1-08-16646/59 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprillil 2015.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-16646 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 21.04.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Viktor Šibanov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Viktor Šibanov isikukood 36104070021 RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS:

Jätta Viktor Šibanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Määruse ärakiri edastada Viktor Šibanovile ja Viru Vanglale.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava Viktor Šibanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viktor Šibanov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.03.2009 kohtuotsustega KarS § 113 järgi ja karistatud 7 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus 04.07.2008 ja karistuse kandmise lõpp 04.07.2015.

Kinnipidamisasutuses Viktor Šibanovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas elukaaslasega aadressil xxx. Vabanemisel soovib elama asuda õe juurde kuid elukohta ei õnnestunud kontrollida. Kinnipeetaval keskeriharidus ja autoremondilukksepa eriala. 02.04-04.07.2013 läbis A1 riigikeele kursuse. Viimane ametlik töökoht, kolm kuud enne vangistust, oli xxx OÜ-s. Pikemaajalised töökogemused puuduvad. Tallinna vanglas töötas abitöölisena kaks kuud. Alates 14.02.2012 töötab Viru Vanglas üldkasutatavate ruumide koristajana. Kinnipeetav ei ole motiveeritud töötama peale vabanemist ning väidab, et kui ta midagi tööna teeb, siis see on seadusevastane. Suhtlusringkonda kuuluvad suurel määral kriminaalse mõtteviisiga isikud, kes viibivad või on viibinud vangistuses. Korduvalt sooritanud vägivaldseid kuritegusid olles alkoholijoobes. Sõltuvust eitab. Vangla meditsiiniosakonna andmetel oli isik juhutarvitaja. 20.04-29.06.2011 osales programmis Eluviisitreening vähest aega, kuna leiti et sellist programmi ei ole kinnipeetavale siiski vaja läbida, sest teod ei ole põhjustatud alkoholist vaid mõtlemisest ja hoiakutest, mistõttu otsustati jätkata hoopis õigusvastase käitumise analüüsimisega. Varasemast RH nähtub, et kinnipeetava õe sõnade kohaselt on isik alkoholi tarvitades kaotanud enesekontrolli. Varasema vestluse käigus on väitnud, et on tarvitanud pikema aja jooksul, viimati 1994 ja vähemalt kord nädalas kokaiini. Vangla meditsiiniosakonna andmetel ei ole tegemist tarvitajaga. Viktor Šibanov on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on karistatud neljal korral vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest. On katseajal toime pannud kuritegusid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 18%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36 %. Seksuaalja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41-62%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et isikul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Kinnipeetava õde xx x ei olnud telefoni teel võimalik kätte saada ning 16.03.2015 kodukülastust teostada ei saanud, sest fonolukule keegi ei vastanud. Rahvastikuregistris sissekirjutus puudub. Karistusregistri andmetel kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viibib korduvalt vanglas. Viimane kuriteo on tapmine. Isikul on välja kujunenud kriminaalse käitumise muster. Varasemalt koostatud arvamusest selgub, et olles vabaduses Viktor Šibanov kuritarvitas alkoholi, alkoholijoobes käitus agressiivselt ja kaotas enesekontrolli.

Prokurör Jaanika Kõrgmaa andis kirjaliku arvamuse, milles ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Viktor Šibanov ei soovi enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja soovib karistuse kanda vangistuses karistuse lõpptähtajani.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Viktor Šibanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Viktor Šibanovi isikut iseloomustavad andmed - kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tema käitumist kinnipidamiskohas.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Viktor Šibanov nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

Viktor Šibanov on kriminaalkorras karistatud 5 korda, vanglakaristust kannab neljandat korda. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist pannes 1 astme isikuvastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline vabaduses käituma seaduskuulekalt.

Käesoleval ajal kannab pikaajalist vanglakaristust raske sh 1 astme isikuvastase kuriteo eest, mis tõi kaasa isiku surma.

Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel elukoht, mis ei võimalda ennetähtaegse vabanemisega kaasnevate kontrollinõuete täitmist ja väsitab käitumiskontrolli teostamist.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Viktor Šibanovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Peale seda kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt KarS § 113 järgi toimepandud kuriteo asjaolusid.

Arvestades Viktor Šibanovi poolt toimepandud kuriteo raskust, ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et Viktor Šibanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Viktor Šibanovi vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma