse Ameti poolt läbi viidud mõõdistused näitavad, et vingugaasi kogus taotleja elukohas on kõrge.

Riigi õigusabi taotlusele on G. G. märkinud oma aadressiks Kallaste linn, Võidu tn x, krt-d x ja x ning telefoni numbriteks XXXXXXX ja XXXXXXXX. Taotleja on võimeline advokaadiga suhtlema vene keeles.

Kohtu seisukoht

2. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb riigi õigusabi taotlust mõista selliselt, et õigusabi soovitakse kaebuse koostamiseks halduskohtule ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3). HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. RÕS § 14 lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.

4. G.G. riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt on taotleja pensionär ning elab koos oma abikaasa N. G.ga. Taotleja pensioni suuruseks on 320 eurot ning tema abikaasa pensioni suuruseks 350 eurot. Taotlejale kuulub korteriomand Kallaste linnas Võidu tänavas (väärtus ca 30 000 eurot). Lisaks kuulub taotlejale sõiduauto WW Passat väärtusega 800 eurot. Muu vara G. G. puudub. Vältimatuteks püsikulutusteks ühe kuu kohta on taotleja märkinud alljärgneva: eluasemekulud summas 100 eurot, kulutused toidule 270 eurot, transport 80 eurot, sidekulud 30 eurot, tervishoid 60 eurot. Lisanduvad veel muud vältimatud püsikulutused summas

50 eurot. Seega on taotluse kohaselt kaebaja ja tema abikaasa kulud ühes kuus kokku 590 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab G.G. lugeda maksevõimetuks, sest tal puuduvad vahendid asjatundliku õigusabi osutamise eest ise tasumiseks. Taotleja SEB Pangas oleva arveldusarve väljavõte kinnitab, et G. G. ei ole vahendeid õigusabi eest tasumiseks ning tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek (RÕS § 7 lg 1 p 4) ei ületa õigusabi maksumust.

5. Kohus leiab, et riigi õigusabi mittevõimaldamise korral võivad taotleja olulised huvid jääda kaitseta. G. G. taotleb õigusabi lahendamaks probleemi, mis mõjutab tema tervist ja on seotud tema igapäevase elukoha sissehingatava õhu kvaliteediga. Kohus leiab, et vaidlusaluse küsimuse iseloomu arvestades on tõenäoline, et taotleja ei ole ilma professionaalse õigusabita võimeline kohtumenetluses tulemuslikult osalema. Kuna käesoleval juhul on tegemist isiku tervisega, siis on tegemist isiku jaoks olulise küsimusega. Kohus asub seega seisukohale, et taotleja vajab asjatundlikku õigusabi kaebuse koostamiseks ja enda esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused puuduvad.

6. Kohtul on õigus RÕS § 8 kohaselt määrata riigi õigusabi kohustusega täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud või kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud määrata riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

Kohus peab vajalikuks siinjuures taotluse esitajale selgitada, et RÕS § 29 kohaselt võib kohus eeltoodule vaatamata taotluse esitajalt riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud koos viidatud paragrahvi 2. lõikes sätestatud 6%-lise aastaintressiga välja mõista, kui ilmneb, et taotluse esitaja on riigi õigusabi taotluse esitamisel esitanud teadvalt valeandmeid ning õigete andmete esitamise korral ei oleks teda riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustusest vabastatud. See tähendab, et kui kohus peaks tuvastama, et taotluse esitaja on näiteks majandusliku seisundi teatises jätnud mõned olulised tuluallikad või vara märkimata, saab kohus seaduses sätestatud korras riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise küsimuse hiljem üle vaadata.

7. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes HKMS § 110, RÕS § 4 lg 3 p 5 ja p 8, § 6 lg 1, § 8 p 1, § 10 lg 1 ja lg 2 leiab kohus, et riigi õigusabi taotlus kuulub rahuldamisele õigusabi liikide – õigusdokumendi koostamine ja isiku esindamine halduskohtumenetluses - osas. Kohus märgib, et vastavalt RÕS § 17 lg-le 1 riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib vajaduse korral asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist.

Riigi arvelt väljamakstava tasu määrab kohus vastava taotluse esitamisel.

Juhindudes RÕS § 15 lg 5 saadab kohus käesoleva määruse Eesti Advokatuurile täitmiseks, kuna vastavalt RÕS § 18 lõigetele 1 ja 2 peab õigusabi osutaja määrama Eesti Advokatuur. Eesti Advokatuuril määrata riigi õigusabi osutaja viivitamata alates taotluse registreerimisest Riigi õigusabi infosüsteemis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik