3-14-50097/38 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50097 Haldusasi VT kaebus Eesti Töötukassa 27.06.2013 otsuse nr 7- 8/0441, 20.12.2013 vaideotsuse nr 205 ja 19.06.2014 ettekirjutuse nr 6-7.2/13/0985 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – VT Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Külli Heinmäe ja Marko Siil Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27.10.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus VT apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 20.04.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 27.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50097 muutmata ja VT apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.05.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-14-50097 2(6) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa andis 19.07.2010 otsusega nr 1048 VT-le äriplaani elluviimiseks ettevõtluse alustamise toetust summas 70 000 krooni (4473,82 eurot).

2. Eesti Töötukassa tunnistas 27.06.2013 otsusega nr 7-8/0441 oma 19.07.2010 otsuse nr 1048 tagasiulatuvalt kehtetuks vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg-tele 1, 2 ja 3, § 66 lg 2 p-dele 3 ja 4 ning lg-le 3 ja tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 19 lg 8 p-le 4 ning § 41 lg-le 1. Otsuse kohaselt ei ole VT toetust kasutanud sihtotstarbeliselt. Ühtlasi otsustati nõuda toetuse täies ulatuses tagasi maksmist. Otsuse kohaselt esitas VT Eesti Töötukassale 27.01.2011 esimese ja 30.08.2011 teise aruande ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise kohta koos kuludokumentidega, millest nähtus, et osa äriplaanis nimetatud seadmetest (4 võsalõikajat ja 2 mootorsaagi) oli soetatud iseendalt ostu-müügilepingutega ajavahemikul 03.08.2010-01.07.2011, kokku summas 3361,62 eurot. Esitatud dokumentidest ei nähtunud, kas kaebajal olid nimetatud esemed olemas enne toetuse saamist, sest kummalegi aruandele ei olnud lisatud vastavaid soetamise algdokumente. VT pidi olema teadlik sellest, et aruandele peab lisama ettevõtluse alustamise toetuse eest soetatud vahendite ja inventari kuludokumentide koopiad, vastav märge on aruande esitamise vormil. Vastustaja esitas kaebajale pärast toetuse aruannete saamist 13.09.2011 nõude, kus palus esitada ostumüügilepingutes nimetatud seadmete soetamise algdokumendid ja selgituse äriplaanis nimetatud kuluartiklite mittejärgimise kohta. Kaebaja vastas 12.10.2011, et ostuarved on kolimisega seoses kaduma läinud ja lubas need esitada, kuid algdokumente ei esitanud. 07.05.2013 saatis töötukassa kaebajale otsuse nr 1408 kehtetuks tunnistamise projekti. Kaebaja vastas kirjale 21.05.2013, kuid nõutud algdokumente ei esitanud. Töötukassa kaalus VT-i usaldust toetuse määramise haldusakti kehtima jäämise suhtes ning jõudis järeldusele, et isik oli teadlik kohustusest kasutada toetust sihtotstarbeliselt. Avalik huvi töötukassa vahendite säästlikuks kasutamiseks kaalub üles VT-i isikliku huvi.

3. 16.11.2013 esitas VT Eesti Töötukassa 27.06.2013 otsuse nr 7-8/0441 peale vaide. Eesti Töötukassa jättis 20.12.2013 vaideotsusega nr 205 vaide rahuldamata.

4. VT esitas 20.01.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 27.06.2013 otsuse nr 7-8/0441 tühistamiseks, mida täiendas hiljem 20.12.2013 vaideotsuse nr 205 tühistamise nõudega. Kaebuse kohaselt Eesti Töötukassa väide, et seadmed võisid olla soetatud enne toetuse saamist, ei tugine ühelegi faktile, on oletuslik ja tõendamata. Kaebaja kasutas toetust sihtotstarbeliselt ning tõendab dokumentide, asitõendite ja tunnistaja ütlustega, et seadmed on soetatud pärast ettevõtluse alustamise toetuse saamist. Kaebaja on täitnud kõiki ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuses olevaid punkte ja esitanud ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise aruanded. Eesti Töötukassa ei ole teinud toetuse saanud kaebajale ühtegi ettekirjutust ega võtnud ühtegi seletust ligikaudu kolme aasta jooksul. Eesti Töötukassal puudus pädevus vaide lahendamiseks. Vaie oleks tulnud esitada Eesti Töötukassa üle teenistuslikku järelevalvet teostavale Sotsiaalministeeriumile.

5. Eesti Töötukassa palus jätta kaebuse rahuldamata.

3-14-50097 3(6) 1) Ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarve ei ole loodud ettevõtte poolt toetuse saajalt/omanikult varade ostmine, vaid ettevõtlusega alustamise toetamine. Kui kaebajal on toetuse eest plaanitavad soetused olemas juba enne toetuse taotlemist, siis oleks kaebaja saanud ettevõtlusega alustada ka väiksema toetusega ja vastustaja ei oleks toetust kogu ulatuses väljastanud. Iseenesest ei ole toetuse saajal keelatud esmalt osta toetuse eest vahendid eraisikuna (andes need esimesel võimalusel üle asutatud ettevõttele), kuid töötukassale peab olema hiljem üheselt tuvastatav, kas soetused eraisikuna on tehtud toetuse arvel või mitte.

2) Asjas ei ole võimalik arvestada tõendina MT kirjalikku kinnitust ja teisi kolmandate isikute ütlusi. TTTS § 19 lg-st 7 tuleneb selgelt, et vastustaja kontrollib toetuse sihtotstarbelist kasutamist üksnes dokumentide alusel, ühtlasi on vastustajal kohustus nimetatud dokumendid säilitada. Samuti ei saa vastustaja arvestada kuludokumendina võsalõikaja Partner B407 B 29.07.2010 Husqvarna tootekaarti, sest sellelt puudub eseme maksumus ja ei selgu omandamise aeg. Esitatud dokumentidega ei ole tõendatud, et kaebaja omandas kõik äriplaanis ettenähtud soetused toetuse eest. Kuna toetus tuli Euroopa Sotsiaalfondist, siis peab vastustaja suutma dokumentaalselt tõendada, miks jäeti toetus tagasi nõudmata.

3) Vastustaja oli pädev vaiet läbi vaatama. Vastustaja ei kuulu asutuste hulka, kelle üle teostatakse teenistuslikku järelevalvet. Vaide läbivaatamisel on töötukassa järginud HMS sätteid ning kaebaja õigusi haldusmenetluse käigus rikutud ei ole. Samuti on kaebajale kätte toimetatud kõik dokumendid, vastupidine väide on põhjendamatu.

6. Tallinna Halduskohus jättis 27.10.2014 otsusega VT-i kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus Eesti Töötukassa vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega, märkides täiendavalt järgmist. 1) Kaebaja pidi olema teadlik (kaebaja ei ole ka väitnud vastupidist), et vastavalt TTTS § 19 lg-le 6 peab ettevõtluse alustamise toetust saanud isik seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile. Samasugune nõue on sätestatud ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuse nr 1048 p-s 3.6. Nii TTTS § 19 lg 8 p 4 kui ka kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuse nr 1048 p 4.2.5 sätestavad, et toetuse saaja on kohustatud tagastama ettevõtluse alustamise toetuse, kui toetuse saaja ei kasuta ettevõtluse alustamise toetust sihtotstarbeliselt. Samuti on nii otsuses nr 1048 (p 3.7) kui ka TTTS § 19 lg-s 7 sätestatud, et Eesti Töötukassa kontrollib ettevõtluse alustamise toetust saanud isiku majandustegevust ja ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid dokumente vähemalt kaks korda aasta jooksul, arvates toetuse ülekandmisest. Esimene kontrollimine toimub kuue kuu jooksul, arvates toetuse ülekandmisest. Aruande p-st 1 tulenevalt on selles vaja näidata soetatud vahendi või inventari nimetus, äriplaanis prognoositud maksumus, aga samuti tegelik maksumus kuludokumendi alusel, sealjuures tuleb aruandele lisada ettevõtluse alustamise toetuse eest soetatud vahendite ja inventari kuludokumentide koopiad.

2) Töötukassa on kaebaja poolt kuludokumentidena esitatud müügilepingute alusel õigesti tuvastanud, et toetuse saaja äriühing OÜ V, mida esindab juhatuse liige VT, on VT-ilt (kui eraisikult) soetanud 03.08.2010, 10.05.2011 ja 01.07.2011 kokku 4 võsalõikajat ja 2 mootorsaagi, kuid esitamata on osundatud ostu-müügilepingutes nimetatud seadmete soetamise algdokumendid, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas kaebajal olid kõnealused seadmed olemas enne toetuse taotlemist või soetati need ettevõtluse alustamiseks antud toetuse eest.

3) Kaebaja väide, et vastustaja ei ole teinud ühtegi ettekirjutust ega võtnud seletusi seonduvalt esitatud aruannetega, on alusetu. Kaebajale 13.09.2011 saadetud e-kirjas on nõutud viidatud

3-14-50097 4(6) kolmes müügilepingus nimetatud seadmete algseid kuludokumente, millele kaebaja vastas 12.10.2011 e-kirjaga, selgitades, et ta ostis need eraisikuna, kuna nõnda on garantiiaeg pikem, samuti avaldas kaebaja, et proovib seoses kolimisega kaduma läinud ostuarved üles leida ja saata vastustajale. 21.12.2011 saatis töötukassa kaebajale meeldetuletuse kuludokumentide esitamise vajaduse kohta. Toetuse saajal ei ole iseenesest keelatud osta toetuse eest esialgu vahendid eraisikuna ning anda need siis üle asutatud ettevõttele, kuid töötukassal peab olema hiljem võimalik teha kindlaks, kas eraisikuna on vastavate vahendite soetamine toimunud toetuse arvelt või mitte. Kaebaja ei ole esitanud kõnealuste seadmete kuludokumente vaideega ka kohtumenetluses.

4) Kaebaja selgitas kohtuistungil korduvalt, et kolimine, millega seoses tal algdokumendid kaduma läksid, leidis aset 2010. a lõpus või 2011. a alguses. Kuivõrd kolmest ostumüügilepingust kaks olid vormistatud 2011. a maija juulikuus ning kaebaja seletuse kohaselt andis ta soetatud seadmed kohe üle osaühingule, ei saanud nende puhul olla tegemist varasemalt kolimise käigus kadumaläinud algdokumentidega. Kaebaja selgitustest tulenevalt ei ole kaebaja algdokumente ka põhjalikult otsinud. Muu hulgas märkis kaebaja, et kunagi ta need leiab, aga praegu ei ole vaadanud, samuti on kaebaja selgitanud, et kaupluse poole ta ei ole pöördunud ning kaks võsalõikajat ostis Soomest sõber, kes tõi seadmed Eestisse ning siis maksis kaebaja temale sularahas.

5) Seoses kaebaja viitega HMS-s ettenähtud võimalusele kasutada tõendina tunnistaja ütlusi viitas kohus, et TTTS § 1 lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse selles ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades TTTS-i erisusi. TTTS § 19 lg-st 7 ja aruannete vormist tuleneb, et aruannetele peab olema lisatud ettevõtluse alustamise toetuse eest soetatud vahendite kuludokumentide koopiad.

6) Vaidlustatud otsusest nähtub, et töötukassa on kasutanud otsuse kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigust. Vastustaja on teinud kindlaks, et esinevad usaldust välistavad asjaolud, ning on esitanud piisavad põhjendused, miks on avalik huvi kaalukam kaebaja huvist. Kohus leidis, et konkureerivatele huvidele ei ole antud ebaõiget kaalu ning vaidlustatud otsus on proportsionaalne.

7) Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis oleks jäänud vaidemenetluses arvesse võtmata. Asja arutamisel ei ole selgunud, nagu oleks kaebajal jäänud mõni dokument kätte saamata, mis avaldanuks kuidagi mõju käesolevale vaidlusele, seetõttu ei saa eeltoodu ka tingida vaidlustatud haldusaktide tühistamist. Vastustaja oli pädev kaebaja vaiet läbi vaatama, kuna ta on avalik-õiguslik isik, kelle üle ei teostata teenistuslikku järelevalvet.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. VT palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellant kordab esimese astme kohtus esitatud väiteid.

8. Eesti Töötukassa vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2015 kohtuistungil muutis VT kaebust, taotledes täiendavalt Eesti Töötukassa 19.06.2014 ettekirjutuse nr 6-7.2/13/0985 (millega kohustati kaebajat tasuma Eesti Töötukassale hiljemalt 31.07.2014 õigusliku aluseta saadud 4473,82 eurot) tühistamist.

3-14-50097 5(6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebuses korratakse esimese astme kohtus esitatud väiteid, millele halduskohus on ammendavalt vastanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Eesti Töötukassa 19.06.2014 ettekirjutus nr 6-7.2/13/0985 vastab TTTS § 41 lg 2 nõuetele ning apellatsiooniastmes täiendatud kaebus selle ettekirjutuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata põhikaebusega samadel motiividel.

11. Ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelisuse põhimõttest tuleneb, et toetust makstakse ja kasutatakse puuduoleva asja soetamiseks, ilma milleta ei saa ettevõtlust alustada. Toetuse eesmärk ja mõte on kõrvaldada majanduslikud tõkked ettevõtluse alustamiselt puuduoleva eseme vm ressursi avalike vahendite arvelt võimaldamise teel. Seega pole seaduse eesmärgi ja mõttega kooskõlas maksta toetust juhtumil, mil toetuse saajal olid vajalikud esemed juba olemas ja tal oli võimalik need ettevõtluseks kasutusse võtta. Praegusel juhul ei ole õigusaktides ettenähtud korras ja dokumentidega tõendatud, et ettevõtluse alustamise toetust kasutati sihtotstarbeliselt, s.o pärast toetuse määramise otsustamist kulutuste tegemiseks.

12. Vastustaja ja esimese astme kohus on põhjalikult selgitanud, et kulutuste tegemise kohta pidi toetuse saaja esitama töötukassale kuludokumendid. Silmas peetakse kuludokumente, mille alusel omandati seadmed nende müüjalt, mitte dokumente, mis kinnitavad nende üleandmist VT-ilt OÜ-le V. Kuludokumentide nõude eesmärk on tõendada lisaks tehingu tegemise ajale ja maksumusele ka soetamise seaduslikkust, mis on avalike vahendite (Euroopa Sotsiaalfond) kasutamise tõttu põhjendatud nõue. VT-il on olnud nii haldusmenetluses kui kohtumenetluses piisavalt aega ja võimalusi esitada töötukassale dokumendid, millest nähtuks müüja isik ja soetamise aeg. Kaebaja enda tõendamiskohustust ei täitnud ega esitanud usutavaid põhjendusi müüja(te)lt tehingute toimumise kohta kinnituste saamise võimatuse kohta. Halduskohtumenetluse seadustiku § 56 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 238 lg 2 sätestavad, et kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. See menetlusõiguse põhimõte kehtib ka haldusmenetluses, mistõttu ei olnud töötukassal tulenevalt TTTS § 19 lg-st 7 võimalik seadmete soetamist tuvastada menetlusosalise seletuste ja tunnistaja ütluste alusel. Õige on vastustaja seisukoht, et kuludokumendina ei saa arvestada võsalõikaja Partner B407 B 29.07.2010 Husqvarna tootekaarti, sest sellel puudub eseme maksumus. Lisaks oli see esitatud alles kohtumenetluses, mistõttu ei saanud töötukassa oma otsuste tegemisel nimetatud dokumendiga arvestada.

13. TTTS § 19 lg 8 p 4 ning § 41 lg 1 imperatiivsele sõnastusele vaatamata (vt ka Riigikohtu 22.04.2014 otsus nr 3-3-1-51-13) on Eesti Töötukassa 27.06.2013 otsuses nr 7-8/0441 antud juhul õigesti kaalutud VT-i võimalikku usaldust toetuse andmise otsuse kehtima jäämise suhtes ning põhjendatult leitud, et kaitstava usalduse välistab esmajoones asjaolu, et apellant ei täitnud toetuse saajale seatud lisatingimust ega kasutanud raha eesmärgipäraselt ehk vastavuses äriplaaniga (HMS § 67 lg 4 p-d 3 ja 4). Vastavad kohustused olid toetuse saajale tehtud üheselt mõistetavalt teatavaks Eesti Töötukassa 19.07.2010 otsuses nr 1048.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb muutmata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude

3-14-50097 6(6) väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks