3-14-52503/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52503 Otsuse kuupäev

21. aprill 2015. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Margus Luugi (Luuk) kaebus Tartu Vangla vastu

3. septembri 2014. a taotluse rahuldamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Margus Luuk Vastustaja – Tartu Vangla Asja läbivaatamine Resolutsioon Kirjalik menetlus

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 21. mai 2015. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetav Margus Luuk määrati Tartu Vangla 24.07.2014. a käskkirjaga nr 6-3/108 Tartu Vangla majandustöödele abitöölise ametikohale alates 24.07.2014. a - 31.12.2014. a.

2. M. Luuk esitas 03.09.2014. a vanglale taotluse töökohustusest vabastamiseks reedeõhtusest päikeseloojangust kuni laupäevase päikeseloojanguni seoses religioosse tava (hingamispäev) järgimise sooviga (tl 19).

3. Tartu Vangla 03.09.2014. a kirjaga nr 2-3/6142-2 (tl 20) teavitati M. Luuki toimingu sooritamata jätmisest seoses vastava subjektiivse õiguse puudumisega kinnipeetaval.

4. M. Luuk esitas 06.10.2014. a vaide (tl 21-23).

5. Tartu Vangla tagastas 15.10.2014 kirjaga nr 1-11/487-2 (tl 5) vaide asudes seisukohale, et

M. Luugil puudub õigus vaide esitamiseks.

6. M. Luuk esitas 20.10.2014. a Tartu Halduskohtusse kaebuse kohustada Tartu Vanglat taotluse rahuldamiseks (tl 1-4).

Kaebuse põhjendused

7. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla keeldumine on õigusvastane ning talle tuleks tagada hingamispäevast kinnipidamise võimaldamine. Õigus usulisi kombeid järgida tuleneb vangistusseaduse (VangS) §-st 62. Kaebaja märgib, et kuna ta on kristlane, peab ta kinni pidama hingamispäevast ning vanglal on kohustus hingamispäevast kinnipidamise täitmiseks vajalikud tingimused luua.

7. Tulenevalt VangS § 42 lg-st 1 on kaebajal õigus olla töökohustustest vabastatud kuni 21 kalendripäeva aastas. Kuna hingamispäev kestab reede õhtusest päikeseloojangust laupäevaõhtu päikeseloojanguni ehk 24 tundi, taotles kaebaja enda töölt vabastamist üheks tunniks nädalas, sest ta töötab ühe tunni päevas sektoris koristajana. Kaebaja on seisukohal, et vangla otsuses väljatoodud põhjendused ei olnud asjakohased ning piisavad jätmaks esitatud taotlus rahuldamata.

8. Vangla väide, et kaebaja võib usuliste kombetalituste läbiviimisel piirduda vangla kabelis toimuva tegevusega, on kaebaja õiguste piiramine. Vanglateenistus ei kehtesta usukombeid ning ei saa seetõttu ette määrata millised on need usukombed, mida usklik täitma peab. Kaebaja märgib, et igapäevaseid palveid, piiblilugemisi, paastumist ja hingamispäeva järgimist ei saa vangla kabelis läbi viia, vaid need kuuluvad selliste tegevuste alla mida tuleb üksi täita. Sellest tulenevalt on vangla tegevus, kaebaja takistamisel hingamispäevast kinnipidamisel, õigusvastane. Kaebaja viitab, et vangla on varasemalt lubanud ühel kinnipeetaval hingamispäeva järgida (vangla direktori 31.12.12. a vaideotsusega nr 1-11/487-1). Seega ei taga vangla kinnipeetavate võrdset kohtlemist.

9. Tartu Vangla 04.12.2014. a vastusele 16.12.2014. a esitatud vastuväidetes (tl 29-31) avaldab kaebaja, et kristlaseks saades ei saanud ta valida, kes teda ristib, kuna kaplan oli luterlane ristiti ka kaebaja luterlaseks Tuginedes oma taotluses piiblile leiab kaebaja, et vaatamata sellele, et teda on ristitud luterlaseks, kelle kommete kohaselt peetakse hingamispäeva pühapäeval on õige hingamisepäev siiski laupäeval ning selle täitmist talle võimaldatud ei vangla poolt ei ole. Kaebajat on 03.08.2014. a karistatud hingamispäevast kinnipidamise eest noomitusega ja 23.08.2014. a vestlusega. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vangla keeldumine on õigusvastane. Vastustaja seisukoht

10. Tartu Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

11. M. Luugi õigusi tema taotluse, milles ta palus enda vabastamist töökohustuste täitmisest reedeõhtusest päikeseloojangust kuni laupäevaõhtuse päikeseloojanguni seoses vajadusega järgida religioosset tava ja pidada hingamispäeva, rahuldamata jätmisel, rikutud ei ole ning kaebaja väide, mis puudutab Tartu Vangla poolt tema takistamist usulise kombetalituse täitmisel, on alusetu. Sõltumata isiku usulistest kuuluvusest ning sellega kaasnevate kombetalituste järgimise vajadusest, ei anna see kinnipeetavale isikule vanglas õigust nõuda ja see ei ole iseseisvaks aluseks kinnipeetava suhtes tema tööle rakendamise osas erisuste tegemiseks. Sellist kohtlemist ei näe töötamist reguleerivad õigusaktid ette ka vabaduses töötavatele usklikele.

12. VangS § 62 annab kinnipeetavale subjektiivse õiguse rahuldada oma usulisi vajadusi ja vanglal puudub õigus seda piirata. Samas ei ole tööle määratud kinnipeetava tööle rakendamine vanglateenistuse vajadusel ja äranägemisel käsitletav usutalituste rahuldamise piiramisega.

13. Tartu Vangla vanemkaplani O. Ilumetsalt saadud teabe ja selgituste kohaselt on Margus Luuk luterlane. Luterlased peavad evangeeliumi järgi aga oma hingamispäevaks pühapäeva, mitte laupäeva nagu seda avaldab kaebaja. Seega ei ole kaebaja soov, et teda just laupäeval tööle ei rakendataks tema usuga kooskõlas.

14. Kuigi kaebaja taotlust vanglas ei rahuldatud, tema suhtes ei tehtud üldisest korrast erandit ning talle ei antud reedeõhtusest päikeseloojangust kuni laupäevaõhtuse päikeseloojanguni töökohustuse täitmisest vabastust seoses hingamispäeva pidamisega, on kaebaja siiski saanud oma usutalitust täita, kuna teda ei ole tema vanglale taotluse esitamisest alates laupäeval tööle rakendatud. Sellest tulenevalt ei ole tema usutalituse läbiviimise takistamine aset leidnud ning seega puudub õiguse rikkumine, mille kaitseks on kaebaja halduskohtusse pöördunud. Kohtu seisukoht

15. Vangla vastuse kohaselt (tl 18) rakendas vangla kaebajat majandustööl abitöölisena kuni 31.12.2014. a. Kaebaja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kohtule ei ole poolte poolt esitatud tõendeid kaebaja majandustööl rakendamise kohta käesoleval aastal. Seega on õiguslik alus (haldusakt), mille alusel kaebaja abitöölisena töötas kaotanud oma kehtivuse ja mõju kaebajale. K kuna kaebaja on esitanud kohtulekohustamiskaebuse HKMS § 158 lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Seoses asjaolude muutumisega võrreldes kaebuse esitamise aja seisuga ei ole seega võimalik enam kohustamiskaebuse rahuldamine.

16. Kaebaja esitas 20.04.2015. a taotluse vastustaja jätkuvaks kohustamiseks, kuid osundab, et kui kohus ei pea kohustamiskaebust enam asjakohaseks, siis taotleb ta keeldumise õigusvastasuse tuvastamist (tl 40-41). Kaebaja taotluse kohaselt on tuvastamine vajalik preventiivsetel eesmärkidel.

17. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui nõutav toiming on sooritatud. Riigikohus on selgitanud, et analoogiast eeltoodud sätetega tuleb lähtuda ka juhul, kui haldusakt (vaidlustatud) ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus muutub ainetuks (Riigikohtu lahend 3-3-1-44-14 p 12). Seoses kaebajat koormava haldusakti (tööle määramine) kehtivuse aja lõppemisega on kaebaja suhtes mõju kaotanud ka vangla pandud kohustus töötada abitöölisena nimetatud perioodil. Seega esineb alus asjas menetluse lõpetamiseks.

18. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust ja jätkab menetlust, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

19. Kohus on seisukohal, et menetluse jätkamine tuvastamiskaebusega on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja kaebaja on seda ka preventiivsel eesmärgil taotlenud.

20. Esmalt on tuvastamiskaebuse lahendamine vajalik õigusselguse huvides. Kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, kellele laieneb kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5). Kaebaja on vanglale esitanud vaide, mille vangla on tagastanud (tl 5).

21. Kohus on seisukohal, et vaide tagastamisel vangla poolt kohaldatud HMS § 79 lg 1 p 1 ei andnud alust käesoleval juhul vaide tagastamiseksningaebajal oli vaide esitamise õigus. Seda põhjusel, et vaide esitamise ajal kehtis kaebaja suhtes koormav haldusakt, st Tartu Vangla 24.07.2014. a käskkiri nr 6-3/108. Kaebaja oli esitanud 03.09.2014. a taotluse sellest käskkirjast tulenevast kohustusest ühel päeval nädalas vabastamiseks VangS § 62 alusel. Seega pidi vangla vaidemenetluses vaide sisuliselt läbi vaatama ja otsustama, kas vaie on põhjendatud või mitte. Nimetatud kohustus tuleneb ka vastustaja poolt osundatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-5-09 punktist 44, millest tuleneb sõnaselgelt, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse §

6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata.

22. Käesoleva kaasuse suhtes tähendab Riigikohtu seisukoht, et kui vaideotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda vaiet rahuldada, siis tuli vastustajal jätta vaie rahuldamata, st lahendada sisuliselt.

23. Seoses vastustaja poolse minetusega lahendab kohus kaebuse sisuliselt, kuna preventiivset huvi on valitseva kohtupraktika kohaselt peetud piisavaks aluseks tuvastamisekaebuse menetlemisel.

24. Kohus on vaatamata eelpool toodule sisuliselt nõus vastustajaga, et kaebajal puudus 03.09.2014. a taotluse esitamisel subjektiivne õigus, mida taotlusega kaitsta.

25. Kohus märgib vastuseks pooltele, et VangS §-st 62 tulenevat õigust tuleb kohaldada koostoimes VangS § 26 lg-ga 1, mis sätestab mahu, milles kinnipeetavale usulist vajadust vangla ei tohi piirata. VangS § 26 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval praktiliselt absoluutne õigus kokkusaamisele vaimulikuga. Seda õigust kaebajal piiratud ei ole. Kohus on seisukohal, et hingamispäeva pidamise õigust kaebaja puhul ebaproportsionaalselt piiratud ei ole, olgu selleks siis usulistel kaalutlustel laupäev või pühapäev, sest taoline usuvabaduse tõlgendamine on tavapärane ka igapäeva elus töötavate isikute puhul väljaspool kinnipidamisasutusi. Kohus loeb üldteada olevaks asjaolu, et usuliste kaalutlustega kooskõlas oleva töögraafiku koostamine saab toimuda töösuhte puhul ainult poolte kokkuleppel. Seadusest tulenevat kohustust selles osas tööandjal kohtule teadaolevalt ei ole. Kohtul ei ole alust kahelda vangla kinnituses, et kaebaja on luterlane. Seda ei eita ka kaebaja. Seega on kaebaja 03.09.2014. a taotlus kohtu hinnangul aga ka sisuliselt põhjendamatu ja vähemalt kaudselt kantud soovist vabaneda majandustööl abitöölisena tegutsemise kohustusest.

26. Tuginedes neile faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb Tartu Halduskohtule esitatud kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik