2-14-62572/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-62572

Tsiviilasi

Osaühingu XXX hagi XXXvastu kaasomandi lõpetamise

nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing XXX (registrikood XXX), seaduslik

esindaja XXX

Kostja: XXX(isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

(kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja osaühing XXX (registrikood XXX) ja kostja XXX(isikukood

XXX) vaheline 15. aprilli 2015 kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

Lõpetada

korteriomandi

aadressiga

XXX

(registriosa

nr

XXX)

kaasomand selliselt, et korteriomandi ainuomanikuks jääb osaühing XXX,

kes maksab XXX välja tema osa rahas summas 8 000 eurot hiljemalt 3

(kolme) tööpäeva jooksul pärast kompromissi kinnitamist kohtu poolt ja

kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist XXX pangakontole nr

XXXXXXXXXXXXX Nordea pangas.

1.2.

XXX vabastab korteriomandi aadressiga XXX (registriosa nr XXX) oma

isiklikest esemetest ja mistahes isikutest hiljemalt 15.05.2015. Nimetatud

kohustuse rikkumise korral on XXX kohustatud tasuma osaühingule XXX

50 (viiskümmend) eurot iga viivitatud kalendripäeva eest. Samuti tasub

XXX kuni korteriomandi vabastamiseni kõik korteriomandiga seotud

jooksvad kulud (sh AS XXX ja osaühingu XXX arved).

1.3.

XXX avaldab ja kinnitab, et korteriomandiga aadressiga XXX (registriosa

nr XXX) seotud võlgnevusi on mitte rohkem kui kogusummas 1 215,81

eurot, mis koosneb võlgnevusest AS-le XXX summas mitte rohkem kui

555 eurot ja võlgnevusest OÜ-le XXX summas mitte rohkem kui

660,81 eurot. XXX kinnitab, et muid korteriomandiga seotud võlgnevusi

seisuga 15.04.2015 ei ole. Juhul, kui korteriomandiga seonduvalt on

täiendavaid võlgnevusi, siis vastutab nende eest ainuisikuliselt XXX .

1.4.

Juhul, kui korteriomandi aadressiga XXX (registriosa nr XXX)

ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse osaühing XXX ning XXX

2-14-62572

2 (3)

vabastab korteriomandi aadressiga XXX (registriosa nr XXX) oma

isiklikest esemetest

hiljemalt 15.05.2015, siis tasub kompromissi

punktis 2.3

(kohtumääruse

resolutsiooni

punkt 1.3)

nimetatud

võlgnevused summas kuni 1 215,82 eurot osaühing XXX hiljemalt 14

kalendripäeva jooksul alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

1.5.

XXX annab käesolevaga nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr XXX teises jaos kustutada kehtiv 1/2 kaasomandi

omanikukanne XXX kasuks ja osaühingu XXX sissekandmiseks

registriosa nr XXX ainuomanikuna.

2. Tuvastada kostja XXX(isikukood XXX) kohustus anda eespool punkti 1

alapunktis 1.5 avaldatud nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXX

omanikukande muutmiseks ja asendada see käesoleva kohtumäärusega.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks kanda summa 150 eurot

osaühing XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXX .

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu

Kentmanni

kohtumaja

kaudu

kahe

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on osaühing XXX (hageja) hagi XXX(kostja) vastu korteriomandi

aadressiga XXX (registriosa nr XXX) kaasomandi lõpetamise nõudes.

2. Pooled esitasid 17. aprillil 2015 kohtule 15. aprillil 2015 allkirjastatud kohtuliku

kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled

avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga kinnitamise tagajärgedest. Pooled

lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahe

päevani. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit

pidamata. Kompromissis sisaldub kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks.

3. Avalduses sisaldub riigilõivu osalise tagastamise taotlus, hageja palub talle tagastada poole

hagi esitamisel tasutud lõivust, st summa 150 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus

2-14-62572

3 (3)

heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka

kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on pooltele selgitanud

kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja

menetluse lõpetada.

5. TsMS § 430 lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina

asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kokkulepe sisaldab kostja nõusolekut (poolte

avalduse p 3.3, kohtumääruse resolutsiooni p 1.5), mis on vajalik kinnistusraamatu kande

muutmiseks ja kokkuleppe kinnitamisel on selles osas poolte suhtes samasugune tagajärg

nagu avalduse notariaalsel tõestamisel. Määruse resolutsiooni selguse ja täidetavuse huvides

märgib kohus, et kohustab kostjat vastavat nõusolekut andma ja asendab selle käesoleva

kohtumäärusega (resolutsiooni p 2). Kompromissi avaldus ei sisalda siiski hageja

kinnistamisavaldust ja pooled ei ole taotlenud kohtumääruse saatmist kinnistusosakonnale.

Seega on hagejal võimalik esitada koos kinnistamisavaldusega jõustumismärkega

kohtumäärus kinnistusraamatu pidajale kandemenetluse algatamiseks.

6. Hageja on taotlenud poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kohus rahuldab

selle taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus menetluses kokku riigilõivu 300 eurot,

sellest kuulub tagastamisele pool ehk 150 eurot.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

8. Kompromissi tingimusteks ei ole kohtule esitatud avalduse p-des 1.1–1.3, 2.5, 3.1 ja 3.3–

3.9 märgitu, vaid need on poolte menetluslikud avaldused, mida kohus kompromissina ei

kinnita (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2008. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-08, p 13).

Kohus arvestas kõnealuste menetluslike avaldustega kompromissi kinnitamise otsustamisel.

Samuti ei korda kohus kompromissi kinnitamisel määruse resolutsioonis kompromissi

avalduse p 3.2, sest see on identne p-ga 2.1. Kompromissi p-s 2.2 sisaldunud sõna „viivis”

tuleb kinnitatavast tekstist välja jätta, sest sisuliselt ei ole tegemist rahalise kohtuste täitmise

viivitamise vältimiseks kokku lepitava kõrvalkohustuse, vaid leppetrahviga. See ei muuda

kompromissi sisu ega takista selle kinnitamist.

9. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib

edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik