3-14-52598/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52598 Määruse kuupäev

21. aprill 2015.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Evelin Valgu (nim Valk) kaebus Politseija Piirivalveameti 29.09.2014.a käskkirja nr 1.9-2/1574p punkti 3 ja käskkirja lisa nr 3 punkti 73 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja Evelin Valk, esindaja advokaat Kalju Kutsar Vastustaja Politseija Piirivalveamet Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte pooltele.

Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) 29.09.2014.a käskkirja nr 1.9-2/1574p punktiga 3 ja käskkirja lisa nr 3 punktiga 73 (tl 5-6, edaspidi üleviimise käskkiri) viidi Evelin Valk alates 01.10.2014.a tema nõusolekuta üle piirkonnapolitseiniku ametikohalt patrullpolitseiniku ametikohale.

2. Evelin Valk esitas 27.10.2014.a kaebuse üleviimise käskkirja tühistamiseks (tl 1-4). Kaebaja leidis, et üleviimisega kaasneb ametijuhendi muutmine ulatuses, milleks oleks pidanud olema kaebaja nõusolek.

3. Politseija Piirivalveamet esitas 12.01.2015.a vastuse kaebusele. Vastustaja märkis muuhulgas, et talle jääb arusaamatuks tühistamiskaebuse eesmärk. Kaebaja vabastati teenistusest 28.10.2014.a käskkirjaga nr 1.9-2/1700p tema enda algatusel, kaebaja vabastamise päev oli 31.10.2014.a (tl 32).

4. Kaebaja esitas 27.02.2015.a kohtule taotluse kaebuse muutmiseks (tl 36) ja täiendas seda 16.03.2015.a (tl 41). Kaebaja soovib üleviimise käskkirja tühistamise asemel nõuda selle õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja soovib tulevikus esitada kahju hüvitamise nõude. Kaebaja pidi lahkuma omal soovil, kuna töötamine patrullpolitseiniku ametikohal ei olnud tal pereelu tõttu võimalik. Nõusoleku puudumisel kaebaja üleviimiseks oleks teda tulnud koondada. Kaebaja jäi ilma koondamishüvitisest ja sellega tekitati talle kahju.

5. Vastustaja leidis, et kaebajal puudub õigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (tl 46-47). Kaebaja esitas lahkumisavalduse samal päeval halduskohtule kaebuse esitamisega. Kaebaja ei saa taotleda koondamist ja koondamisel ette nähtud hüvitist olukorras, kus ta lahkus teenistusest omal soovil.

Kohtu seisukoht

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta eeltoodud olukorras menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Riigikohus on selgitanud, et analoogiast eeltoodud sätetega tuleb lähtuda ka juhul, kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus muutub ainetuks (Riigikohtu lahend 3-3-1-44-14 p 12).

7. Kohus leiab, et praegusel juhul on tegemist punktis 6 kirjeldatud olukorraga. Kaebuse esitamise ajal oli kaebaja teenistuses ja kaebajal oli õigus esitada kaebus üleviimise käskkirja tühistamise nõudes. Praeguseks on kaebaja teenistussuhe lõppenud. Tühistamiskaebuse rahuldamise korral tuleks kaebajal jätkata teenistust esialgsel ametikohal, see ei ole aga kaebaja teenistusest lahkumise tõttu võimalik. Seega on tühistamiskaebus muutunud ainetuks.

8. Kaebaja taotleb menetluse jätkamist üleviimise käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja väitel on see vajalik tema õiguste kaitseks, kuna kaebaja soovib esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude.

Kohus leiab, et tühistamiskaebuse rahuldamise tagajärjeks ei oleks olnud kaebaja koondamine. Kaebajal oleks tulnud jätkata teenistust esialgsel, piirkonnapolitseiniku ametikohal. Mida oleks vastustaja selles olukorras teinud, see on ja jääb teadmata. Ka tuvastamiskaebuse edasise menetlemise korral hakkaks kohus lahendama küsimust, kas kaebaja üleviimine oli õiguspärane, mitte küsimust, kas kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane.

Kahju hüvitamise nõue, mida kaebaja saaks üleviimise käskkirja õigusvastasuse tuvastamise korral esitada, saab olla üksnes üleviimisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Mingit sellist kahju kaebaja välja toonud ei ole. Kaebaja seostab kahju tekkimist üksnes sellega, et kaebajal jäi saamata koondamishüvitis. Selline kahju hüvitamise nõue on aga perspektiivitu. Kaebaja lahkus teenistusest omal soovil. Teenistusest vabastamise käskkirja ei ole kaebaja vaidlustanud.

9. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajal ei ole põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks ja menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Roby Koik Kohtunik