4-14-10087/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2015 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-14-10087 (2440,14,006281) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Kristine Kriisk Väärteoasi kaebemenetluses Vladimir Drozdov kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 19.11.2014 otsusele väärteoasjas nr 2440,14,006281 Menetlusalune isik Vladimir Drozdov, isikukood 36909072216, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Meelis Kaev Istungi toimumise aeg 18.03.2015 RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133-135 kohus o t s u s t a s:

Jätta Vladimir Drozdov kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 19.11.2014 otsusele väärteoasjas nr 2440,14,006281 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 25.03.2015. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 8.04.2015. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

(Kohus pikendas 7.04.2015 määrusega tervikteksti kättesaadavaks tegemise tähtaega kuni 21.04.2015.)

ASJAOLUD

2(5)

Vladimir Drozdov’i suhtes koostati 24.10.2014 väärteoprotokoll ning 19.11.2014 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millest tulenevalt 20.08.2014 kell 17.35 Jõhvi vallas, Jõhvi-Tartu- Valga 8 km-l Vladimir Drozdov, juhtides mootorsõidukit eiras ristmikul liiklusmärgi „221“ („anna teed“) nõudeid, sõitis peateele välja ja ei andnud teed peateel liikunud sõidu eesõigust omanud sõidukile Xx Xx reg. märk xx, mis ei suutnud vältida otsasõitu ja sõitis V. Drozdovi sõidukile tagant otsa, millega tekitas varalise kahju Xx Xx sõiduki omanikule Xx Xx’le. Oma tegevusega põhjustas V. Drozdov varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris V. Drozdovi teo liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi, leides, et rikutud oli LS § 16 lg 2, § 2 p 1, § 57 lg 1, § 56 lg 1 ja § 17 lg 1 ning määras V. Drozdov’ile karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut ehk 120 eurot.

Menetlusalune isik ei olnud nõus kohtuvälise menetleja otsusega ning esitas 8.12.2014 kaebuse Viru maakohtule.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole otsus piisavalt motiveeritud, kohtuväline menetleja on vääralt hinnanud tõendeid ega arvestanud tunnistajate (eelkõige Xx Xx’i) ütlustega. V. Drozdov peatus Jõhvi-Tartu maantee ristmikul, lasi mööda peateel liikunud autod, veendus, et teisi sõidukeid maantel ei liigu, märkas endast paremal pool ca 50 meetri kaugusel Tartu suunas kõrvalteel peatunud Xx Xx’i ja seejärel alustasid hiljem liiklusõnnetuses osalenud sõidukid (s.t menetlusaluse isiku Xx Xx ja Xx xxx Xx Xx) liikumist üheaegselt. Menetlusalune isik alustas liikumist kõrvalteelt ja tegi vasakpöörde. Teise sõiduki juht Xx xx alustas liikumist teiselt kõrvalteelt maanteele olles 50 meetri kauguses ristmikust, kus asus menetlusaluse isiku sõiduk, ja pööras paremale. (S.t mõlemad sõidukid liikusid Jõhvi suunas, menetlusaluse isiku auto oli Jõhvile lähemal, xx. xx sõiduk oli sellest ca 50 meetri kaugemal). Teekate oli märg. Fototabelist on näha Xx Xx’i ühe rehvi libisemise jälge. Menetlusalune isik järeldas sellest, et Xx Xx’i pidurdussüsteem ei olnud korras. Samuti ei valinud xx. xx teeoludele vastavat sõidukiirust, ei hoinud vajalikku pikivahet vastavalt LS § 46 lg-tele 1 ja 2, § 50 lg-le 3. Sel alusel palus menetlusalune isik tühistada kohtuvälise menetleja otsuse. Kaebuses viidati ka rikkumistele väärteomenetluse toimetamisel, nimelt, et temale ei olnud tagatud ärakuulamisõigust, ei tutvustanud võimalust väärteoprotokolli täiendamiseks ning täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks.

Kohtuistungil

Jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, täpsustades, et kaebuse koostas tema nimel teine inimene ning tegelikult oli tal tagatud võimalus oma arvamuse väljendamiseks ja vastulause esitamiseks (tl 35). Sündmuse asjaolude osas jäi V. Drozdov kaebuse juurde, väites, et tema sõitis maanteele välja kas üheaegselt või enne xx. xx sõidukit.

Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, leides, et sõidukite juhid asusid liikume kohe pärast maanteel Jõhvi suunas liikunud sõidukite nende (V. Drozdov’i ja xx. xx) vaateväljast lahkumist. xxV. xx sõiduk asus lähemal Tartu poolele. V. Drozdov’i sõiduk oli lähemal Jõhvi poolele. Loogiliselt võttes pidi esimesena alustama liikumist xx. Xx, kuna maateel liikunud sõidukid lahkusid tema vaateväljast varem. Sel ajal kui V. Xx’i sõiduk kiirendas, V. Drozdov’i sõiduk peale maanteele väljasõidu võttis kiiruse maha, millega on soodustanud ohtliku olukorra teket ja loonud soodsad tingimused liiklusõnnetuseks.

3(5)

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ning uurinud esitatud tõendid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

1. Väärteoprotokolli (tl 9) ja kohtuvälise menetleja otsuse (tl 4) kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 2, § 2 p 1, § 57 lg 1, § 56 lg 1 ja § 17 lg 1, millega pani toime LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo.

LS § 16 lg 2 kohaselt liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

LS § 2 p 1 kohaselt anda teed (mitte takistada) on LS tähenduses nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või –kiirust.

LS § 57 lg 1 kohaselt kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.

LS § 56 lg 1 kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.

LS § 17 lg 1 kohaselt liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.

LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

2. Kohus leiab, et menetlusalune isik rikkus ülaltoodud LS sätted väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud asjaoludel, nimelt 20.08.2014 kell 17.35 juhtides Ida- Virumaal, Jõhvi vallas, Jõhvi-Tartu-Valga mnt 8. kilomeetril sõiduautot Xx Xx reg.märk xxx, eiras ristmikul liiklusmärgi nr „221“ („Anna teed“) nõudeid, sõitis peateele ja ei andnud teed peateel (maanteel) lähenenud sõidu eesõigust omanud sõidukile Xx Xx reg.märk xx, mis ei suutnud vältida otsasõitu ja sõitis menetlusaluse isiku sõidukile tagant otsa, millega menetlusalune isik põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varalise kahju tekitati Jxx Xx’le.

3. Tunnistajate Xx Xx ja Xx Xx ütluste ning liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokolli (lisadega – fototabelid ja liiklõsõnnetuse skeem tl 23-34) alusel loeb kohus tõendatuks, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas sõitis menetlusalune isik Viru Kaevandusele viivalt kõrvalteelt Jõhvi-Tartu-Valga maanteele Jõhvi suunas, kusjuures kõrvaltee ja peatee (maantee) ristmiku ees on paigaldatud liiklusmärk nr „221“. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12

4(5)

(„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“) § 7 p-le 3 märk 221 „Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel sõitvale juhile.

4. Menetlusalune isik väitis oma ütlustes, et sõitis maanteele välja V. Xx’i sõidukiga üheaegselt. Tunnistaja V. Xx ei osanud seda kindlalt väita, märkides, et vahemaa oli suur, ca 80 meetrit ning ta ei pööranud sellele tähelepanu. V. Xx aga väitis, et juba liikudes peateel sõitis tema ees maanteele välja menetlusaluse isiku sõiduk. Kohus leiab, et usaldusväärsed on tunnistaja V. Xx’i ütlused ning tugineb neile antud otsuse tegemisel. Menetlusalune V. Drozdov, tunnistaja V. Xx ja V. Xx kinnitasid oma ütlustes, et enne maanteele välja sõitmist liikus peateel autode kolonn Jõhvi suunas ning hiljem liiklusõnnetuses osalenud sõidukid sõitsid peateele välja koheselt peale neist autokolonni möödumist. Selles mõttes on loogilised ja mõistlikud just tunnistaja V. Xx’i ütlused, et kuna tema asus Viru Kaevanduse tee ja maantee ristmikust kaugemal Tartu poole, siis autokolonn möödus temast varem ning seetõttu sõitis ta varem (ja esimesena) maanteele välja. Liiklusõnnetuse skeemi alusel loeb kohus tõendatuks, et vahemaa kahe ristmiku vahel (s.o Viru Kaevanduse tee ja Kolmnurga kinnistu tee ristmikud Jõhvi-Tartu-Valga maanteega) on 105,3 meetrit ning selle vahemaa läbimine autokolonni poolt võttis kahtlemata aega, mil V. Xx juba hakkas oma sõidukiga liikumist, V. Drozdov aga veel ootas oma järjekorda ristmiku ees. Seega, tõendatud on, et V. Xx’i sõiduk juba liikus maantel, kui menetlusalune isik hakkas sõitma peateele välja. V. Drozdovi ütluste järgi liikus ta maateel kiirusega 10-20 km/h, kuna peale raudtee ülesõidu, mis asus 50 meetri kaugusel Viru Kaevanduse tee ristmikust, soovis ta pöörata vastakule. Sõidukiiruse osas kinnitab tunnistaja V. Xx, et menetlusaluse isiku sõiduk liikus väikese kiirusega, 20-30 km/h ja peale raudtee ülesõitu hakkas kiirust vähendama. V. Xx aga liikus (tema enda ütluste järgi) kiirusega 50-60 km/h ning kui menetlusalune isik hakkas sõitma maanteele välja oli vahemaa kahe sõiduki vahel ca 20 meetrit,. V. Xx hakkas pidurdama, kuid ei suutnud vältida otsasõitu menetlusaluse isiku autole. Seega leiab kohus, et menetlusalune isik eiras ristmikul liiklusmärgi nr „221“ („Anna teed“) nõudeid, sõitis peateele ja ei andnud teed peateel (maanteel) lähenenud sõidu eesõigust omanud sõidukile Xx Xx reg.märk xx, mis ei suutnud vältida otsasõitu ja sõitis menetlusaluse isiku sõidukile tagant otsa, tekitades ettevaatamatusest varalist kahju Xx Xx sõiduki omanikule Xx Xx’le. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 2, § 2 p 1, § 57 lg 1, § 56 lg 1 ja § 17 lg 1 nõuded.

