2-15-3903/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2015. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-3903 Tsiviilasi Andres-Kenno Õunap hagi AS Swedbank ja Swedbank P&C Insurance AS vastu Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Andres-Kenno Õunap, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja I AS Swedbank, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post * Kostja II Swedbank P&C Insurance AS, asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast 12.03.2015. a esitatud ja 08.04.2015. a täiendatud Andres- Kenno Õunap'i hagi AS Swedbank ja Swedbank P&C Insurance AS vastu, kuna hageja ei kõrvaldanud 26.03.2015. a kohtumääruses välja toodud puuduseid hagiavalduses.

2. Edastada määrus menetlusosalistele ja peale kohtumääruse jõustumist kohtutäiturile I. Prigoda täitemenetluse uuendamiseks. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud, menetluse käik 12.03.2015. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja hagi kostjate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Ühtlasi on nimetatud hagis palunud hageja peatada täitemenetlus täiteasjas nr *. 13.03.2015 edastas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Haapsalu kohtumajale. 16.03.2015 saabus tsiviilasi Haapsalu kohtumajja.

17.03.2015 lahendas kohus hagi tagamise taotluse ja määras, et hagi tagamise abinõuna peatada Pärnu tööpiirkonna kohtutäituri Igor Prigoda poolt sissenõudja Swedbank AS avalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr * tagatiseta kuni tsiviilasjas 2-15-3903 kohtulahendi jõustumiseni. 26.03.2015. a määrusega jättis kohus käiguta Andres-Kenno Õunap'i 12.03.2015. a esitatud hagiavalduse ning andis tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 08.04.2015.a esitas hageja täiendatud hagiavalduse.

Kohtumääruse põhjendus

1) Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täiendusega, leiab, et esitatud hagiavaldust ei saa menetlusse võtta menetlusse võtmist takistavate puuduste tõttu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

26.03.2015. a määrusega leidis kohus, et kohtule esitatud hagiavaldus on puudustega ja kohus jättis hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so:

1. Esitada kohtule oma nõuded nii, et on selgelt arusaadav, milline nõue millise kostja vastu on esitatud. Kui hageja on seisukohal et mõni esitatud nõuetest on esitatud mõlema kostja vastu, siis tuleb seda selgelt märkida. Hageja on 08.04.2014. a täiendatud hagiavalduses märkinud võrreldes 12.03.2015. a hagiavaldusega täiendavalt ära vaid hagi resolutiivosas, millise nõude eest milline kostja vastutab (lisandu nõude lõppu märke: vastutaja kostja I või kostja II). Hagiavalduse sisu ei ole hageja täiendanud ja hagi sisust ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses millise kostja vastu hageja on oma nõude esitanud (puudub selgelt ja üheselt arusaavad hagi ese erinevate kostjate vastu).

2. Esitada kohtule esitada selge nõue, mis osas hageja palub tunnistada kehtetuks hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 890, mis on sõlmitud 19.02.2007. Vastavalt TsMS §

363 lg 1 p 1 tuleb kohtule esitada hageja selgelt väljendatud nõue. Hageja on 08.04.2014. a täiendatud hagiavalduses märkinud võrreldes 12.03.2015. a hagiavaldusega täiendavalt ära vaid selle, et soovib eelnimetatud hüpoteegiseadmise ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamist, kuna lepingus ei ole ära märgitud hageja vastutuse maksimumsuurust Estmare OÜ võla tasumiseks (põhjendused väidetavalt hagi punktis 5). Juhul kui kogu asjaõiguslepingu tühistamine ei osutu võimalikuks, siis tuvastada hageja tagatise maksimumväärtus. Kohus leiab, et eeltoodud täiendus on ebaselge ning hagi p-s 5 ei ole hageja eeltoodud täienduste ebaselgust kuidagi likvideerinud ega põhjendanud esitatud nõude eesmärki. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi eseme selge ja üheselt arusaadav väljatoomine on hageja kohustus ning hagejal tuleb nii hagi resolutsioonis kui sisus hagi ese välja tuua selliselt, et kohtul oleks võimalik esitatud nõude alusel hagi lahendada selgelt ja arusaadavalt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole hagi eset ei hagiavalduse resolutsioonis ega sisus nimetatud osa esile toonud ja hagi menetlemine sellisel kujul ei ole võimalik.

3. Hageja on palunud tuvastada laenulepingu nr 07-028614-JI ja selle lisa nr 1 tuleneva nõude põhiosa ja kõrvalnõuete määrad vastavalt VÕS. Kohus selgitas hagejale 26.03.2015. a määruses, et sellisel viisil hageja poolt esitatud nõuet ei ole võimalik menetleda, kuna hageja peab ise hagis märkima, millises osas ta soovib põhinõude tuvastamist ja millises osas kõrvalnõuete tuvastamist. Alles seejärel saab kohus võtta seisukoha, kas tuvastusnõude edasine menetlemine on võimalik vastavalt TsMS §- le 368. Hageja on 08.04.2014. a täiendatud hagiavalduses märkinud võrreldes 12.03.2015. a hagiavaldusega täiendavalt ära vaid selle, et eelnimetatud lepingust ja selle lisast tuleneva nõude ja kõrvalnõuete määrad ning lisaks ka tasumise järjekord tuvastada vastavalt hagi pdes 11, 12, 13, 15 ja 17 esitatud seadusepunktidele ja ulatuses ning lisaks tuvastada VÕS §

113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt, kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et eeltoodud täiendus on jätkuvalt ebaselge ning üheselt arusaadavalt määratlemata. Nõudes viidatud hagiavalduse punktid on oma sisult samad nagu 12.03.2015. a esitatud hagiavalduses. Eeltoodud kujul ei ole võimalik kohtul hagiavalduses esitatud nõuet lahendada ning hagis esinevaid ebaselgusi nimetatud laenulepingu ja selle lisaga seotud nõuete osas ei ole hageja 08.04.2015. a esitatud hagiavalduse täiendusega likvideerinud.

4. Esitada kohtule seisukoht, millistes osades tuleb kohtukulud jätta kostjate kanda. Hagist vastavaid põhjendusi ei selgu. Hageja on 08.04.2014. a täiendatud hagiavalduses märkinud võrreldes 12.03.2015. a hagiavaldusega täiendavalt ära selle, et menetluskulud jätta 70 % osas kostja I kanda ja 30 % osas kostja II kanda.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole valdavas ja olulises osas tähtaegselt kõrvaldanud 26.03.2015. a kohtumääruses välja toodud puuduseid hagiavalduses.

TsMS § 3401 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 5 ja 6 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 9 ja § 3401 lg-le 2 ning kohus keeldub menetlusse võtmast 12.03.2015. a esitatud ja 08.04.2015. a täiendatud Andres-Kenno Õunap'i hagi AS Swedbank ja Swedbank P&C Insurance AS vastu, kuna hageja ei kõrvaldanud 26.03.2015. a kohtumääruses välja toodud puuduseid hagiavalduses.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 ja 6 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

2) Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 47 lg 2 kohaselt täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. 17.03.2015 lahendas kohus hagi tagamise taotluse ja määras, et hagi tagamise abinõuna peatada Pärnu tööpiirkonna kohtutäituri Igor Prigoda poolt sissenõudja Swedbank AS avalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr * tagatiseta kuni tsiviilasjas 2-15-3903 kohtulahendi jõustumiseni. Seega tuleb käesolev kohtumäärus edastada peale jõustumist kohtutäiturile täitemenetluse uuendamiseks TMS § 47 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik