2-13-44291/180 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu menetluses oli RS (S) hagi MS vastu elatise väljamõistmiseks, KH (H) avaldus MS (S) vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhoolduse üleandmiseks KH-le, MS vastuavaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. 23.10.2014.a otsusega mõisteti MS-lt välja elatis RS ülalpidamiseks, määrati MS suhtlemiskord lapse RS-ga, lõpetati menetlus KH avalduses ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudes ja ainuhoolduse üleandmiseks KH-le lapse RS suhtes ja jaotati menetluskulud. 23.10.2014 määrusega parandati viga Harju Maakohtu 23.10.2014 kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2.
Legislator headnote
AI generated2-13-44291/180 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud TsMS § 430 lg 3 tähenduses ringkonnakohtu hinnangul puuduvad. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele. Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus, TsMS § 645 lg 1 alusel määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-44291 Tsiviilasi RS (S) hagi MS (S) vastu elatise väljamõistmiseks KH (H) nõue MS vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhoolduse üleandmiseks KH-le MS vastuavaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.10.2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MS apellatsioonkaebus, RS ja KH vastuapellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 8100 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I/apellant I) RS (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja KH (isikukood XXXXXXXXXXX) ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius
Lapsele riigi arvel hooldusõigust puudutavas ja suhtluskorra kindlaksmääramise osas määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli
Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II/apellant II) KH (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja (apellatsioonimenetluses apellant/vastustaja): MS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo
Kohtuistungi toimumise aeg 17.aprill 2015, avalik kohtuistung Menetlustoiming Kompromissi kinnitamise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 23.oktoobri 2014 otsus (mida parandati 23.10.2014.a määrusega), millega maakohus:
- mõistis välja MS-lt igakuise elatise 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, XX.XX.XXXX sündinud lapse RS kasuks RS ülalpidamiseks alates 01.03.2013 kuni lapse RS täisealiseks saamiseni, so kuni 19.02.2027, arvestades kohtumenetluse ajal makstud elatist, -kohustas väljamõistetud elatise tasuma iga kuu 10-ndaks kuupäevaks lapse ema KH arveldusarvele, -määras kindlaks MS suhtlemiskorra lapse RS-ga, -jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2. Kinnitada alljärgnev kompromiss:
2.1 MS kohustub tasuma elatist igakuiselt 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, XX.XX.XXXX sündinud lapse RS kasuks RS ülalpidamiseks alates 24.09.2013 kuni lapse RS täisealiseks saamiseni, so kuni 19.02.2027, arvestades kohtumenetluse ajal makstud elatist.
2.2 Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks lapse ema KH-i arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, segitusse märkida „R elatis“.
2.3 Pooled lepivad kokku alljärgnevas lapsega suhtlemise korras:
2.3.1. Laps on kolm nädalat emaga, ühe nädala isaga.
2.3.2. Teise nädalavahetuse ema kolmest nädalast on laps isaga. See nädalavahetus algab reedel kell 13.00 ja lõppeb esmaspäeval kell 10.00.
2.3.3. Pühadeaegne suhtlemine toimub alljärgneva kokkuleppe kohaselt v.a kui on mõjuv põhjus (nt lapse haigus) või kui laps viibib ühe vanemaga välisreisil sel ajal kui on kokkulepitud teise vanemaga kohtumise aeg: - Emadepäeval on laps alati koos emaga alates eelneva päeva õhtust kell 18.00-st kuni emadepäevale järgneva päeva hommikul kella 10.00-ni. - Isadepäeval on laps alati koos isaga alates eelneva päeva õhtust kella 18.00-st kuni isadepäevale järgneva päeva hommikul kella 10.00-ni. - Jõulude ajal on laps alates 22. detsembri õhtul kella 18.00-st kuni 27. detsembri hommikul kella 10.00-ni paaris aastal koos emaga ja paaritul aastal koos isaga. - Aastavahetusel on laps alates 30. detsembri õhtul kella 18.00-st kuni 02. jaanuari hommikul kella 10.00-ni paaritul aastal koos emaga ja paaris aastal koos isaga. - Lihavõttepühadel on laps lihavõttepüha päevale eelneva päeva õhtul kella 18.00-st kuni lihavõttenädalavahetusele järgneva esmaspäeva hommikul kella 10.00-ni paaritul aastal koos emaga ja paaris aastal koos isaga. - Jaanipäeva pühadel 20.-25. juuni on laps 20. juuni õhtul kella 18.00-st kuni 25. juuni hommikul kella 10.00-ni paaritul aastal koos emaga ja paaris aastal koos isaga.
2.3.4. Oma sünnipäeval on laps alates eelneva päeva õhtul kella 18.00-st kuni sünnipäevale järgneva päeva hommikul kella 10.00-ni paaritul aastal koos emaga ja paaris aastal koos isaga.
2.3.5. Suvel veedab laps isaga juuli alguses 2 täisnädalat ja augusti alguses 2 täisnädalat paaritul aastal (nädal algab täisnädalale eelnevast laupäevast ehk siis ühekordselt kokku 14+2 päeva) ja paaris aastal 2 viimast juuli ja 2 viimast augusti nädalat. Suvel veedab laps emaga juuli alguses 2 täisnädalat ja augusti alguses 2 täisnädalat paaris aastal (nädal algab täisnädalale eelnevast laupäevast ehk siis ühekordselt kokku 14+2 päeva ja paaritul aastal 2 viimast juuli ja 2 viimast augusti nädalat).
2.3.6. Kui laps hakkab koolis käima, siis paaritul aastal veedab laps kevadvaheaja koos emaga ja sügisvaheaja koos isaga, talvevaheaja koos emaga. Paaris aastatel on lapsega koosolemise kord vastupidine. Laps on lapsevanemaga vaheaja alguse päevale eelneval päeval õhtust (üldjuhul siis reede õhtust kella 18.00-st) kuni vaheaja viimasele päevale järgnevale päevale päeva hommikuni kella 10.00-ni (üldjuhul siis esmaspäev).
2.3.7. Kui laps jääb raskelt haigeks siis, kui laps on emaga, siis laps jääb emaga. Kui laps jääb raskelt haigeks olles isaga, siis isa toob lapse esimesel võimalusel ema elukohta (haigestumise päeva jooksul). Kui emal ei ole võimalik lapsega koju jääda, siis isa on ise lapsega või tasub hoidja kulud.
2.3.8. Lapse viimine ja toomine toimub lasteaiast. Kui laps ei ole lasteaias, tullakse järgi vanema juurde, kelle juures laps on.
2.3.9. Lapsega seotud igapäevased kulutused kannab vanem, kelle juures laps kulutuste tekkimise hetkel viibib.
2.4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Tsiviilasja nr 2-13-44291 menetlus lõpetada. 4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada MS-le (S) pool apellatsioonkaebuse esitamisel (24.11.2014 on tasutud Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 50 eurot) tasutud riigilõivust, so 25 eurot. Raha tuleb kanda MS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Harju Maakohtu menetluses oli RS (S) hagi MS vastu elatise väljamõistmiseks, KH (H) avaldus MS (S) vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhoolduse üleandmiseks KH-le, MS vastuavaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. 23.10.2014.a otsusega mõisteti MS-lt välja elatis RS ülalpidamiseks, määrati MS suhtlemiskord lapse RS-ga, lõpetati menetlus KH avalduses ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudes ja ainuhoolduse üleandmiseks KH-le lapse RS suhtes ja jaotati menetluskulud. 23.10.2014 määrusega parandati viga Harju Maakohtu 23.10.2014 kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2.
2. Harju Maakohtu 23.10.2014. otsusele esitas apellatsioonkaebuse MS ja vastuapellatsioonkaebuse esitasid RS ja KH.
3. 17.04.2015.a Tallinna Ringkonnakohtu kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi.
Ringkonnakohtu seisukoht
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud TsMS § 430 lg 3 tähenduses ringkonnakohtu hinnangul puuduvad. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele. Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus, TsMS § 645 lg 1 alusel määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.
5. MS esitas taotluse tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ½. MS on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud 24.11.2014 riigilõivu summas 50 eurot. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1, mille järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi, tuleb MS taotlus rahuldada.
6. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et nad loobuvad määrusele määruskaebuse esitamisest. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Tiit Kollom
Ande Tänav