5. Kohus ei tuvasta uuritud tõendite pinnalt, et liiklusõnnetuse põhjuseks oli Xx Xx’i pidurdussüsteemi viga, nagu V. Drozdov on sellele viidanud oma kaebuses. Tõendeid selle kohta esitatud ei olnud ning kohtu arvates ükski olemasolev tõend (sh liiklusõnnetuse skeem ja sellele lisatud fototabelid) sellele ei viita.

6. Samuti ei nõustu kohus menetlusaluse isiku kaebuses väljendatud seisukohaga, et V. Xx ei valinud teeoludele vastavat sõidukiirust ja ei hoidnud vajalikku pikivahet. V. Xx’i ütluste järgi oli tema sõidukiirus tunduvalt allapoole antud teelõigul maksimaalselt lubatud sõidukiirusest. Vajaliku pikivahe puudumist aga põhjustas menetlusalune isik ise, sõites peateele välja liiklusseaduse nõudeid eirates ja andmata teed sel juba liikunud V. Xx’i sõidukile.

7. Kohus jätab antud otsuse tegemisel tõendikogumist välja menetlusaluse isiku V. Drozdov’i ütlused nende ebausaldusväärsuse tõttu. Lisaks eelpool käsitletud maanteele välja sõitmise asjaoludele märkis V. Drozdov oma ütlustes, et kui läbis raudtee ja vaatas peeglisse siis nägi tema poole kiiresti lähenevat Xx Xxi, mille peale ta püüdis pöörata paremale tee äärde kui toimus löök. Kusjuures V. Drozdov väitis, et kui vaatas peeglisse, siis Xx oli vastassuunas

5(5)

ning jäi mulje, et ta sooritab temast möödasõitu. V. Drozdoviga samas sõidukis viibinud tunnistaja V. Xx seda ei kinnita. Oma ütlustes ta ei kinnita, et vahetult enne otsasõitu V. Drozdov oleks püüdnud pöörata paremale tee äärde. Samuti kinnitas V. Xx, et menetlusaluse isiku auto sõitis kogu aeg oma suunavööndis. Seda, kas vahetult enne kokkupõrget menetlusaluse isiku sõiduk sõitnud teelt välja vasakule või paremale, V. Xx ei näinud. Nimetatud vastuolude tõttu ei saa kohus tugineda menetlusaluse isiku V. Drozdov’i ütlustele ning jätab need tervikuna tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed.

8. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tunnistajate V. Xx ja V. Xx ütlustega ning asjas kogutud ja uuritud dokumentaalsete tõenditega (sündmuskoha vaatlus koos skeemiga ja fototabelitega) on tõendatud menetlusaluse isiku V. Drozdov’i poolt LS § 16 lg 2, § 2 p 1, § 57 lg 1, § 56 lg 1 ja § 17 lg 1 rikkumine ja LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja järeldusega, et V. Drozdov pani väärteo toime ettevaatamatult.

9. LS § 223 lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati V. Drozdovile karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. V. Drozdov on varem karistatud Ida prefektuuri 24.04.2014 otsusega liiklusalase väärteo eest, määratud trahvi suurus jääb sanktsiooni miinimummäära juurde, mistõttu ei tuvasta kohus alust määratud karistuse muutmiseks. Karistuse määras pädev kohtuväline menetleja ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

10. Kohus ei tuvasta VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ega väärteomenetlusõiguse rikkumise kohtuvälise menetleja poolt. Samuti leiab kohus, et arvestades menetlusaluse isiku varasemat käitumist (kehtiv väärteokaristus liiklusalase väärteo eest), toimepandud väärteo raskust ja iseloomu ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 30 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov