3-14-52994/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(14)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52994 Haldusasi Bi-Info Grupp OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 04.09.2014 korralduse nr 13-7/306-34 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja –Bi-Info Grupp OÜ, volitatud esindaja Irina Bušujeva Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung 24. märtsil 2015 Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest (hiljemalt 21. mail 2015). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD 1. Maksuja Tolliamet (MTA) tegi Bi-Info Grupp OÜ-le 04.09.2014 maksuvõla tasumise korralduse nr 13-7/306-34, kohustades Bi-Info Grupp OÜ-d tasuma solidaarselt AS Bi-Info maksuvõlga 12 052,26 eurot. Korralduse põhjenduste kohaselt on AS Bi-Info ettevõte üle läinud Bi-Info Grupp OÜ-sse. Ettevõtte üleminekut kinnitavad järgmised asjaolud kogumis: 1) Bi-Info Grupp OÜ osutab alates 2012. a veebruarist koolitusja konsultatsiooniteenust sarnaselt AS-ga Bi-Info ning ka äriühingute ärinimed on sarnased; 2) Bi-Info Grupp OÜ alustas oma tegevust samal ajal kui AS Bi-Info tegevus lõppes ning enamik töötajatest (lektoritest) on asunud tööle Bi-Info Grupp

2(14) OÜ-sse, kusjuures tööülesanded, töökorraldus ja palgatingimused on jäänud samaks; 3) AS Bi-Info võõrandas osa oma varast mõlema äriühinguga seotud isikutele J. K. ja N. J., kes andsid selle hiljem tasuta Bi-Info Grupp OÜ kasutusse; 4) Bi-Info Grupp OÜ on üle võtnud AS Bi-Info kliendid ja tehingupartnerid; 5) AS-l Bi-Info oli 15-aastase tegutsemise järel kindel turupositsioon ja maine, mis on üle läinud Bi-Info Grupp OÜ-le; 6) AS-l Bi-Info puudub alates 2012. a veebruarist maksustatav käive ja Bi-Info Grupp OÜ-l on samal ajal ja samas mahus käive järsult kasvanud; 7) Bi-Info Grupp OÜ veebilehel avaldatud teave viitab asjaolule, et äriühing jätkab AS Bi-Info tegevust; 8) äriühingute juhatuse liikmed kattuvad. Ettevõtte identiteedi moodustab maksuhalduri arvates eelkõige teenuse, koolituse ja konsultatsiooni osutamine kahes (eesti ja vene) keeles ning see omapärane äriidee koos lektorite ja tehingupartneritega on ettevõtte üleminekul säilinud. Maksuhaldur leidis, et AS Bi-Info ettevõte on üle läinud Bi-Info Grupp OÜ-sse hiljemalt 01.04.2012. 2. Bi-Info Grupp OÜ esitas 04.09.2014 korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille MTA jättis 03.11.2014 vaideotsusega nr 6-1/2405-2 rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 3. Bi-Info Grupp OÜ esitas kaebuse (I kd, tl 3-9) 04.09.2014 korralduse tühistamiseks. Kaebaja peamised väited on järgmised: 1) Maksumenetluses AS Bi-Info kohta kogutud tõendid on saadud ebaseaduslikult, sest äriregistrist kustutatud AS Bi-Info dokumentide hoidjalt või kolmandatelt isikutelt võis äriseadustiku (ÄS) § 382 kohaselt dokumente nõuda vaid kohtu loal, kuid kohtu luba maksuhalduril ei olnud; 2) MTA ei arvestanud asjaoluga, et AS Bi-Info läks pankrotti ja äriühingu vara müüdi enampakkumisel; 3) Äriühingutel olid erinevad tegevusalad. Kaebaja asutati 28.12.2011 täiskasvanute koolina. AS Bi-Info oli asutatud 1991. a ning pakkus infoja konsultatsiooniteenust; 4) Kaebajal ei ole oma vara ja ta rendib ruume Tallinnas aadressil J. Poska 4/ J. Vilmsi 44. AS Bi-Info omas büroohoonet Tallinnas aadressil Narva mnt 42, samuti büroomööblit ja seadmeid, mis anti üle AS Estour pankrotihaldurile; 5) Kaebajal on üks töötaja ja tema ei töötanud AS-s Bi-Info; 6) Asjaolu, et koostööpartnerid, kliendibaas või tegevuskohad on osaliselt kattuvad, äriühingutel olid samad juhatuse liikmed või äriühingud kasutavad sarnast ärinime ei tähenda ettevõtte üleminekut. Tuvastada tuleb konkreetsete varaesemete üleminek, kuid seda maksuhaldur ei ole teinud. 4. MTA palub jätta kaebus rahuldamata (I kd, tl 103-105). Vastustaja märgib, et kaebaja väited kattuvad tema 18.08.2014 eriarvamuse ja 06.10.2014 vaide väidetega, millele on vaidlustatud korralduses ja 03.11.2014 vaideotsuses juba vastatud. Vastustaja jääb nende seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt järgmist: 1) Vaidlustatud korralduses on analüüsitud ettevõtte ülemineku kriteeriume ja nende kaalu kooskõlas Riigikohtu seisukohaga asjas nr 3-3-1-20-11 (p 11). Vastavalt Tallinna Halduskohtu seisukohtadele asjas nr 3-11-2756 on maksuhaldur tuvastanud, mis moodustab tegutseva ettevõtte ja jõudnud eeltoodu põhjal järeldusele, et tegutsemise jätkamiseks vajalik „kriitiline mass“ on üle läinud. Seejuures on maksuhaldur määratlenud ka selle, mis moodustab majandusüksuse identiteedi. Kaebaja identiteedi osaks on tegevusala, äriidee, juhtkond, personal, klientuur, töökorraldus ja varasem kogemus (maine). Kaebaja ettevõtluse iseloomu arvestades on kõige tähtsamad identiteedi osad omapärane äriidee (teenuse

3(14) pakkumine kahes keeles) ja töötajaskond, sest nendeta ei ole võimalik koolitusja nõustamisteenust sellisel kujul osutada. Varakogumiks ei saa pidada ainult materiaalset ja immateriaalset vara, vaid ka personali, ettevõtte varasemat kogemust, äriideed, mainet ja kliendibaasi. Vaidlustatud korralduse lk 17-19 on ettevõtte identiteet selgelt välja toodud; 2) Üleminek peab puudutama stabiilset majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe kindla lepingu täitmisega. Üksuse mõiste tähendab seega inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab konkreetse eesmärgiga majandustegevuse elluviimist ning mis on piisavalt struktureeritud ja autonoomne. Euroopa Kohus on leidnud, et kuna majandusüksus suudab teatavates sektorites toimida märkimisväärseid materiaalseid või immateriaalseid põhivahendeid omamata, ei saa tema identiteedi säilimine pärast üleminekut sõltuda selliste varade üleandmisest (nt asjad C-13/95, C-127/96, C-173-96, C-151-09). Seega ei oma tähtsust, et kaebajal on üks töölepinguga töötaja. Oluline ei ole töösuhte vorm, vaid asjaolu, et kaebaja kasutab koolitusja nõustamisteenuse osutamisel samu inimesi, keda varem kasutati AS Bi-Info äritegevuses; 3) Tegemist ei ole ettevõtte osalise üleminekuga. Kaebaja veebilehe andmetel on kaebaja tegevusvaldkond tunduvalt laiem kui pelgalt koolitusja nõustamisteenus. Käibemahtude ja kliendibaasi võrdlusest selgub, et kaebaja käibemaht on samasugune ja moodustub tehingutest AS Bi-Info klientidega. Tehingupartnerid on kinnitanud, et kaebaja osutab samasugust teenust kui AS Bi-Info. Ka personali selgitused ei viita asjaolule, et kaebaja hakkas korraldama vaid teatud spetsiifilise valdkonna koolitusi. 5. Bi-Info Grupp OÜ esitas 19.02.2015 kaebuse täienduse (III kd, tl 71-75), milles väitis järgmist: 1) Pankade esitatud kaebaja pangakontode väljavõtted tuleb jätta tähelepanuta, sest MTA ei ole nende saamiseks pöördunud esmalt kaebaja poole kooskõlas maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-ga 2. Kui kaebaja esitatud dokumendid olid puudustega, oleks tulnud kaebajalt nõuda parandatud dokumentide esitamist; 2) Kõik tõendid, mis puudutavad varasemat perioodi kui AS Bi-Info maksuvõla tekkimine (2011. a märts), on kogutud ebaseaduslikult, sest väljuvad kontrolliperioodist; 3) MTA uuris tõendeid ühekülgselt. A.V.ga sõlmitud tööleping kinnitab, et äriühingute töötajad olid erinevad. A.V. on kaebaja ainuke töötaja ja ta pole seotud AS-ga Bi-Info. J. K. seletusest tuleneb, et äriühingutes korraldasid koolitust erinevad isikud ning tema luges loenguid ühekordsete lepingute alusel ka mujal. Seega ei kinnita tema seletus ettevõtte üleminekut. O. R. seletus kinnitab, et äriühingutel oli erinev tööstiil ning tema viitas ka Y. K. öeldule, mille kohaselt kliendiinfot sisaldav andmebaas on läinud ja äriühing peab otsast alustama. O. R. kinnitas ka, et varem oli 3-4 loengusaali, kuid praegu ainult üks, samuti et tema töökoormus on väiksem. A. V. seletusest tuleneb, et suhteid kaebajaga alustati uuesti ja loengute temaatika on muutunud. K. M. kinnitas, et tehnilised töötajad on vahetunud, samuti seda, et ta peab loenguid igal pool, kuhu teda kutsutakse. K. M. viitas ka kaebaja erinevale tasupoliitikale. MTA ei maini korralduses isikuid, kes ei olnud AS-ga Bi-Info seotud, nt E. K. või A. K.; 4) MTA ei ole analüüsinud, millisest tegevusest (loengud, seminarid jne) maksuvõlg tekkis. MTA ei ole tõendanud, et üle läks kogu ettevõtte tegevus ega eristanud, kas maksuvõlg tekkis ka sellisest tegevusest, mis maksuhalduri arvates kaebajale üle ei läinud; 5) Tehingupartnerite analüüs ei ole adekvaatne, sest sisaldab ka selliseid üldtuntud teenusepakkujaid nagu Tele2 Eesti AS, Eesti Töötukassa või AS Eesti Post. Tehingupartnerina mainitud Tallinna Linnakantselei ei saa kinnitada ettevõtte üleminekut, sest need tehingud puudutasid tasumisi erinevate lasteaedade eest, millest kahe äriühingu

4(14) puhul kattus ainult üks. Kaebaja ainuke seos OÜ-ga Estour on osalemine pankrotihalduri korraldatud enampakkumisel ja vara ostmine. MTA ei arvestanud 32 äriühinguga, kes on kaebaja tehingupartnerid, kuid ei olnud AS Bi-Info partnerid. Eeltoodut arvestades muutuvad ka maksuhalduri arvutatud seotud tehingutepartnerite protsendid. Selgusetuks jääb ka see, miks tehingupartnerite puhul on arvestatud ainult korduvaid partnereid. MTA küsitletud kliendid moodustavad vaid 10% kõigist äriühingute klientidest. Maksuhaldur on tõenditena kogunud ainult viis teadet lepingute ülemineku kohta, kuid koostööpartnereid oli palju rohkem. AS-l Bi-Info oli 2011. a 627 juriidilisest isikust klienti ja teenust osutati 1 103 isikule. MTA sai järelepärimisele vastuse vaid 20 isikult. Selle põhjal ei ole adekvaatne väita ettevõtte üleminekut; 6) MTA poolne käibe analüüs ei ole korrektne. AS-l Bi-Info käive ei lõppenud 2012. a jaanuaris, sest pangakontode väljavõtete kohaselt oli käive veel ka veebruaris ja märtsis. Äriühingute käibed ega nende tendents ei olnud kuude lõikes võrdsed. See viitab erinevatele tegevusaladele; 7) AS-s Bi-Info oli 2011. a 54 lektorit, kellest korduvalt luges loenguid 26, kaebajal oli 2012. a 17 lektorit, kellest korduvalt luges loenguid 3; 8) N. J. seletus kinnitab, et äriühingute veebileht ei ole sama; 9) MTA ei ole arvesse võtnud Y. K. ja N. J. seletusi äriühingute tegevusalade erisuste kohta. Tegevusalade erisustele on viidanud ka OÜ BLRT Kinnisvara ja OÜ Tei SA; 10) Õigusaktid ei keela tegutseda samal tegevusalal. See ei tähenda tingimata ettevõtte üleminekut. 6. MTA selgitas 06.03.2015 seisukohas täiendavalt järgmist: 1) Pankade esitatud tõendid ei ole saadud ebaseaduslikult. Tõendite nõudmise aluseks oli MKS § 61 lg 1 ja 2. Tõendite nõudmine oli eesmärgipärane, sest teavet nõuti vaidlustatud korralduse aluseks olevate maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks (ettevõtte ülemineku kontrollimiseks) ja kaebaja esitatud pangakonto väljavõtted olid puudulikud (eemaldatud olid tehingupartnerite nimed ja isikukoodid) ega võimaldanud maksuhalduril isiku majandustegevust analüüsida. Maksuhaldur ei ole kaebaja maksumenetluses küsinud pankadelt teavet ega dokumente AS Bi-Info kohta; 2) Maksuhaldur ei ole kogunud ja hinnanud vaid endale sobivaid tõendeid. Kooskõlas MKS § 11 lg-ga 1 on maksuhaldur arvestanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja vaidlustatud korraldust piisavalt motiveerinud; 3) Vaidlustatud korralduse punktis 3.3 on välja toodud kõik töötajad ja nende antud seletused, mille põhjal maksuhaldur tegi oma järeldused. Korralduse lk 6 on selgitatud, keda ja millisel põhjusel on küsitletud või küsitlemata jäetud. Maksumenetluses on leitud, et vaid kolmel lektoril 17-st, kellele kaebaja tegi väljamakseid, ei olnud seost AS-ga Bi-Info, ning 9 lektorit said AS-st Bi-Info väljamakseid regulaarselt. Lektorite selgitusest nähtub, et kaebaja osutab koolitust sarnaselt AS-le Bi-Info, kasutades samu lektoreid, blankette, koolituskavasid ja materjale. Maksuhalduri küsitletud lektorid kinnitasid, et sisulist erinevust kahe äriühingu tegevuses ei ole. Kaebaja on lektorite seletustest välja võtnud üksikud laused, mis kontekstist väljarebituna ei anna alust maksuhalduri järelduste ümberlükkamiseks; 4) Kaebaja juhatuse liikmete väitel on äriühingute tegevusvaldkondade peamine erinevus see, et kaebaja on alustanud uue ala – täiskasvanute kooli osutamise teenusega. O. R. seletusest tuleneb aga, et ka AS Bi-Info tegeles sellega ja ka muud kogutud tõendid (pangakontode väljavõtted, tehingupartnerite ja lektorite selgitused) tõendavad, et teenuse sisu pole muutunud. Ettevõtte ülemineku puhul on tähtis üleandja ja ülevõtja tegevuse sarnasus,

5(14) kuid majandustegevus enne ja pärast ülevõtmist ei pea olema identne (vt nt Euroopa Kohtu seisukoht asjas C-466/07). Äriühingu majandustegevuse valdkond, sh tööstiil on ajas muutuv, sest äriühing on suunatud kasumi teenimisele ja peab seega kohanema turuolukorraga; 5) Õige pole kaebaja väide, et maksuhaldur pole tõendanud kliendibaasi üleminekut. Kaebaja jätkab koostööd endiste AS Bi-Info tehingupartneritega; 6) Äriühingu tegevuskohaga seonduv võib küll olla ettevõtte ülemineku kriteeriumiks, kuid praegusel juhul ei ole see ettevõtte identiteedi seisukohalt määrav, et koolitused toimuvad teisel aadressil; 7) Maksuhaldur ei väida, et üle läks ettevõtte osa, seega puudub vajadus maksukohustuse jagamiseks proportsionaalselt üleantava osaga; 8) Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses käsitlenud tegevusala kitsenemisega seonduvat; 9) Tehniliste töötajate vahetumine ei välista ettevõtte üleminekut. Ettevõtte varjatud ülemineku puhul on tavapärane, et vastutusest vabanemiseks tehakse toiminguid tehingute varjamiseks. Ka tavapärases äritegevus on töötajate liikumine normaalne. Tallinna Ringkonnakohtu seisukoha järgi asjas nr 3-12-55698 ei ole ettevõtte üleminek välistatud ka juhul, kui ülevõtja on üleandja töötajatega sõlminud uued töölepingud, töötajad saavad suuremat tasu ja juurde on võetud uusi töötajaid. Antud asjas ei ole K. M. ka väitnud, et kaebajal oleks olnud teine tasupoliitika, lihtsalt kaebaja puhul oli tasu sõltuvus osalejate arvust tuntavam; 10) Ettevõtte ülemineku seisukohalt ei ole tähtsust, kui palju töötajaid oli kummalgi äriühingul mingil ajahetkel. Oluline on tuvastada, kas ülevõtja ettevõttes töötavad isikud, kes töötasid varem ka üleandja heaks. Kui see on tõendatud, siis tuleb uurida, kas tegevuse iseloom ja tingimused on sarnased ja kas töötajad kuuluvad ettevõtte varakogumisse. Töötajaid võib pidada oskusteabe edasikandjateks tegevuse jätkamisel. Antud asjas kuulusid lektorid koos oma oskuste ja teadmistega ettevõtte varakogumisse; 11) Kaebaja koostatud tabel lasteaedadele osutatud teenuste kohta ei välista ettevõtte üleminekut, vaid võib näidata pigem seda, et mõlemad äriühingud pakkusid lasteaedadele kindlat tüüpi koolitust, mida polnud vaja samale lasteaiale teist korda tellida; 12) Maksuhalduri arvestus ja metoodika seoses äriühingute tehingupartneritega ei ole vale ja maksuhaldur on seda vaidlustatud korralduses selgitanud. Maksuhaldur ei ole välja toonud mitteseotud äriühinguid, sest kaebajal oli nendega ühekordne seos. Selliste teenuseosutajate nagu AS Eesti Post või AS Eesti Energia väljajätmine ei mõjutaks maksuhalduri lõppjäreldusi, sest protsentuaalne suhe kuigi palju ei muutuks; 13) Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses selgitanud klientide ja tarnijate analüüsi metoodikat. Maksuhaldur analüüsis korduvate tehingupartnerite seotust, sest just pikaajaliste korduvate ärisidemete jätkamine uues juriidilises kehandis tõendab majandustegevuse jätkumist. Koolitusettevõtte puhul ei ole iga üksikkliendi isikulise ülevõtmise tuvastamine vajalik ega üldjuhul ka võimalik. Vajalik on tuvastada, kas ettevõtte omandaja jätkab koostööd üleandja pikaajaliste klientidega sellises mahus, mis võimaldab jätkata üleandja majandustegevust. Asjaolu, et ca 46% kaebaja tehingupartneritest oli seotud AS-ga Bi-Info ja pidades silmas, et antud valdkonnas ei pruugi üldse olla püsivaid kliente, viitab kliendibaasi ülevõtmisele sellises mahus, mis võimaldab äritegevuse jätkamist uues äriühingus. Kaudselt kinnitab kliendibaasi üleminekut ka äriühingute käivete võrdlus. Kaebaja on teavitanud AS Bi-Info pikaajalisi kliente ärisuhete jätkuvusest ja mitmed kliendilepingud on jäänud muutmata;

6(14) 14) Maksuhalduri poolne käibeanalüüs on korrektne. Maksuhaldur lähtus käibedeklaratsioonide andmetest. Maksuhaldur ei pea tõendama, et käibed on kuude kaupa võrdsed; 15) Maksuhaldur küsitles tehingupartnereid juhusliku valimi alusel, pöördudes 25 tehingupartneri poole, seega pole õige kaebaja väide, et vaid 10% kõikidest klientidest olid kattuvad. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Vaidlus käib selle üle, kas kõik vaidlustatud korralduse aluseks olevad tõendid on kogutud õiguspäraselt (I) ning kas AS Bi-Info ettevõtte üleminek Bi-Info Grupp OÜ-sse on tõendatud (II). I 8. Maksuhaldur tegi 26.02.2013 Swedbank AS-le, AS-le SEB Pank ja Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaalile kui kolmandatele isikutele MKS § 61 lg 1 ja 2 alusel korraldused esitada AS Bi-Info pangakontode väljavõtted perioodi 01.03.2011 kuni 01.03.2012 kohta (I kd, tl 170-175). Kõigis korraldustes on selgitatud, et AS Bi-Info kustutati äriregistrist 18.12.2012, äriregistrist kustutamise ajal oli äriühingul maksuvõlg ja maksuhaldur vajab teavet AS Bi-Info maksuvõla tasumise kohustuse täitja kohta. Äriühingu dokumentide hoidjaks määrati korralduste põhjenduste kohaselt J. K. ja maksuhaldur kohustas teda 30.01.2013 korraldusega teabe ja dokumentide esitamiseks, kuid korraldus jäi tähtaegselt täitmata. Pangad esitasid maksuhaldurile nõutud pangakontode väljavõtted (II kd, tl 1-60) ja maksuhaldur tugines vaidlustatud korralduses neile tõenditele. Kaebaja arvates on nimetatud tõendid saadud ebaseaduslikult, sest ÄS § 382 lg-st 4 tulenevalt oli maksuhalduril õigus tutvuda AS Bi-Info kui äriregistrist kustutatud äriühingut puudutavate dokumentidega üksnes kohtu loal, kuid kohus ei ole maksuhaldurile selleks luba andnud. ÄS § 382 lg 4 kohaselt võivad äriregistrist kustutatud äriühingu hoiule antud dokumentidega tutvuda aktsionärid ja nende õigusjärglased. Aktsiaseltsi võlausaldajad ning isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, võivad dokumentidega tutvuda kohtu loal. Vaidlust ei ole selle üle, et kohtu luba maksuhalduril ei olnud. Maksuhalduri õigused ja maksumenetluse kord on sätestatud maksukorralduse seaduses (MKS § 1 lg 1). Maksuhalduri ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning nõuda sisse maksuvõlad (MKS § 10 lg 2 p-d 1 ja 3). Maksuhalduril tuleb maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestada kõiki tähtsust omavaid, nii maksukohustust suurendavaid kui vähendavaid asjaolusid (MKS § 11 lg 1). MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmed esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. MKS § 61 lg 2 kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase eluvõi asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lg 5 p-s 6 sätestatud juhul (teabe nõudmine vaatluse läbiviimisel). Teabe andmisest keeldumise alused sätestab MKS § 64 lg 1 ning seal ei ole üheski punktis viidatud äriregistrist kustutatud äriühingu dokumentide hoidjale. Eeltoodust tuleneb, et maksuhaldur ei ole ÄS § 382 lg-s 4 nimetatud huvitatud isik, kes pidi AS Bi-Info dokumentidega tutvumiseks kohtule põhistama oma õigustatud huvi olemasolu, vaid maksuhalduri õigus dokumentide nõudmiseks ja nendega tutvumiseks tuleb eespool

7(14) viidatud maksukorralduse seaduse sätetest, mis on ÄS § 382 lg 4 suhtes erinormiks. Vaidlust ei ole selle üle, et maksuhaldur pöördus enne pankadelt teabe küsimist sama nõudega esmalt AS Bi-Info endise juhatuse liikme ja hilisema dokumentide hoidja J. K. poole (I kd, tl 116) ning J. K. keeldus 22.02.2013 maksuhaldurile seletusi andes teabe andmisest (I kd, tl 117). Seega oli maksuhalduril õigus nõuda pankadelt AS Bi-Info pangakontode väljavõtteid ja nimetatud tõendid ei ole saadud õigusvastaselt. 9. Maksuhaldur kohustas 15.01.2013 korraldusega nr 13-7/306-1 (I kd, tl 110-111) kaebajat teabe ja dokumentide esitamiseks. Kaebajal tuli muu hulgas esitada oma pangakontode väljavõtted perioodi 28.12.2011 kuni 01.01.2013 kohta. Kaebaja esitas pangakontode väljavõtted 08.02.2013 e-kirjaga (I kd, tl 121-145). Seejärel tegi maksuhaldur 26.02.2013 Swedbank AS-le, AS-le SEB Pank ja Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaalile kui kolmandatele isikutele MKS § 61 lg 1 ja 2 alusel korraldused esitada kaebaja pangakontode väljavõtted eespool nimetatud perioodi kohta (I kd, tl 164-169). Kõigis korraldustes on selgitatud, et kaebaja esitas maksuhaldurile pangakontode väljavõtted, kuid neilt oli arvutitöötluse tulemusena eemaldatud tehingupartnerite nimed ja registrikoodid (nähtusid vaid tehingute kuupäevad ja summad) ja maksuhalduril ei ole seetõttu võimalik kaebaja majandustegevust analüüsida. Maksuhalduril oli kahtlus, et kaebaja võis olla eemaldanud osa tehingute andmed täielikult. Pangad esitasid maksuhaldurile nõutud pangakontode väljavõtted (II kd, tl 61-90) ja maksuhaldur tugines vaidlustatud korralduses neile tõenditele. Kaebaja arvates on ka need tõendid kogutud ebaseaduslikult, sest maksuhaldur oleks pidanud pankade kui kolmandate isikute poole pöördumise asemel nõudma kaebajalt dokumentide puuduste kõrvaldamist. Kooskõlas eespool tsiteeritud MKS § 61 lg-tega 1 ja 2 võib maksuhaldur pöörduda maksumenetluses tähendust omava teabe saamiseks kolmanda isiku poole, kui maksukohustuslasele esitatud korraldus teabe esitamiseks jääb nõuetekohaselt ja tähtaegselt täitmata. MTA on 15.01.2013 korralduses kaebajale selgitanud, et kontrollib AS Bi-Info ettevõtte üleminekut kaebajale, põhjendades oma kahtlust. Muu hulgas on korralduses viidatud, et mõlemad äriühingud on deklareerinud väljamakseid samadele isikutele. Kaebajalt on selgesõnaliselt nõutud ka pangakontode väljavõtete esitamist. Kohtu arvates pidi kaebajale olema korraldusest arusaadav, et pangakontode väljavõtted tuleb esitada vormis, mis võimaldab maksuhalduril analüüsida muu hulgas seda, milliste tehingupartneritega on tehinguid tehtud. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja korralduses nõutud tähtajaks (29.01.2013) pangakontode väljavõtteid ei esitanud. Kaebaja seaduslik esindaja J. K. andis 29.01.2013 maksuhaldurile suulise seletuse (I kd, tl 112-113) ja seejärel andis maksuhaldur kaebajale 15.01.2013 korralduses nõutud dokumentide esitamiseks uue tähtaja (08.02.2013; I kd, tl 115). Kaebaja esitas nimetatud kuupäevaks pangakontode väljavõtted, kuid neilt oli arvutitöötluse tulemusena eemaldatud tehingupartnerite nimed ja registrikoodid. Seega oli maksuhaldur enne pankade poole pöördumist nõudnud kaebajalt korduvalt pangakontode väljavõtete esitamist. Maksuhalduril on kohustus viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi (MKS § 10 lg 2). Maksuhaldur otsustab ise maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid (MKS § 11 lg 2). Kõike eespool öeldut arvestades ei olnud maksuhalduril kohustust anda kaebajale kolmandat tähtaega nõuetekohaste pangakontode väljavõtete esitamiseks, vaid ta võis pöörduda nimetatud tõendite saamiseks kolmandate isikute poole. Seda enam, et maksuhalduril oli tekkinud kahtlus, et kaebaja võis olla eemaldanud pangakonto väljavõttelt osa tehingute andmed täielikult. Seega ei olnud ka nimetatud tõendid saadud ebaseaduslikult.

8(14) 10. Kaebaja peab ebaseaduslikuks ka kõiki neid tõendeid, mis puudutavad varasemat perioodi kui AS Bi-Info maksuvõla tekkimine (2011. a märts). Kuna kaebaja kanti äriregistrisse alles 28.11.2011, puudutavad need tõendid AS Bi-Info tegevust, eelkõige nimetatud äriühingu koostööd lektorite ja muude tehingupartneritega, kes olid hiljem ka kaebaja tehingupartneriks. Eespool tsiteeritud normidest, eelkõige MKS §-dest 11 ja 61 tulenevalt peab maksuhaldur välja selgitama kõik maksustamise seisukohalt olulised asjaolud ning koguma selle kohta nii maksukohustuslaselt kui kolmandatelt isikutelt asjakohaseid tõendeid. MKS ei piira maksuhalduri õigust tõendeid koguda maksuvõla tekkimise perioodiga. Ka Riigikohus on selgitanud, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist (01.06.2011 otsuse nr 3-3-1-20-11 p 11), seadmata selleks konkreetseid ajalisi piire. AS Bi-Info tegevuse kohta kogutud tõendid on asjakohased, sest on seotud vaidlustatud korralduses kasutatava metoodikaga (maksuhaldur on ettevõtte ülemineku ühe kriteeriumina tuvastanud asjaolu, et AS Bi-Info ja kaebaja töötajad (lektorid) ja tehingupartnerid kattuvad märkimisväärses osas, vt korralduse p 3.3 ja 3.7). 11. Seega võis vaidlustatud korralduse andmisel arvestada kõigi maksumenetluses kogutud tõenditega. II 12. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661). Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud (VÕS § 180 lg 2). Olemuselt on ettevõte seega individuaaltunnustega varakogum. Ettevõtte üleminekut reguleerib eelkõige VÕS 9. peatüki 4. jagu (§-d 180-185). Ettevõte võib omandajale üle minna lepinguga või seaduse alusel (VÕS § 180 lg 1). MKS § 37 kohaselt lähevad ettevõtte ülemineku korral ettevõttega olemuslikult seotud MKS § 31 lg-s 1 nimetatud nõuded ja kohustused (s.o maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused), välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, omandajale üle vastavalt VÕS-s sätestatule. MKS §-st 38 tulenevalt vastutab ettevõtte üle andnud isik maksuvõla tasumise eest solidaarselt ettevõtte omandajaga vastavalt VÕS-s sätestatule. Nendest sätetest tulenevalt on ettevõtte ülemineku puhul vaja tuvastada üleminevasse ettevõttesse kuuluvad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud, ning nende üleminek ettevõtte omandajale. 13. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 01.06.2011 otsuse nr 3-3-1-20-11 p-s 11, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on muu hulgas: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendija hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtte omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Seejuures on loetletud kriteeriumitel eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal. Riigikohtu halduskolleegium rõhutas 16.04.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-6-12 (p 12) täiendavalt, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on ettevõtte üleminekut reguleerivaid sätteid tõlgendanud näiteks 04.01.2012 otsuses nr 3-2-1-129-11 (p 11), viidates selles oma varasemale praktikale (nt otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-113-11, p 47; nr 3-2-1-82-10, p-d 12, 13 ja nr 3-2-1-105-09, p 12) ning pidades kokkuvõttes oluliseks

9(14) hinnata eelkõige seda, kas asjade ja õiguste kogumiga on üle läinud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (ettevõtte tuum). 14. Vaidlustatud korralduse kohaselt kinnitavad ettevõtte üleminekut järgmised asjaolud kogumis: 1) Bi-Info Grupp OÜ osutab alates 2012. a veebruarist koolitusja konsultatsiooniteenust sarnaselt AS-ga Bi-Info ning ka äriühingute ärinimed on sarnased; 2) Bi-Info Grupp OÜ alustas oma tegevust samal ajal kui AS Bi-Info tegevus lõppes ning enamik töötajatest (lektoritest) on asunud tööle Bi-Info Grupp OÜ-sse, kusjuures tööülesanded, töökorraldus ja palgatingimused on jäänud samaks; 3) AS Bi-Info võõrandas osa oma varast mõlema äriühinguga seotud isikutele J. K. ja N. J., kes andsid selle hiljem tasuta Bi-Info Grupp OÜ kasutusse; 4) Bi-Info Grupp OÜ on üle võtnud AS Bi-Info kliendid ja tehingupartnerid; 5) AS-l Bi-Info oli 15-aastase tegutsemise järel kindel turupositsioon ja maine, mis on üle läinud Bi-Info Grupp OÜ-le; 6) AS-l Bi-Info puudub alates 2012. a veebruarist maksustatav käive ja Bi-Info Grupp OÜ-l on samal ajal ja samas mahus käive järsult kasvanud; 7) Bi-Info Grupp OÜ veebilehel avaldatud teave viitab asjaolule, et äriühing jätkab AS Bi-Info tegevust; 8) äriühingute juhatuse liikmed kattuvad. Ettevõtte identiteedi moodustab maksuhalduri arvates eelkõige koolitusja konsultatsiooniteenuse osutamine kahes (eesti ja vene) keeles ning see omapärane äriidee koos lektorite ja tehingupartneritega on ettevõtte üleminekul säilinud. Maksuhaldur leidis, et AS Bi-Info ettevõte on üle läinud Bi- Info Grupp OÜ-sse hiljemalt 01.04.2012. 15. Kaebaja väidab, et äriühingutel olid erinevad tegevusalade koodid – AS Bi-Info tegutses alates 1996. aastast infoja konsultatsiooni valdkonnas spetsialiseerumisega transpordi ja transiidi valdkonnale, kaebaja asutati 28.12.2011 erakoolide seaduse alusel täiskasvanute koolina. Äriühingute tegevusalade sarnasuse hindamisel ei saa lähtuda pelgalt Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) koodidest, äriregistrisse märgitud tegevusaladest või muudest formaalsetest kriteeriumitest, vaid hinnata tuleb majandustegevust sisuliselt. Maksuotsuse p-s 3.2 on maksuhaldur viidanud AS Bi-Info ajutise pankrotihalduri aruandele, mille kohaselt oli äriühingu tegevusalaks konsultatsiooni-, ekspertiisija juriidiliste teenuste osutamine, õppekursuste, seminaride ja konverentside korraldamine ning Eesti õigusaktide venekeelsete tõlgete pakkumine. J. K. 29.01.2013 seletuse (I kd, tl 112-114) kohaselt oli AS Bi-Info suur ettevõte, mis tegeles paljude projektidega (transpordiprojektid, ajakirja „Transiit“ väljaandmine, transpordi valdkonnas rahvusvaheliste konverentside korraldamine, juriidiline konsultatsioon, äriprojektide koostamine, turu-uuringud). J. K. nimetas AS Bi-Info tegevusaladena konverentside organiseerimist, näituste korraldamist, konsultatsiooniteenuseid, personalivahendust, turu-uuringuid, äriplaanide koostamist, logistikat ja reklaami (III kd, tl 19). Kaebaja tegevusalana nimetasid mõlemad juhatuse liikmed täiskasvanute koolitamist ja konsultatsioone (I kd, tl 112-113 ja III kd, tl 19). Maksuhaldur on 04.09.2014 korralduse p-s 3.2 lisaks tuvastanud, et kaebaja veebilehel www.biginfo.ee märgitu kohaselt pakkus kaebaja ka seadusandluse teenust eesti ja vene keeles, seadusandluse kogumikke, tõlketeenust, kursuste, seminaride ja ärireiside korraldamist ning äriteenuste osutamist ettevõtetele (vt korralduse lisa 10; I kd, tl 36). Kui kaebaja oma veebilehel selliseid teenuseid pakkus, võib eeldada, et klientide nõudluse korral oli kaebaja valmis kõiki neid teenuseid ka osutama. Kaebaja laiemat tegevusala kinnitab kasvõi näiteks Paljassaare Tolliladu OÜ 13.08.2013 vastus (II kd, tl 162), mille kohaselt tellis see äriühing varem AS-st Bi-Info teenust seoses seadusandluse muudatustega ning kaebaja osutab neile samu teenuseid (sama väitis ka nt OÜ TEI SM, II kd, tl 166; AS Bominflot, II kd, tl 163; Metos AS, II kd, tl 168). AS DBT väitis 15.08.2013 vastuses (III kd, tl 1), et kasutas nii AS Bi-Info kui kaebajaga sõlmitud lepingute alusel elektroonilist seaduste andmebaasi eesti ja vene keeles (sama väitis ka nt Molycorp Silmet AS, II kd, tl 175; AS Sivex, II kd, tl 184,

10(14) Vesta Terminal Tallinn OÜ, II kd, tl 200). Seega oli AS Bi-Info tegevusala laiem kui kaebajal, kuid ka kaebaja tegevusala oli siiski laiem kui väitsid juhatuse liikmed. Ettevõtte ülemineku puhul ei ole oluline, et mõlema äriühingu tegevusalad kattuksid täielikult (vt nt Riigikohtu 16.04.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-12, p 12). Tegevusalade võrdlemisel tuleb muu hulgas arvestada, et J. K. ja J. K. kirjeldasid AS Bi-Info tegevusalasid alates selle asutamisest 1996. a, st ligi 17 aasta jooksul. On selge, et äriühingul tuleb edukaks tegutsemiseks pidevalt kohanduda turu nõudluse ja klientide soovidega ning seetõttu on tegevusalade muutumine aja jooksul äriühingu tegevuses tavapärane. Lisaks on vaidlustatud korralduse p-s 2 viidatud, et Harju Maakohtu 21.06.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-8975 lõpetati AS Bi-Info pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata. Nimetatud määruses on ajutise pankrotihalduri aruande andmetena märgitud, et 2012. a oli AS-l Bi-Info keskmiselt neli töötajat. Seega ilmselt ei tegutsenud ka AS Bi-Info enne ettevõtte üleminekut (maksuhalduri arvates hiljemalt 01.04.2012) enam kõigil J. K. ja J. K. nimetatud tegevusaladel. Eeltoodut arvestades on maksuhaldur kohtu arvates õigesti järeldanud, et kaebaja jätkab AS-ga Bi-Info sarnast majandustegevust, osutades eelkõige eestija venekeelset koolitusja tõlketeenust ning pakkudes mõlemas keeles seadusandluse kogumikke ja andmebaase. 16. Kaebaja arvates räägib ettevõtte ülemineku vastu asjaolu, et AS Bi-Info tegutses Tallinnas aadressil Narva mnt 42, olles nimetatud kinnisasja omanik, ent kaebaja rendib oma tegevuseks ruume Tallinnas aadressil J. Poska 4/J. Vilmsi 44. Maksuhaldur märgib kohtu arvates vaidlustatud korralduse lk-del 11 ja 22 õigesti, et väikeinventar jm materiaalne vara ei moodusta olulist osa kummagi äriühingu identiteedist, sest peamist majandustegevust (koolitus, tõlked, nõustamine, andmebaasid) saab sama edukalt osutada ka renditud ruumis ja renditud inventariga. Samas on vaidlustatud korralduse p-s 3.6 kindlaks tehtud, et AS Bi-Info on osa oma väikeinventarist (arvuti, kapp, laud, toolid jms) võõrandanud mõlema äriühinguga seotud isikutele (J. K., N. J.), kes andsid selle vara kaebaja kasutusse. Seega osaliselt on kaebajale seotud isikute kaudu üle läinud ka AS Bi-Info materiaalne vara. Lisaks on korralduse p-s 3.6 tuvastatud, et AS-le Bi-Info kuulunud kinnistu võõrandas äriühing juba 17.06.2011 ja kasutas ka ise enne ettevõtte üleminekut renditud ruume. Seega asjaolu, et see kunagi AS-le Bi-Info kuulunud kinnistu ei ole kaebajale üle läinud, et oma asja lahendamisel määravat tähtsust. 17. Kaebaja arvates ei ole maksuhaldur tõendanud, et AS Bi-Info töötajad läksid kaebajale üle. Kaebaja ainuke töötaja on A.V., kes ei ole varem AS-is Bi-Info töötanud ning AS Bi-Info töötajate analüüsi ja sellekohaseid tõendeid ei ole maksuhaldur esitanud. AS Bi-Info tegi 2011. a väljamakseid 54 lektorile, kaebaja tegi 2012. a väljamakseid ainult 17 lektorile. Kohus möönab, et vaidlustatud korralduses kasutatud mõiste „töötaja“ on mitmeti mõistetav, sest maksuhaldur ei ole töötajate all silmas pidanud ainult töölepingu alusel töötavaid isikuid, vaid kõiki isikuid, kelle eest äriühingud on vaatlusalusel perioodil teinud tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse väljamakseid (sh lektorid, kes osutasid kaebajale teenust võlaõigusliku lepingu alusel). Eeltoodu ei takista siiski korralduse sisu mõistmist, sest sellest on võimalik mõistlikult aru saada, et töötajate ülemineku all on maksuhaldur silmas pidanud eelkõige lektorite üleminekut. Kaebajal on õigus, et ükski AS Bi-Info töölepinguga töötaja ei ole kaebajale üle läinud. Seda on maksuhaldur 04.09.2014 korralduse p-s 3.3 põhjendanud asjaoluga, et kaebaja tegevusalale on iseloomulik, et alalisi töötajaid palju ei vajata. Asjas ei ole määravat tähtsust sellel, et maksuhaldur ei ole uurinud, kui palju ja millised isikud töötasid AS-is Bi-Info töölepingu alusel. Kohus on eespool kindlaks teinud, et AS Bi-Info tegevusala oli mõnevõrra laiem kui

11(14) kaebajal, kõiki tegevusalasid kaebaja üle ei võtnud ja see pole ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ka tingimata vajalik. Äriühingute peamist tegevusala arvestades on tähtis eelkõige see, kas koolitusega seotud isikud (lektorid) on kaebajale üle läinud. Selles osas on maksuhaldur kindlaks teinud, et 2012. a deklareeris kaebaja TSD-l väljamakseid kokku 17 isikule, kellest 14 olid varem saanud sarnaseid väljamakseid ka AS-st Bi-Info (vt tabel maksuotsuse lisas 3, I kd, tl 28). Maksuhalduri arvates olid 9 lektori puhul väljamaksed piisavalt regulaarsed selleks, et pidada neid äriühingu lepingulisteks koolitajateks. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduse p-s 3.2 esitanud mõistliku põhjenduse, milliseid lektoreid ja millisel põhjusel ta küsitles. Maksuhaldur on tuginenud eelkõige nende lektorite seletustele, kes enne kaebajalt väljamaksete saamist said varem ka AS-st Bi-Info pikema aja jooksul korduvaid väljamakseid (O. R., J. T., J. K., K. M., M. V., A. V., Z. D.). Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et seletus on jäetud võtmata nt A. K. ja E. K., kuid esimene ei olnud AS-ga Bi-Info seotud ja teine oli saanud AS-st Bi-Info vaid ühe väljamakse 2007. a. Seetõttu on usutav, et need isikud ei pruukinud omada ettevõtte ülemineku seisukohast tähtsust omavat teavet. Tõendite kogumine maksumenetluses peab olema eesmärgipärane ja seotud tõendamisesemega, seega ei saa võimalikult paljude isikute küsitlemine olla eesmärk omaette. Kui kaebaja leidis, et mõni maksumenetluses küsitlemata isik oleks saanud anda ettevõtte ülemineku tuvastamise seisukohalt tähtsust omavaid ütlusi, oleks ta saanud kohtule esitada põhjendatud taotluse nimetatud isikute tunnistajana ülekuulamiseks. Maksuhaldur on maksuotsuse lk 6-8 analüüsinud O. R., J. T., J. K., K. M., M. V., A. V. ja Z. D. seletusi (seletused I kd, tl 176-196 ja III kd, tl 16-18 ja 28-30) ning järeldanud, et need kinnitavad ettevõtte üleminekut. Lektorite selgitustest nähtub kokkuvõttes, et äriühingute tegevuses, lektorite töö iseloomus, töösuhete reguleerumises ja töötasu kujunemises ei ole sisulist erinevust ning koostöö jätkub samade isikutega samadel alustel, kuid teises juriidilises kehas. M. V. seletusega (I kd, tl 194) on tuvastatud ka see, et koolituste läbiviimisel kasutatakse samu materjale, koolituskavasid ja blankette. Kaebaja väidab õigesti, et mõned lektorid tõid välja ka erinevusi kahe äriühingu tegevuses (nt O. R. I kd, tl 177-178; A. V. III kd, tl 16-18). Nii näiteks mainisid A. V. ja O. R., et kaebaja kasutab teisi loenguruume. Selle kohta on aga maksuhaldur vaidlustatud korralduse lk-del 11 ja 22 piisava põhjalikkusega selgitanud, miks kaebaja tegevusala arvestades ei ole tegutsemiskohal või selle vahetumisel ettevõtte ülemineku tuvastamisel määravat tähtsust. O. R. on välja toonud, et varem olid koolitused rohkem seminari stiilis, kuid kaebaja juures rohkem loengu stiilis. Kaebaja arvates kinnitab see äriühingute tööstiilide põhimõtteliselt erinevust, kuid kohtu arvates ei saa O. R. seletusest nii kaugeleulatuvat järeldust teha. O. R. on loengu pidamise stiili muutust selgitanud eelkõige sellega, et AS Bi-Info koolitusel käijatest osalesid paljud koolitusel korduvalt ning seetõttu tuletati koos meelde varem räägitut. Alusetu on ka väita, et samateemalise koolituse läbiviimine loengu või seminari vormis on olemuslikult nii erinev, et sellest saaks järeldada äriühingute tegevusalade põhimõtteliselt erinevust. Äriühingu tööstiili mõningane muutumine on klientide tausta ja soovidega kohanemiseks tavapärane. O. R. on selgitanud, et AS-s Bi-Info olid tema loengud regulaarsed, kuid kaebaja juures mitte, st O. R. töökoormus on varasemast väiksem. Samas tuleneb O. R. seletusest, et tegelikult langes tema töökoormus juba AS-s Bi Info pärast selle tütarettevõtte pankrotistumist, sest planeeritud loengud jäid pidevalt ära. A. V. on tõesti kinnitanud, et AS Bi-Info tegevus oli laiem kui kaebajal, kuid samas ütles selgesõnaliselt, et töökorralduses ei ole midagi muutunud, aja jooksul on muutunud vaid loengute temaatika. Kaebaja arvates ei ole tegemist ettevõtte üleminekuga põhjusel, et kaebaja helistas lektoritele ja küsis, kas nad soovivad loenguid pidada ning kui lektor oleks keeldunud, ei oleks alustatud ka koostööd. See ei viita aga kohtu arvates tingimata sellele, et tegemist on täiesti uute

12(14) suhetega, vaid seda väidet tuleb käsitleda koos muude maksumenetluses tuvastatud asjaoludega (lektorid jätkasid põhimõtteliselt samasisulist tööd sarnastel tingimustel). Kokkuvõttes on kohtu arvates tuvastatud, et suur osa kaebajaga koostööd tegevatest lektoritest olid varem ka AS Bi-Info koostööpartnerid. Kaebajale korduvalt teenust osutanud lektorite seletused viitavad asjaolule, et äriühingute tegevuses, lektorite töö iseloomus, töösuhete reguleerimises ja töötasu kujunemises ei ole sisulist erinevust ning koostöö jätkub samade isikutega samadel alustel, kuid teises juriidilises kehas. Koolituste läbiviimisel kasutatakse samu materjale, koolituskavasid ja blankette. Lektorite väljatoodud mõningad erisused ei muuda järeldust, et kaebaja on AS Bi-Info lektorid üle võtnud. Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ei ole vaja, et äriühingute tegevus kattuks täies ulatuses ning ükski väljatoodud erisus ei ole äriühingute tegevusala arvestades põhimõttelise tähtsusega. 18. Kaebaja peab ebaõigeks metoodikat, millega maksuhaldur tegi kindlaks tehingupartnerite (klientide ja tarnijate) ülemineku kaebajale. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduse p-s 3.7 selgitanud, et analüüsis AS Bi-Info pangakontode väljavõtteid perioodi 01.03.2011-01.03.2012 kohta ja kaebaja pangakontode väljavõtteid perioodi 28.12.2011-01.03.2012 kohta ning tuvastas, et 45,70% kaebaja tehingupartneritest olid varem seotud ka AS-ga Bi-Info (vt maksuotsuse lisa 5, I kd, tl 30-31). Maksuhaldur analüüsis seejärel korduvate tehingupartnerite (vähemalt kaks korda tasunud kaebajale või saanud temalt väljamakseid ning summa suurus on vähemalt 100 eurot) seotust, sest just pikaajaliste korduvate ärikontaktide jätkamine uues juriidilises kehas viitab maksuhalduri arvates sellele, et ülevõtja jätkab teise äriühingu majandustegevust. Maksuhaldur tuvastas kaebaja Swedbank AS pangakonto analüüsimisel, et 28-st kaebaja korduvast tehingupartnerist 18 olid varem ka AS Bi-Info tehingupartnerid. AS SEB Pank pangakontol kajastatud tehingute puhul olid vastavad numbrid 8 partnerit 17-st (47%) ja Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali puhul 20 tehingupartnerit 25-st (80%; vt tabelid maksuotsuse lisades 6-8, I kd, tl 32-34). Seejärel on maksuhaldur juhuslikkuse põhimõttel välja valinud 25 kaebaja tehingupartnerit ja küsinud neilt teavet. Maksuhalduri päringule vastasid neist 19 (II kd, tl 150-200 ja III kd, tl 1-3). Maksuhaldur on analüüsinud tehingupartnerite vastuseid (vt vaidlustatud korralduse lk 13-14) ja järeldanud, et kaebaja osutab neile samasugust teenust kui varem AS Bi-Info. Mõnel juhul on kaebaja saatnud tehingupartneritele ka teate, mille kohaselt AS Bi-Info muutub uueks ettevõtteks Bi-Info Grupp OÜ ning viimane palutakse lugeda AS Bi-Info asemel lepingu osapooleks (vt teate tekst maksotsuse lisas 9, I kd, tl 35). Maksuhaldur leidis õigesti, et kaebaja tegevusala ja turuolukorra muutumist silmas pidades on selline klientide ja tarnijate kattuvus märkimisväärne ning kaebaja on selgelt soovinud säilitada koostööd AS Bi-Info varasemate tehingupartneritega. Maksuhalduri metoodikas on tõepoolest arvestatud ka selliste üldtuntud teenuste pakkujatega nagu Tele2 Eesti AS või AS Eesti Post, kuid nende väljajätmine ei muudaks kuigi märkimisväärselt maksuhalduri arvutatud protsente. Seejuures ei ole näiteks Tele2 Eesti AS sugugi ainuke telekommunikatsiooniteenuse pakkuja Eestis. Kaebaja on pidanud põhjendamatuks ka Tallinna Linnakantselei käsitlemist korduva tehingupartnerina, sest viimane tasus lasteaedade eest ning kumbki äriühing osutas teenust erinevatele lasteaedadele. Kaebaja ei ole aga selgitanud ega tõendanud, milliseid teenuseid ta lasteaedadele osutas. Seetõttu ei saa välistada, et mõlemad äriühingud pakkusid lasteaedadele sama tüüpi koolitust, mida oligi vaja tellida samale lasteaiale vaid üks kord. Kohus märgib ka, et mitmed kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud arved või pangakonto väljavõtted oma tehingupartnerite kohta (III kd, tl 78-101) väljuvad maksuhalduri analüüsi aluseks võetud perioodist ega muuda seetõttu maksuhalduri arvutusi ekslikuks. Kohus märgib veel, et kaebaja kui peamiselt koolitusja nõustamisteenust pakkuva äriühingu puhul ei ole iga üksiku koostööpartneri

13(14) ülevõtmise tuvastamine tingimata vajalik, sest üksikute juhuslike partnerite asemel omab eelkõige tähtsust pikaajaliste või korduvate klientide ülevõtmine sellises mahus, mis võimaldas kaebajal jätkata üleandja majandustegevust. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et maksuhaldur on vaidlustatud korralduses oma metoodikat piisavalt põhjendanud ning kokkuvõttes õigesti järeldanud, et kaebaja on AS Bi- Info tehingupartnerid üle võtnud sellises mahus, mis võimaldas säilitada ettevõtte identiteedi uues juriidilises kehas. 19. Kaebaja arvates ei ole vaidlustatud korralduses tehtud käivete analüüs korrektne. Maksuhalduri tuvastatu kohaselt ei olnud AS-l Bi-Info 2012. a veebruaris enam käivet, kuid tegelikult oli käive veel ka 2012. a märtsis. Äriühingute käibed ei olnud ka kuude kaupa võrdsed. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduse p-s 3.4 tuvastanud, et AS Bi-Info deklareeris maksustatavat käivet kuni 2012. a veebruarini ja kaebajal tekkis maksustatav käive samuti 2012. a veebruarist. Seega tekkis kaebajal maksustatav käive ajast, mil AS Bi-Info lõpetas käibe deklareerimise. Korralduse lk 9 toodud graafikust nähtub, et äriühingute käibemahud olid samas suurusjärgus (vt ka maksuotsuse lisa 4, I kd, tl 29). Erinevalt kaebajast leiab kohus, et käibemahud ei pea olema täpselt samasugused, vaid võrreldavad. Kaebaja tegevuse iseloomu arvestades ei pea käibemaht olema ka kuude lõikes sarnane, sest nagu vastustaja õigesti märgib on käibemahtude võrdlemise peamine eesmärk välja selgitada, kas kliendid on säilinud ja ettevõtte tegevus on üle läinud katkevuseta. Kohus märgib veel, et maksuhaldur on võrrelnud äriühingute deklareeritud käivet (mitte pangakontodel kajastuvaid tehinguid) ning seetõttu ei oma määravat tähtsust, et AS Bi-Info pangakontol kajastus mõningaid tehinguid veel ka 2012. a märtsis. Vaidlustatud korralduse p-s 3.5 on maksuhaldur lisaks analüüsinud ka AS Bi-Info majandustegevuse jätkuvust Bi-Info Grupp OÜ-s ja põhjendanud täiendavalt, et tegevus jätkus ajalise katkestuseta. Maksuhalduri tuvastatu räägib ettevõtte ülemineku kasuks ja kaebuse väited neid järeldusi ümber ei lükka. 20. Maksuhaldur on käsitlenud vaidlustatud korralduses piisava põhjalikkusega ka äriühingute juhtorganite liikmete kattuvust (p 3.1 ja vastus kaebaja vastuväidetele lk 25), ärinime ja kaubamärgi kasutamist (p 3.2 ja vastus kaebaja vastuväidetele lk 25) ning äriühingute veebilehtedel oleva teabe sarnasust (p 3.8 ja vastus kaebaja vastuväidetele lk 26). Kohus nõustub selles osas korralduse põhjendustega ja HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes neid ei korda. 21. Vaidlustatud korralduse lk 19 on maksuhaldur määratlenud ettevõtte identiteedi. Identiteedi oluliseks osaks on eripärane tegevusala (koolitusja konsultatsiooniteenuse pakkumine eesti ja vene keeles) ja mõlema äriühingu nimes kasutatav lühend „Bi-Info“ ehk „kakskeelne info“. Kohus nõustub maksuhalduriga, et maksumenetluses tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kinnitavad selle ainulaadse äriidee säilimist. Tegevusalast tulenevalt on identiteedi oluliseks osaks ka endiste tehingupartnerite säilimine. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, et märkimisväärne osa AS Bi-Info tehingupartneritest jätkasid kaebajaga koostööd katkestuseta ja samadel tingimustel. Veel on maksuhaldur välja toonud, et mõlema äriühingu tegevust korraldasid samad isikud, kellel olid kõnealuses valdkonnas teadmised ja kogemused. Ka suur hulk lektoreid jätkas kaebajaga koostööd samadel tingimustel kui varem AS-ga Bi-Info. Kohus nõustub maksuhalduriga, et äriühingute tegevusala eripära arvestades kinnitab eeltoodu ettevõtte identiteedi säilimist, sest võimaldas varasema majandustegevuse jätkamist. 22. Kohus märgib veel, et maksuhaldur on tuvastanud ettevõtte kui terviku ülemineku ja seetõttu puudus vajadus analüüsida, millisest konkreetsest tegevusest (loengud, seminarid jne)

14(14) maksuvõlg tekkis ning kas maksuvõlg tekkis ka sellisest tegevusest, mis maksuhalduri arvates kaebajale üle ei läinud. 23. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et maksuhaldur on maksumenetluses tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite pinnalt õigesti järeldanud, et AS Bi-Info ettevõte on kaebajale üle läinud. Kaebuse väited ja kohtumenetluses esitatud täiendavad tõendid ei anna alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Kaebus jääb seega rahuldamata. 24. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit