3-15-646/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-646 Haldusasi A.J.´i kaebus Tallinna Vangla vastu kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes. Menetlusosalised Kaebaja — A.J. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

2. Tagastada kaebus selle esitajale.

3. Määruse ärakiri toimetada kätte D.Piskunovile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Tallinna Halduskohtule esitas 16.03.2015 A.J.´i nimel kaebuse vandeadvokaat Denis Piskunov. Kaebusega taotletakse Tallinna Vanglalt ajavahemikul 19.03.2014 – 24.11.2014 nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1030 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras (kaebuse esitamise hetkel 8,15% aastas). Väidetav kahju tekkis seoses viibimistega kambrites, kus ühe kinnipeetava kohta on vähem kui 3m² isiklikku ruumi ning ebapiisav valgustus. Lisaks tuuakse kaebuses välja vähene liikumisvõimalus (vaid ühe tunni pikkune jalutuskäik päevas pisikeses jalutusboksis, tavakinnipeetavatele kambrid avatud vaid

4 tundi), ooteaeg koridoris asuvate tualettide kasutamisel, ebapiisavad võimalused hügieeni eest hoolitsemiseks ja puudulik ventilatsioon kambrites. Seoses nõuetele mittevastavates kinnipidamistingimustes viibimisega tundis kaebaja end alandatuna ja allasurutuna. Teda vaevasid stress ja hingeline ahastus ning pidev liikumispuudus ja abitustunne. Kaebaja leiab, et alandatud on tema inimväärikus.

2. Kaebaja on 10.12.2014 esitanud vanglale kahju hüvitamise nõude, mille vangla on 13.02.2015 otsusega nr 5-18/14/8554-5 osaliselt tagastanud ja osaliselt rahuldamata jätnud.

3. Kohus jättis kaebuse 17.03.2015 määrusega käiguta (tl 11-12). Kohus palus kaebajal korrigeerida menetlusabi taotlust ja tõendada kaebaja maksejõuetus, esitada kohtule D. Piskunovi esindusõigust kinnitavad tõendid ning muud kaebaja väiteid kinnitavad tõendid, selgitada, milliseid pöördumisi on kaebaja vanglale olukorra leevenduseks teinud, põhjendada nõutava hüvitise arvutuskäiku vastavalt õiguste rikkumise määrale, ning põhistada tõendite kogumise taotlust. Puuduste kõrvaldamiseks kaebusest andis kohus 15 päeva määruse kätte toimetamisest arvates.

3. Vastuseks käiguta jätmise määrusele märkis kaebaja nimel kaebuse esitanud D. Piskunov 01.04.2015 kohtule esitatud menetlusdokumendis, et kaebuse esitaja õiguste rikkumise erinev määr ei anna alust kahjuhüvitise arvutamise aluste muutmiseks. Ka ei näe kaebaja põhjust kahjuhüvitise suuruse muutmiseks seoses asjaoluga, et WC asus kambris. D. Piskunov esitas kohtule kaebaja nimel ka taotluse kambrite valgustuse andmete vanglalt väljanõudmiseks, põhjendades tõendite väljanõudmise taotlust asjaoluga, et tal on kaebajaga suhtlemine raksendatud, kuivõrd viimane on kinnipeetav. Samuti märgib D. Piskunov, et tal ja kaebajal isiklikult puudub asjakohastele tõenditele juurdepääs, kuna vangla on teiste haldusasjade raames esitatud teabenõuetele vastamisega viivitanud, kohtu poolt antavad tähtajad on aga lühikesed. Kaebaja esitas kohtule tõenditena piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) 2012. aasta raporti.

4. HKMS § 121 lg 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS § 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja väidetavale esindajale on 17.03.2015 kohtumäärus toimetatud kätte 19.03.2015 (tl 14). Seega tuli puudused kaebusest kõrvaldada hiljemalt 06.04.2015. Vandeadvokaat D. Piskunov küll vastas kohtule tähtaegselt, kuid ei kõrvaldanud vastuses kõiki puudusi. Tänaseni ei ole kohtule esitatud kaebaja korrigeeritud menetlusabi taotlust, esitatud ei ole ainsatki dokumenti kaebaja majandusliku seisundi tõendamiseks ega ole tasutud ka nõutavat riigilõivu. Kohtule esitati küll CPT raport, ent ei ole esitatud muid kaebaja väiteid kinnitavaid tõendeid. Selle asemel on D. Piskunov põhjendanud kaebuses esitatud tõendite kogumise taotlust asjaoluga, et vangla viivitamisest tingituna teistes haldusasjades on kaebajal isiklikult ja ka tema esindajal võimatu tõendeid koguda, ning kaebaja kinnipeetavaks olemise seisundist tulenevalt on esindajal kaebajaga suhtlemine raskendatud. Samas, kui D. Piskunov on kaebaja lepinguline esindaja, siis ei saa temal olla objektiivseid takistusi kaebajaga suhtlemiseks, arvestades, et vanglal puudub õigus selliseid takistusi teha ning esindatav viibib esindajale teadaolevas kohas. Kohtule ei ole aga tänaseni esitatud ainsatki tõendit, tõendamaks D. Piskunovi esindusvolitusi. Kohtul on D. Piskunovi menetluses esinemise kvaliteedist tulenevalt aga tõsine kahtlus tema esindusvolituste olemasolus. Kohus peab esindusõiguse tõendamata jätmist, eelkõige aga selle puudumist, oluliseks kaebuse puuduseks, mis takistab asja edasist menetlust. Kohus ei saa menetleda kaebust, mille on esitanud isik, kelle esindusõigus on tõendamata. Kohus on kaebuse käiguta jätnud, kuid esindusõiguse tõendamiseks dokumente kohtule esitatud ei ole.

5. Et kaebaja kohtu poolt viidatud puudusi kaebusest kõrvaldanud ei ole, s.o esindusõigus ei ole tõendatud, tasutud ei ole riigilõivu ega ole tõendatud ka kaebaja maksejõuetus riigilõivu tasumisel, on kaebus esitatud selle menetlemist takistavate puudustega ega vasta HKMS §-des 38–39 sätestatud nõuetele.

6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata, kaebuse aga tagastab selle esitajale vastavalt HKMS § 121 lg 1 punktile 2. Vastavast tagajärjest oli kaebajat 17.03.2015 määruses ka hoiatatud.

7. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtu poole pöörduda.

(allkirjastatud digitaalselt) Aili Maasik Kohtunik