2-13-30303/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-30303

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Peeter Fjodorovi vastu 680 euro ja

viivise nõudes

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. veebruari 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Peeter Fjodorovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Peeter

Fjodorov

(isikukood:

XXXXXXXXXXX); esindaja Arvo Kivar (OÜ Kivar &

Partnerid);

Vastustaja: OÜ Aktiva Finants (registrikood: 10746479);

esindaja Krista Arraste (Julianuse Õigusbüroo OÜ)

RESOLUTSIOON

1. Vähendada Tartu Maakohtu 18. veebruari 2015

määrusega

Peeter

Fjodorovilt

välja

mõistetud

õigusabikulude suurust ja sellest tulenevalt kogu

menetluskulude suurust 37,50 euro võrra. Ülejäänud osas

jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Lugeda Tartu Maakohtu 18. veebruari 2015 määruse

resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

2.1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2.Määrata tsiviilasjas nr 2-13-30303 OÜ Aktiva Finants

menetluskulude rahaliseks suuruseks 978,50 eurot

(üheksasada seitsekümmend kaheksa eurot 50 senti),

millest 125 eurot on riigilõiv ja 854,25 eurot

õigusabikulud.

2.3. Välja mõista Peeter Fjodorovilt OÜ Aktiva Finants

kasuks menetluskulud 978,50 eurot.

2.4. Välja mõista Peeter Fjodorovilt OÜ Aktiva Finants

kasuks viivis menetluskuludelt 978,50 eurot alates

kohtumääruse

jõustumisest

kuni

menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Peeter Fjodorovi määruskaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli OÜ Aktiva Finants hagi Peeter Fjodorovi vastu. Tartu Maakohus

rahuldas hagi 16. aprilli 2014 otsusega ning mõistis P. Fjodorovilt välja OÜ Aktiva Finants kasuks

807,70 eurot, millest 680 eurot on põhinõue ja 25. septembri 2013 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 127,70 eurot, samuti viivis 0,06% päevas põhinõudelt 680 eurot alates 16. aprillist 2014 kuni

põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid Peeter Fjodorovi kanda.

Tartu Ringkonnakohus jättis 17. novembri 2014 otsusega Tartu Maakohtu 16. aprilli 2013 otsuse

muutmata, P. Fjodorovi apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus P. Fjodorovi kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 19. detsembril 2014 edasi

kaebamata.

Hageja 02. detsembri 2014 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt on hageja

menetluskulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 45 eurot,

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 80 eurot ning esindustasu 1 247,10 eurot, millele lisandub käibemaks.

Taotlusele lisatud teostatud tööde aruande (II kd tl 55) kohaselt on hageja esindaja hagejale õigusabi

osutamisel teostanud järgmisi toiminguid: hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine

25. septembril 2013 (98 eurot); kostja 25. oktoobri 2013 vastusega tutvumine ja selle analüüs

09. jaanuaril 2014 (1 tund 75 eurot); vastuse koostamine kostja 25. oktoobri 2013 vastusele, kliendiga

suhtlus täiendavate tõendite saamiseks ja nende esitamiseks (3 tundi 225 eurot); kostja 27. jaanuari

2014 taotlusega tutvumine ja vastuse koostamine kostja taotlusele 17. veebruaril 2014 (1 tund 75

eurot); kostja 06. märtsi 2014 vastuse ja taotlusega tutvumine ja hageja vastuse koostamine 18. märtsil

2014 (1 tund 75 eurot); kohtuistungiks ettevalmistumine 19. märtsil 2014 (0,5 tundi 37,50 eurot);

kohtuistungil osalemine 18. märtsil 2014 (2 tundi 20 minutit 175 eurot); sõidukulu kohtuistungil

osalemise eest (0,30 senti / km, 372 km eest 111,60 eurot); kostja 16. mai 2014 apellatsioonkaebusega

tutvumine 04. augustil 2014 (0,5 tundi 37,50 eurot); vastuse koostamine kostja 16. mai 2014

apellatsioonkaebusele (4 tundi 300 eurot); Tartu Ringkonnakohtu otsusega tutvumine 18. novembril

2014 (0,5 tundi 37,50); mille eest palus hageja mõista välja 1 247,10 eurot, millele lisandub

käibemaks.

Kostjal ei olnud vastuväiteid riigilõivu väljamõistmisele, kuid muus osas kostja hageja

menetluskulude nõudega ei nõustu. Kostja leidis, et hagejal ei ole tegelikkuses esindajakulu tekkinud.

Kuna hageja ja tema esindaja on seotud isikud ja kõikide hageja kulude kandjaks on üks isik – Hans

Luik, on kostjal alus eeldada, et hagejal esindaja kulusid ei teki. Sisuliselt on üks isik loonud

kunstlikult äriühingute grupi, et luua näilik alus kolmandatele isikutele suuremate nõuete esitamiseks.

Isegi kui selline tegevus ei ole otseselt ja formaalselt seadusvastane, on see ebaeetiline ning hea usu

põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

Kostja esitas vastuväiteid ka õigusabikulu suurusele. Õigusbüroode puhul on tavaline ja levinud

hinnatase 60 eurot (koos käibemaksuga), seega on hageja esindaja märgitud tunnitasu 75 eurot

(lisandub

käibemaks)

ebamõistlikult

suur.

Kuigi

hageja

on

kinnitanud,

et

ta

on

käibemaksukohustuslane ning tekkinud menetluskuludelt saab käibemaksu tagasi arvestada, taotleb

ta esinduskuludelt ka käibemaksu osa väljamõistmist kostjalt. Hageja esindaja esindajatasu ei ole

põhjendatud ning on ebamõistlikult suur. Dokumentide koostamisel on hageja esindaja kasutanud

suurt reavahet, valdav osa dokumendist hõlmab tiitellehte ning varasemate argumentide kordamist.

Tegevused, mille tulemusena ühtegi dokumenti kohtule ei esitatud, ei kuulu menetlusosalise poolt

teisele poolele hüvitamisele. Sõidukulu puhul ei ole tegemist esinduskuluga, sellele ei ole esitatud

ühtegi põhjendust, arvutust ega kuludokumenti, mistõttu selle välja mõistmine kostjalt ei ole seaduse

järgi võimalik.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas OÜ Aktiva Finants avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt, määras OÜ Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 016,75 eurot, millest

125 eurot on riigilõiv ja 891,75 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud ning mõistis nimetatud

summa OÜ Aktiva Finants kasuks P. Fjodorovilt välja. Maakohus mõistis välja P. Fjodorovilt

OÜ Aktiva Finants kasuks viivise menetluskuludelt 1 016,75 eurot alates kohtumääruse jõustumisest

kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 125 eurot

olnud vajalik ja põhjendatud kulu, kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse

lõivustatud toimingu tegemiseks ette (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, RLS § 57 lg 1 ja lisa 1).

Hageja taotles ka esindaja kulude hüvitamist, mis on vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuväline kulu.

Maakohus leidis, et kuivõrd kostja on hageja lepingulise esindaja kuludele esitanud vastuväite ning

TsMS § 175 lg 4 ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse „Lepingulise esindaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistamise

tõttu ei ole tsiviilasja hinnal lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel

määravat tähendust, on menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks üksnes esindaja kulude põhjendatus

ja vajalikkus. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS

§ 175 lg 1 järgi hinnata ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus.

2.2. Maakohus leidis, et hagejat esindanud OÜ Julianuse Õigusbüroo juristid (Marie Tsine ja Krista

Arraste) on hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. TsMS § 217 lg 1 järgi võib

menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Äriregistrist nähtub, et hagejal

töötajaid ei ole, mistõttu on ta volitanud Julianus Inkasso OÜ-d esindama end tsiviilvaidlustes,

sh andma volitust edasi OÜ-le Julianuse Õigusbüroo. Maakohus leidis, et kuigi OÜ Aktiva Finants,

Julianus Inkasso OÜ ja OÜ Julianuse Õigusbüroo on seotud isikud, kuuludes 100% ulatuses OÜ-le

Julianus Grupp, ei ole menetlusosalise õigus valida esindajat TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud.

2.3. Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et hageja lepingulise esindaja tasu 75 eurot tunnis ilma

käibemaksuta ei saa pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks. Tallinnas asuvas õigusbüroos töötava

juristi mõistlikuks tasuks võib pidada 75 eurot tunnis ilma käibemaksuta, kuna see ei ületa oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Maakohus leidis, et õigusabikulu hagiavalduse koostamise eest taotletud suuruses 98 eurot on

põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates antud tsiviilasja keerukusele ja mahule.

Samuti ei ole hageja esindaja maakohtu arvates näidanud kostja 25. oktoobri 2013 vastusega

tutvumisele, selle analüüsimisele ja omapoolse vastuse koostamisele kulunud aega ülemäära suurena

(kokku 4 tundi) ning maakohus luges arvest nr 1700037 tulenevaid hageja õigusabikulusid

põhjendatud ja vajalikeks TsMS § 175 lg 1 mõttes summas 300 eurot (4 tundi × 75 eurot). Maakohus

pidas õigusabikulusid, mis on tehtud seoses kostja 27. jaanuari 2014 taotlusega tutvumisega ja sellele

vastamisega, põhjendatud ja vajalikeks 15 minuti ulatuses summas 18,75 eurot. Kuna hageja

18. märtsi 2014 vastus ei sisalda vastuväiteid kostja 06. märtsi 2014 täiendavatele seisukohtadele ja

taotlusele, kuid teenustasu ja arvel märgitud hinna erinevus vajas täpsustamist, luges kohus arvel

nr 1760007 märgitud ajakulu põhjendatuks poole tunni ulatuses, so summas 37,50 eurot. Maakohus

leidis, et arvest nr 1772120 tulenev esindaja kulu, s.o kohtuistungiks ettevalmistuse ja sellest osavõtu

ajakulu 2 tundi 50 minutit, on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes summas 212,50 eurot.

Maakohtus toimus 18. märtsil 2014 kohtuistung kestusega 2 tundi 21 minutit. Kuna kohtuistungil

osales senise hageja esindaja Marie Tsine asemel Krista Arraste, tuli tal istungil hageja esindamiseks

tutvuda poolte esitatud seisukohtade ja põhjendustega, mistõttu kuulub kostja poolt hüvitamisele ka

kohtuistungiks ettevalmistuse aeg vaatamata asjaolule, et selle tegevuse tulemusena ei esitatud

kohtule ühtegi menetlusdokumenti.

Maakohus leidis, et hageja lepinguline esindaja on näidanud ringkonnakohtus tehtud toimingutele

kulunud aega, s.o 4,5 tundi, põhjendamatult suurena. Maakohus pidas apellatsioonkaebusega

tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi, olles

seisukohal, et õigusabikulu suurus 225 eurot (3 tundi × 75 eurot) vastab antud tsiviilasja olemusele.

2.4. Maakohus ei pidanud ringkonnakohtu otsusega tutvumist otseseks õigusteenuse osutamiseks

hagejale, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt, ning jättis taotluse arvest nr 1772633 tuleneva

kulu osas (30 minutit) rahuldamata. Maakohus leidis, et kuna hageja lepingulise esindaja

tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas, saab menetlusosalise esindaja

sõidukulu 18. märtsi 2014 istungile pidada vajalikuks ja põhjendatuks, kuid makstud hüvitise näol ei

ole tegemist otsese sõidukuluga (autokütuse maksumusega), mille hüvitamist saaks nõuda

vastaspoolelt (vt 3-2-1-65-13 p 17). Kuivõrd vaatamata kohtu nõudmisele ei ole esitatud autokütuse

maksumust tõendavaid dokumente, jättis maakohus hageja nõude mõista kostjalt välja sõidukulud

summas 111,60 eurot rahuldamata.

Seega on hageja menetluskulud põhjendatud 1 016,75 euro ulatuses, millest 125 eurot on riigilõiv ja

891,75 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud (98 + 300 + 18,75 + 37,50 + 212,50 + 225). Hageja

taotlusel mõistis maakohus TsMS § 177 lg 4 (enne 01. jaanuari 2015 kehtinud redaktsiooni TsMS

§ 177 lg 2) alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 1 016,75 eurot kohtumääruse

jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. P. Fjodorov esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

18. veebruari 2015 määrus osas, milles mõisteti kostjalt välja hageja lepingulise esindaja

õigusabikulud 891,75 eurot ning teha nimetatud osas uus määrus, millega jätta õigusabikulu kostjalt

kogu ulatuses välja mõistmata.

Määruskaebuse kohaselt:

1) on vastustaja ja tema esindaja seotud isikud ning esinduskulu tegelikkuses ei teki. Määruskaebuse

esitajale kui endise Julianuse grupi töötajale on teada asjaolu, et grupi ühe ettevõtte juristid osutavad

tasuta õigusabiteenust teistele grupi ettevõtetele ning selline arveldamise süsteem on loodud selleks,

et luua näilik põhjus võlgnikelt põhjendamatult suuremaid summasid sisse nõuda. Sellisel tegevusel

on hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumise tunnused ning VÕS § 6 lg 2 järgi ei saa sellisel

juhul määruskaebuse esitajalt vastustaja väidetavaid esindajakulusid välja mõista isegi juhul, kui

selleks võiks seaduslik alus olla (vastav seadus tuleb jätta kohaldamata). Maakohus ei ole nimetatud

määruskaebuse esitaja väiteid analüüsinud;

2) on vastustaja esindajakulude nõue seadusevastane siirdehinna regulatsiooni tõttu. Maakohus ei ole

põhjendanud, miks antud juhul siirdehinnaregulatsioon Julianuse grupi ettevõtete puhul ei kehti ning

miks vastustaja oleks võinud nõuda ka suurema tunnitasuga õigusabikulude hüvitamist;

3) on maakohtu põhjendused vastustaja esindajakulu arvete summade põhjendamise osas

ebajärjepidevad. Määrusest tulenevalt on mahu poolest võrreldavate menetlusdokumentide

koostamise kulu põhjendatud erinevas ulatuses. Esmalt pidas maakohus 5-leheküljelise hagiavalduse

koostamise kulu 98 eurot põhjendatuks, seejärel pidas maakohus põhjendatuks 5-leheküljelise

dokumendi koostamise eest arvest nr 1700037 tulenevat kulu 300 eurot ning 5-leheküljelise

apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest summas 225 eurot;

4) ei ole vastustaja esindajakulu nõue kohtuistungi ettevalmistamise eest põhjendatud. Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-11-2790 leidis, et tegevused, mille tulemusena ühtegi dokumenti

kohtule ei esitatud, ei kuulu menetlusosalise poolt teisele poolele hüvitamisele. Samuti ei olnud

vastustaja esindaja vahetamine vajalik ja põhjendatud menetlusseadustikust tuleneva regulatsiooni

tõttu.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. OÜ Aktiva Finants vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastustaja

palub jätta määruskaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud täies ulatuses määruskaebuse

esitaja kanda.

Vastuse kohaselt:

1) on vastustajat esindanud Julianuse Õigusbüroo OÜ jurist K. Arraste, kelle tööandjaks ja palga

maksjaks on Julianuse Õigusbüroo OÜ, mitte vastustaja, nagu määruskaebuse esitaja püüab väita;

2) on määruskaebuse esitaja ise teadlikult ja tahtlikult tekitanud vastustajale suures mahus

menetluskulusid. Vastustaja pakkus määruskaebuse esitajale pika aja jooksul kõikvõimalikke

kompromisse nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluses, mille vastuvõtmine määruskaebuse esitaja

poolt olnuks talle soodsam, kui kohtuotsuse alusel võlgnevuse tasumise kohustus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu

poolt määruskaebuse esitajalt OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõistetud hüvitust õigusabi kulude

katteks tuleb vähendada 37.50 euro võrra (arve nr 1772120, kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud

aeg 30 minutit), misjärel jääb määruskaebuse esitajalt OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõistetud

põhjendatud õigusabi kulu suuruseks 891, 75 – 37.50 = 854,25 eurot. Seetõttu kuulub vähendamisele

ka määruskaebuse esitajalt OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõistetud menetluskulu kogusuurus ja

välja mõistmisele kuulub 978.50 eurot.

Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus.

6. Riigilõivu 125 eurot väljamõistmist määruskaebuses ei ole vaidlustatud.

Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu poolt OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõistetud

õigusabikulude suuruse summas 891,75 eurot, st täielikult. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et

vaatamata sellele, et käesolevas tsiviilasjas on kohtud otsustanud jätta kõik menetluskulud kostja, st

määruskaebuse esitaja, kanda, ei pea määruskaebuse esitaja hagejale kulutusi õigusabile hüvitama,

kuna hagejal ei ole selliseid kulutusi tekkinud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Maakohus on õigesti

leidnud, et käesolevas asjas on hagejat esindanud Krista Arraste ja Marie Tsine, kes OÜ Julianuse

Õigusbüroo töötajatena on hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes (maakohtu

määruse p 7.3).

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kuna hageja ning talle õigusabi

osutanud isik OÜ Julianuse Õigusbüroo kuuluvad ühte kontserni, nn Julianuse gruppi, siis on

määruskaebuse esitajalt õigusabikulude väljamõistmine hea usu põhimõttega vastuolus ja vastav

õigusnorm tuleb jätta kohaldamata. Asjas ei kuulu kohaldamisele TsMS § 175 lg-s 2 sätestatu, mille

kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud.

Maakohus tuvastas, et hagejal endal töötajaid ei ole. Määruskaebuse esitaja poolt esitatud

argumentidel (sh arvestab ringkonnakohus ka 12. jaanuari 2015 menetlusdokumendis avaldatut), ei

saa hagejat kohtumenetluses esindanud K. Arrastet ja M. Tsinet pidada hageja töötajateks TsMS

§ 175 lg 2 tähenduses. Asjaolu, et nii hageja kui ka OÜ Julianuse õigusbüroo kuuluvad ühte kontserni

ja raamatupidamislikult käsitletakse neid kui ühte tervikut, ei välista antud juhul õigusabikulude välja

mõistmist kostjalt. Hageja on esitanud kohtule Julianuse Õigusbüroo OÜ arved teenuse osutamise

kohta, mistõttu on paljasõnalised määruskaebuse esitaja väited, et teenust on osutatud Julianuse grupi

sees tasuta. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja esindaja on töötanud minevikus (hageja väitel 12-13

aastat tagasi) hageja juures, ei vabasta hagejat oma väidete tõendamiskohustusest.

Põhjendatud ja asjakohane on maakohtu seisukoht, et menetlusosalisel on õigus endale esindajat

valida. Siirdehinna probleemistik seondub maksustamise problemaatikaga ja seetõttu ei ole

menetluskulude suuruse otsustamisel asjakohane. Oluline on hinnata, kas hageja esindaja tunnihind

hageja esindamisel oli, arvestades asja olemust, mõistlik ja põhjendatud. Maakohus on hinnanud

lepingulise esindaja tasu 75 eurot tunnis (ilma km-ta) põhjendatust ja ringkonnakohus nõustub selles

osas maakohtuga. Käesolevas asjas ei ole õigusabikulude suuruse põhjuseks mitte nn Julianuse grupi

heade kommetega vastuolus olev tegevus, vaid kostja poolt menetluses esitatud vastuväited, mis

muutsid menetluse argumentide ja tõendite mahukaks. Maakohus pidas asjas kaks kohtuistungit ja

ringkonnakohus (määruskaebuse esitaja soovil) ühe. Hageja hindas oma kulu hagiavalduse

koostamisele tükihinna alusel (hagiavalduse koostamise kulu 98 eurot). Nimetatu ei välista edasises

menetluses hageja kulutuste suurenemist menetlusdokumentide koostamisele (sh vastus

apellatsioonkaebusele), sest hageja pidi vastama kostja väga erinevatele vastuväidetele. Seetõttu oli

põhjendatud kasutada lepingulise esindaja töömahu määramisel arvestuse alusena ajakulu.

Eeltoodud asjaoludel on õige maakohtu seisukoht, et määruskaebuse esitaja peab käesolevas asjas

kandma ka hageja põhjendatud kulutused õigusabile.

7. Maakohus on määruse p-s 7.9 pidanud põhjendatud kuluks arve nr 1772120 alusel ka kohtuistungi

ettevalmistamise kulu 30 minut ulatuses, s.o 37,50 eurot, kuna hageja esindaja vahetus ning uuel

esindajal tuli tutvuda poolte seisukohtadega. TsMS § 175 lg 3 kohaselt võib hüvitada ka mitmele

esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud kas asja keerukusest või esindaja vahetamise

vajadusest. Hageja esindajaks oli M. Tsine, keda asendas alates 18. märtsist 2014 K. Arraste.

Maakohtu 18. märtsi 2014 protokollist (I kd lk 167) ei nähtu esindaja vahetuseks muu põhjus, kui

K. Arraste väidetu „M. Tsine ei saanud hetkel istungile tulla“. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu

seisukohaga, et esindaja vahetus on õigustuseks täiendavale esindaja kulule kohtuistungi

ettevalmistamisel, sest esindaja vahetuse tingis üksnes hageja esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo

töökorraldus.

Määruskaebuse esitajalt OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõistetud hüvitust õigusabi kulude katteks

tuleb vähendada 37,50 euro võrra. Peeter Fjodorovilt tuleb välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks

menetluskuluna kokku 978,50 eurot.

8. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei

pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus ei ole oma seisukohti

põhjendanud. Maakohus on vastustaja esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel

lähtunud asja keerukusest ja mahust ning hinnates kõiki kulusid esitatud arvete alusel.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13).

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Seega ei ole ringkonnakohtul alust kulude

põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata (v.a otsuse punktis 7).

Seetõttu kuulub määruskaebuse esitajalt välja mõistmisele vastustaja kasuks lepingulise esindaja

tasuna 854,25 eurot (ilma käibemaksuta).

9. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks