3-14-51653/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(11)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51653 Haldusasi V.V.i kaebus Sisekaitseakadeemia lõputöö kaitsmise komisjoni 04.06.2014 otsuse nr 12 tühistamiseks ning kaebaja esitatud lõputöö uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – V.V., volitatud esindaja advokaat Rait Sarjas; Vastustaja – Sisekaitseakadeemia, volitatud esindaja Sirje Asu Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta V.V.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20. mail 2015. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.V. immatrikuleeriti Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse eriala riigieelarvelisele täiskoormusega päevaõppe õppekohale Sisekaitseakadeemia rektori 16.09.2009 käskkirjaga nr 6.1-5/301 ning eksmatrikuleeriti Sisekaitseakadeemia rektori 09.05.2011 käskkirjaga nr 6.1-5/135 eksami kolmekordse mittesooritamise tõttu.

V.V. esitas 10.05.2011 avalduse õppeaine „Sissejuhatus teadustöösse“ eksami sooritamiseks eksternina, mis rahuldati Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 26.05.2011 käskkirjaga nr 6.1-6/126. Eksami positiivsele hindele sooritamise tulemusena reimmatrikuleeriti V.V. avalduse alusel Sisekaitseakadeemia rektori 28.09.2011 käskkirjaga nr 6.1-5/289.

V.V. eksmatrikuleeriti Sisekaitseakadeemia rektori 31.07.2013 käskkirjaga nr 6.1-5/296 lõputöö puudulikule hindele kaitsmise tõttu.

2. V.V. taotles 07.04.2014 esitatud avaldusega võimalust kaitsta lõputöö eksternina, mida Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 21.04.2014 käskkirjaga nr 6.1-6/75 ka võimaldati.

Eksternina 21.04.2014 lõputöö eelkaitsmise tulemusena lubati V.V. kaitsmisele tingimisi eelkaitsmiskomisjoni 21.04.2014 protokollilise otsusega nr 6.2-11/17 ja Sisekaitseakadeemia õppeprorektor Krista Haaki 21.04.2014 käskkirjaga nr 6.1-6/75. V.V.ile edastati Sisekaitseakadeemia päästekol-

2(11) ledži õppereferent Karin Liiva poolt 22.04.2014 e-posti vahendusel eelkaitsmiskomisjoni märkused puuduste kõrvaldamiseks.

Sisekaitseakadeemia lõputöö kaitsmise komisjoni 04.06.2014 otsusega nr 12 hindas V.V.i lõputöö kaitsmist puudulikule hindele F, mis vormistati protokollilise otsusena nr 04.06.2014 nr 6.1-9/18.

3. V.V. esitas Sisekaitseakadeemia lõputöö kaitsmise komisjoni 04.06.2014 otsuse nr 12 peale 12.06.2014 vaide, mille Sisekaitseakadeemia jättis 01.07.2014 vaideotsusega rahuldamata.

4. V.V. esitas 04.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sisekaitseakadeemia lõputöö kaitsmise komisjoni 04.06.2014 otsuse nr 12 tühistamiseks ning kaebaja esitatud lõputöö uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse põhjendused:

1. „Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirja“ punkt 551 kohaselt võib õpilane esitada kahe tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest vaide õppeprorektorile, kes kutsub vaide läbivaatamiseks kokku vastava ala asjatundjatest komisjoni 7 tööpäeva jooksul arvates vaide saamisest. Komisjon vaatab vaide läbi ja esitab oma seisukoha lõpueksami/ lõputöö kaitsmise komisjonile, kes teeb otsuse vaide osas 3 tööpäeva jooksul komisjonilt otsuse saamisest. Kaebaja esitatud vaide vaatas aga läbi õppeprorektor Krista Haak ning seega on kaebaja lõputöö hinde osas langetanud otsuse selleks pädevust mitteomav isik. Vastustaja ei ole ka kaebaja teabenõudele vastanud ega väljastanud dokumente, millest nähtuks, kas õppeprorektor täitis „Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirja“ p 551 kutsudes kokku asjatundjate komisjoni, ning sai nii komisjoni kui ka lõputöö kaitsmise komisjoni seisukoha ja otsuse või mitte.

2. Kaebaja kaitsmisele lubamine ning tema lõputöö hindamine ei ole toimunud kaalutlusreeglite kohaselt. Kaebaja kõrvaldas kõik puudused, millele juhiti tähelepanu 2013. aastal toimunud lõputöö kaitsmisel ning ka uue lõputöö eelkaitsmisel muutes töö osi vastavalt lõputöö hindamise komisjoni poolt eelmisel aastal esitatud tööle tehtud etteheidetele. Kaitsmiseks peab lõputöö koostaja oma tööd kaitsma eelkaitsmisel, selleks aga peab töö vastama „Sisekaitseakadeemia üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendi“ nõuetele ning lõputöö programmis kirjeldatud kriteeriumitele. Töö peab olema sisuliselt valmis ja moodustama läbivalt ühtse terviku. Lõputöö kaitsmisel lubatakse „Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirja“ p 295 kohaselt üliõpilane, kes on täitnud õppekava täies mahus, läbinud positiivse tulemusega eelkaitsmise ning on kinni pidanud lõputöö koostamise ja esitamise tähtaegadest. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja lubati lõputöö kaitsmisele. Vaidlustatud otsuse kohaselt on lõputöös jäänud eelkaitsmisel esinenud puudustest kõrvaldamata töö eesmärgi täpsustamine ja täiendamine, mistõttu polnud komisjoni hinnangul eesmärgi püstitamine kooskõlas probleemipüstitusega. Kaitsmisele lubamisel ei märkinud tööga tutvunud A. Karafin, et selline probleem oleks, mistõttu jääb ka viide puudustele ja sellele tähelepanu juhtimisele arusaamatuks.

3. Kaebaja lubati lõputöö eelkaitsmiskomisjoni 21.04.2014 protokollilise otsusega nr 6.2-11 kaitsmisele tingimisi. Kaebajale saadeti Karin Liivalehe poolt 22.04.2014 elektronkirjaga lõputöös esinenud puuduste loetelu. Vastustaja on kinnitanud oma 11.11.2014 saadetud vastuses kohtule, et antud elektronkirjas märgitud puudused olid esile toodud lähtuvalt 26.03.2014 kinnitatud lõputööde programmis nr 6.1-14/19 välja toodud lõputöödele esitatavatest hindamiskriteeriumidest. Elektronkirjas tumedas kirjas toodud puudused olid sisulised, mis tulid kõrvaldada ettenähtud tähtajaks. Tavalises kirjas toodud puudused tulid samuti kõrvaldada, kuid need olid seotud eelkõige „Sisekaitseakadeemia üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendi“ nõuetega ega olnud sisuliseks takistuseks lõputöö kaitsmisele lubamisel.

4. Lubades kaebaja kaitsmisele, on vastustaja sisuliselt kinnitanud, et kaebaja töö vastab lõputööde programmis sätestatud nõuetele. Kaitsmisel on kaebaja töö hindamisel lähtutud samadest puudustest, milliste olemasolule juhiti kaebaja tähelepanu eelkaitsmise järgselt. Kaebaja on seisukohal, et A. Karafini 13.05.2014 elektronkirja kohaselt olid osutatud puudused kõrvaldatud. Nii eelkaitsmiskomisjon kui ka lõputööde kaitsmiskomisjon lähtuvad lõputööde hindamisel lõputöö-

3(11) de programmis sätestatud nõuetest. Seega, kuigi tegemist oli kahe erineva komisjoni poolse hindamisega, tuli lähtuda hindamisel samadest alustest. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja käitumine on eelkaitsmisel ja kaitsmisel kaebaja tööd hinnates olnud vastuoluline.

5. Vastustaja on ise kinnitanud väära lõputöö saatmist retsensendile ning ei ole ümber lükanud kahtlusi eelkaitsmisele esitatud lõputöö osas. Seega tuleb välja selgitada, milliseid töid hindas eelkaitsmiskomisjon ning lõputöö kaitsmise komisjon. Kuna vastustaja väidete kohaselt on kaebaja saadetud tööd salvestatud „kolledži kettale“, on ainult vastustajal võimalik esitada tõendid selle kohta, millised tööd on eelkaitsmiskomisjonile ning lõputöö kaitsmise komisjonile saadetud.

4. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

1. V.V.i lõputöö hindamisel on järgitud kõiki kaitsmise läbiviimise ja hindamise menetlusele kehtestatud nõudeid ning otsustes puuduvad ilmselged sisulised vead. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi faktilist põhjendust, mis näitaksid otsuses esitatud ilmselgeid faktilisi vigu.

2. Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 01.07.2014 kirja nr 6.1-17/3019 puhul ei ole tegemist vaideotsusega, vaid isiku teavitamisega. Seega ei ole antud kiri halduskohtus vaidlustatav.

3. Segaduse esitatud lõputöö versioonidega tekitas V.V. ise saates esmalt Sisekaitseakadeemia õppereferent Epp Näpule oma 13.05.2014 saadetud e-kirjaga oma lõputöö pealkirjaga „Ekslike päästekutsete analüüs Harjumaa näitel aastal 2011“ (maht 48 lk, 8601 tähemärki). Teistkordselt saatis V.V. oma lõputöö õppereferent Epp Näpule oma 17.05.2014. a saadetud e-kirjaga (maht

50 lk, 8893 tähemärki). Õppereferent edastas mõlemad kaebaja esitatud lõputöö versioonid retsensent Priit Laosele ning sai ka mõlemale vastused koos retsensiooniga. 2013/2014 õppeaastal esitatud päästeteenistuse eriala lõputööde ja nende kaitsmiste hindamise komisjoni liikmetele Ene Hauvmannile, Jaana Krasnovile ja Raido Taalmannile edastas õppereferent e-kirjaga viimase versiooni lõputööst (so maht 50 lk, 8893 tähemärki) ja retsensiooni. 03.06.2014.a V.V.i eelkaitsmiseks esitatud lõputöö salvestati Sisekaitseakadeemias 17.04.2014 mahuga 50 lk, 17,1 MB, ning kaitsmiseks esitatud lõputöö salvestati 20.05.2014 mahuga 50 lk, 17,1 MB.

4. Kaebaja väidab meelevaldselt, et hindamisotsuse puhul on tegemist kaalutlusreeglite rikkumisega. Kaebaja viidatud sättes on välja toodud eeldused lõputööde esitamise osas, mitte hindamisnõuded lõputööde hindamise ja kaitsmise komisjonile. Hindamisnõuded on sätestatud Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 28.03.2014 käskkirjaga nr 6.1-6/45 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia lõputööde korra“ p-s 20, mille kohaselt nii eelkaitsmisel kui lõppkaitsmisel lähtub komisjon lõputööle hinnangu andmisel ja/või hinde panemisel lõputöö programmis kirjeldatud hindamiskriteeriumitest. Hindamise käigus täidetakse lõputöö kaitsmise protokoll ja protokolli lisana otsus. 2012/2013 õppeaastal esitatud päästeteenistuse eriala kõrgharidusõppe lõputöödele ja nende kaitsmise hindamisele esitatud hindamiskriteeriumid on välja toodud 26.03.2014 kinnitatud lõputööde programmis nr 6.1-14/19.

5. „Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirja“ punkt 296 kohaselt eelneb lõputöö kaitsmisele eelkaitsmine, mille eesmärgiks on hinnata töö nõuetele vastavust ja otsustada töö lubamine kaitsmisele. Seega on eelkaitsmise eesmärgiks ainult hinnang Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 28.03.2014 käskkirjaga nr 6.1-6/45 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia lõputööde kord“ punkti

20 ja Sisekaitseakadeemia nõukogu 01.04.2013 otsusega nr 1.1-6/6 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirja“ punkti 296 mõistes. Nendest sätetest tulenevalt ei saa eelkaitsmiskomisjoni otsus kindlaks teha lõputööde kaitsmiskomisjoni hinde panemiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Lõputööde hindamisel saab lõputööde kaitsmiskomisjon lähtuda ainult Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 28.03.2014 käskkirjaga nr 6.1-6/45 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia lõputööde kord“ punkti 20 kohaselt Sisekaitseakadeemia õppeprorektori poolt 26.03.2014 kinnitatud lõputööde programmist nr 6.1-14/19 ning „Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirja“ punktis 5 sätestatud hindamisskaalast.

4(11) Sisekaitseakadeemia on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et eelkaitsmiskomisjoni 23.04.2014 protokolliline otsus nr 6.2-11/17 on HMS § 52 lg 1 p 2 mõistes eelhaldusaktiks Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktori 23.05.2014 käskkirjale nr 6.2-5/10, kuna sellega määratakse õiguslikult kindlaks lõputööde kaitsmise õigustatud subjektid st isikute ring, keda saab kolledži direktor lõputöö kaitsmisele lubada. Seega määratakse eelkaitsmiskomisjoni lõputööde kaitsmisele lubava otsusega kindlaks kolledži direktor lõputöö kaitsmisele lubava käskkirja andmise otsustamise lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, kuid ei määrata kindlaks lõputööde kaitsmise hindamiseks st kaitsmise lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Eelkaitsmiskomisjoni protokolliline otsus sisaldab vaid eelkaitsmiskomisjoni tahteavaldust lõputöö kaitsmisele lubamiseks.

6. Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktori 23.05.2014 käskkirjaga nr 6.2-5/10 V.V.i lõputöö „Ekslike päästekutsete analüüs Harjumaa näitel aastal 2011“ lõputööde kaitsmisele lubatud lõputööde nimekirja kandmisest ei tekkinud kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et lõputööde kaitsmise komisjon hindaks tema lõputööd positiivsele tulemusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. oktoobri 2006 otsus haldusasjas 3‑3‑1‑46-06 punkt 18).

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebajal lubati 21.04.2014 käskkirjaga nr 6.1-6/75 eksternina lõputööd kaitsma (kd I tl 37). Kohtutoimikust nähtub järgmine sündmuste kronoloogia.

5.1. Lõputöö eelkaitsmise komisjoni 21.04.2014 protokolli nr 6.2-11/… (kd I tl 140) kohaselt lubati kaebaja kaitsmisele tingimisi. Komisjoni kuulusid Ain Karafin, Janek lass, Kairi Pruul, Alar Valge, Feliks Angelstok, Ene Hauvmann, Eva Rinne, Tarmo Kull, Stella Polikarpus ja Kiira Udu.

Õppereferendi Karin Liivalehe kaebajale 22.04.2014 saadetud märkmete kohaselt pidi kaebaja tingimata muutma või täiendama lõputöös järgmist (kd I tl 38 ja tl 141, muutmata sõnastus):

- Aktuaalsus, probleemi püstitus, tulemus ehk järeldused, ettepanekud – puudu. Tööd tuleb täiendada.

- Eesmärk, probleemipüstitus, uurimismeetod – need peavad olema kooskõlas.

- Mis on töö eesmärk?

- Lisada juurde aastad 2012 ja 2013.

Täiendavalt on märkmete kohaselt tehtud töö kohta järgmised märkused:

- Töö numbriloogika on paigast ära. Mis need numbrid töösse annavad?

- Töös on eesmärk, mis pole lahti kirjutatud.

- Võrdlus välismaaga sisse tuua.

- Loe M. L. lõputööd.

- Töö on vananenud.

- Sa väidad midagi, mida sa pole uurinud.

- Vaata üle kasutatud kirjandus.

- Kui palju erinevad su eelmine ja praegune töö?

- Ettekande aeg: 7-10 min. Sul on vaid 4,32 min.

- Mis on su töö väärtus?

- NB! Ekslikke väljakutseid saab kasulikuks pöörata nt nii, et päästjad hakkavad kohapeal ennetust tegema, et selline olukord ei korduks. Kaebajat kohustati sama kirjaga saatma uus, täiendatud töö 10.05.2014.

5.2. Ain Karafini e-kirjaga (kd I tl 39) lubati kaebaja lõputöö kaitsmisele järgmiste märkustega:

5(11)

- Ekslike väljakutsete korral ei ole otstarbekas rääkida kulus viidatud kontekstis, sest põhikulu on olemas olenemata muutuvkulust.

- Soovitused vormistada ettepanekutena, mitte järelduste ühe punktina.

- Ettepanek „tuleohutuse järelevalve kuritahtlik tegevus on karistatav – selgitustöö meedias“ ei ole arusaadav.

- Lisaks arutatud märkused, 2011. aasta andmed ja autode kulu maksumuse summa.

5.3. Priit Laose 02.06.2014 retsensiooniga (kd I tl 66) hinnati kaebaja lõputööd hindega E – kasin. Retsensiooni lõpus on viidatud „tuleohutuse järelevalve kuritahtlik tegevusele“ (samas pöördel).

Priit Laose 03.06.2014 retsensiooniga (kd I tl 68) hinnati kaebaja lõputööd hindega D. Lõputöö hindamiskriteeriumite kaupa on toodud välja järgmised puudused: - Teema aktuaalsus ja probleemipüstitus (D): keskendumine ja konkreetsus teema püstitamisel võiks olla parem. Teema ei ole enam eriti aktuaalne, kuna analüüs on tehtud 2011. aasta näitel. Mõistlik oleks juurde lisada ka tänane võrdlus. - Lõputöö eesmärk (D): Eesmärgi sõnastus on kohati liiga lihtne ja primitiivne. Teemakäsitlus on mõnevõrra laialivalguv ja töö tulemus liiga suure üldistusastmega. - Teoreetiline osa (E): Tõsiseid teadusallikaid viidatud allikate loetelust ei tuvastanud, mistõttu on teoreetiline osa nõrk. Autoripoolne süntees on pigem pragmaatiline ega toetu arvestatavale teooriale. - Empiiriline osa (D): Kogutud andmete kasutamine ja sellega seos ka tulemused on liiga üldised. - Tulemuste esitamine ja analüüs (D): Analüütiline osa on pisut primitiivne ja mahult tagasihoidlik. - Kokkuvõte (D): Teemapüstituse ja uurimisküsimustele vastamise osas annab kokkuvõte vähem. - Vormistus (D): Mõnes kohas esinevad kirjavead ja vead lauseehituses. Viitamises on ebatäpsusi. Inglisekeelses kokkuvõttes on mõistlik kasutada Sisejulgeoleku sõnaraamatut. - Töö ülesehitus (D): Töö üldmulje on üsna korrapärane. - Koondhinnang: Teadmiste lõputöös kasutamise oskus on kaebajal teataval määral olemas. Teemat saab arendada paremini. Teoreetilises osas nähtub teadmiste puudujääk. Järeldamise ja ettepanekute osa on tagasihoidlik. Töös kasutatud kirjandus on ühekülgne. Kaebaja ei käsitle ekslike väljakutsete mõju elupäästevõimekusse. Ettepanekud on kohati kontekstivälised ja seotud ennetustöö üldiste eesmärkidega.

5.4. Lõputöö kaitsmise komisjoni 04.06.2014 otsusega nr 12 hinnati kaebaja lõputööd hindele F (kd I tl 69-72, tl 142). Komisjoni liikmeteks on Ain Karafin, Ants Tammepuu, Jaan Tross, Andres Mumma, Ene Hauvmann, Eva Rinne, Teet Piile, Kalle Kotkas, Heiki Soodla, Raido Taalmann, Indrek Ints ja Jaana Karsanov. Eva Rinne nimele on tõmmatud ümber sulud.

Protokolli kohaselt (kd I tl 142 pöördel) ei saanud kaebaja lõputöö kõiki õpiväljundeid hinnata positiivselt.

Otsuse ja selle ümberkirjutuse (kd I tl 69-72 ja 181 jj) sisuks on järgnev:

- 6 komisjoniliikme küsimused, mis puudutavad ettepanekute teostamist, päästemeeskonna ülesandeid, väljakutse ja ATS mõistet, SOSi andmebaasi kasutamist ja kulude arvestamist. Vastuseid ei ole kajastatud.

- Teema aktuaalsus ja probleemipüstitus: Tööd pole vajalikul määral probleemipüstituse ja aktuaalsuse osa, pole lisatud juurde infot aastatest 2012 ja 2013, nagu eelkaitsmisel (seatud) tingimus. Töö pole enam aktuaalne.

- Eesmärgid: Töö eesmärk on jäänud täpsustamata, täiendamata, seetõttu pole (see) ka probleemipüstitusega kooskõlas, nagu polnud see kooskõlas ka eelkaitsmisele esitatud töös.

- Uurimisküsimused: Uurimisküsimused on osaliselt üldsõnalised.

6(11)

- Tulemuste esitamine ja analüüs: Töö tulemus on liiga üldine. Tabelis esitatut korratakse. Teooria

– empiiriline osa (vahel) – nõrk seos. Järeldusi-ettepanekuid vähe. Ettepanekud pole teemaga seotud. Teadusallikaid pole piisavalt. Teoreetiline analüüs ja üldistused – puudulikud. Järeldused ja ettepanekud on puudulikud, ei lähe kokku töö eesmärgi, probleemipüstituse ja uurimismeetodiga.

- Kokkuvõte: kokkuvõte on üldsõnaline ja põhjendamata, seos eesmärgiga – nõrk. Kasutatud pole piisavalt teadusallikaid. Järeldused ja ettepanekud on puudulikud.

- Ettekanne: Kuna töö (sisus) esineb olulisi puudujääke, on puudujäägid ka töö esitluses. Vormistus: korrektne.

- Kaitsmine: Ei vasta konkreetselt. Vastused on põhjendamata või ei oska öelda. Nt „Mis asi on ATS?“ ei tea vastust. Tööd hinnati hindele F, mida pakkusid 7 komisjoni liiget. Üks komisjoni liige pakkus hindeks D ja

4 hinnet E, sealjuures on üks varasem hinne D parandatud hindeks E. Eriarvamused otsusele puuduvad.

5.5. Kaebaja esitas otsusele 12.06.2014 vaide (kd I tl 73), millele vastati Tauno Suurkivi 19.06.0214 kirjaga nr sari/2787 (kd I tl 75). Vaideotsuse tugineti töö järgmistele puudustele:

- 2011. aasta andmed ei ole piisavad, täiendavalt tulnuks kasutada 2012. ja 2013. aasta andmeid;

- Töö eesmärgi tulem ehk mida on võimalik ekslike väljasõitude osakaalust ja kulu teadmisest järeldada on arusaamatu.

- Lõputöös ei ole arusaadav, mida käsitleb kaebaja ATS-na.

- Töös puudub eksliku väljakutse definitsioon.

- Ei ole arusaadav, kust sai kaebaja töö aluseks olevad andmed, mis on väidetavalt Häirekeskuse andmebaasi SOS andmed.

- Ettepanekud ei tulene töö teoreetilisest ja analüütilisest osast.

- Töös on kasutatud mõisteid, mille olemus jääb arusaamatuks. Kuna teoreetilises osas on põhiliselt kasutatud üht välismaist allikat, on laused kohati vale ülesehitusega ning õige idee on läinud kaduma.

- Tööst ei tule välja, mis on ATS ja kust pärinevad väljakutsetega seotud kulud. Jäi selgusetuks kas, kaebaja on töö aluseks olevate andmebaasidega tutvunud.

5.6. Kaebaja esitas 25.06.2014 vaide (kd I tl 77), millele vastati õppeprorektori 01.07.2014 kirjaga (kd I tl 79). Kirja kohaselt on lähtutud lõputöö programmi hindamiskriteeriumitest ning täiendavalt on selgitatud, et juhendaja roll on üksnes nõustav ja suunav. Seetõttu on jäetud vaie rahuldamata.

Vastuseks kaebaja teabenõudele selgitas vastustaja, et eksternina õppetöös osalemise tõttu ei laiene kaebajale tavapärane vaidemenetlus (kd I tl 169).

6. Kohus käsitleb esmalt vaideotsuste vaidlustamise küsimust ja sellega seonduvalt kaebetähtaega käesolevas asjas. Kohus märgib, et vastustaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ületamise tõttu kohtumenetluse lõpetamist (vt Tallinna Halduskohtu 24.10.2014 määruse punkt 9).

Kaebaja esitatud mõlemad vaided on jäetud Sisekaitseakadeemia kirjadega selgesõnaliselt rahuldamata (kd I tl 75 ja 79). Kummastki dokumendist ei nähtu seda, et tegemist ei ole vaidemenetlusega, vaid mõne muu menetlusega. Vastustaja ei ole kummaski vastuses vaidele viidanud sellele, et õppekorralduseeskiri (ÕKE) p 551 kahekordse vaidemenetluse kohta kaebaja suhtes ei kohaldu, samuti puudub algselt vaidlustatud otsuses ja ka vaideotsustes vaidlustamisviide. Seetõttu luges kohus kaebuse tähtaegseks.

7(11) Vastustaja on oma vastuses asunud seisukohale, et kaebajale ei olnudki kahekordset vaidemenetlust erinevalt üliõpilastest ette nähtudki ning seetõttu tuleks tõstatada ka kaebetähtaja küsimus. Vastustaja tugineb sellele, et kaebaja on ekstern, mitte üliõpilane. Kohus on tutvunud ÕKE sõnastusega ning sellest ei nähtu, et lõputööde kaitsmisega seonduvat oleks reguleeritud üliõpilaste ja eksternide suhtes eraldi. Järgides ÕKE menetluskorda kaebaja lõputöö läbivaatamisel, nähtub sellest, et kaebaja suhtes kohaldati üliõpilastele kohalduvat menetluskorda, kuna eraldi menetluskord eksternide osas puudub. Sellises olukorras tuleks süstemaatiliselt tõlgendades järeldada, et kaebajal on võimalik kasutada ka lõputöö kaitsmiskomisjoni otsuste vaidlustamiseks ÕKE-s ettenähtud õiguskaitsevahendeid, kuna ka selles osas ei eristata üliõpilasi eksternidest. Seetõttu ei ole kohtul kahtlust, et kaebus oleks esitatud kaebetähtaega ületades. Kuna pool ei ole taotlenud selgesõnaliselt kaebetähtaja kontrollimist, siis ei ole kohus lahendanud kaebetähtaja küsimust määruse resolutsioonis.

Kohus möönab, et teistkordse vaidemenetluse läbiviimisel ei ole vastustaja järginud enda kehtestatud korda, jättes kokku kutsumata vastava komisjoni. Kuna aga kohus kontrollib vastustaja 04.06.2014 otsuse nr 12 otsuse õiguspärasust, ei tingi minetused hilisemas vaidemenetluses algse otsuse õigusvastaseks tunnistamist.

7. Kaebaja tõstatas kaebuses ka kahtluse, et lõputöö komisjonile võib olla esitatud kaebaja varasem töö. Kahtluse aluseks on asjaolu, et algselt hindas retsensent talle ekslikult edastatud kaebaja varasemat tööd, mille retsensent hindas hindega E (kd I tl 66). Retsensendi hinnangus on muu hulgas tuginetud puudusele, mida hilisem töö ei sisalda – fraas „tuleohutuse järelevalve kuritahtlik tegevus“. Õiget tööd hindas retsensent hindele D (kd I tl 68).

Vastustaja kirjeldas 11.12.2014 vastuses kaebaja lõputöö edastamisega seonduvat. Esitatud kronoloogiast ja neid tõendavatest dokumentidest (kd II tl 4-139) nähtub üheselt, et kuigi algselt edastati retsensendile ja salvestati lõputöö komisjoni teadmiseks algne, parandamata versioon, parandati see viga enne kaitsmist ning nii retsensendile kui ka komisjoni liikmetele edastati õige lõputöö (vastustaja 11.12.2014 vastuse lisa 6 ja lisa 8, kd II tl 64 ja 93). Kaebaja ei ole oma kahtlust täiendavalt põhjendanud ning esitatud dokumentidega loeb kohus ammendavalt tõendatuks, et lõputöö kaitsmise komisjonil oli lõputöö kaitsmise ajal võimalik lähtuda õigest lõputööst.

8. Lõputöö kaitsmise komisjoni otsus, millega hinnatakse lõputööd ja selle kaitsmise sooritamist positiivsele hindele, on kaalutlusotsus. Haridusasutustel on oma õppetöö kujundamisel ja hindamisel lai kaalutlusruum. Riigikohus on 04.03.2013 otsuses nr 3-3-1-68-12 selgitanud, et ülikoolide institutsionaalne autonoomia hõlmab eelkõige teadusja õpetustegevuse vabadust, samuti sisemist organisatsiooni, juhtimisstruktuuri, töökorraldust ja tingimuste seadmist õppetööks. Kohus leiab, et rakenduskõrgkooli seaduse piires on ka vastustajal kaalutlusõigus sisemistele standarditele tuginedes kujundada lõputöö kaitsmise ja hindamise kriteeriumid, mille kohtulik kontroll on piiratud.

Viidatud Riigikohtu otsuses on ka selgitatud, et hindamisotsustuste iseärasusest tulenevalt võib eksamitulemus olla vormistatud haldusaktile tavapärasest erineval moel. Sellistele otsustustele ei pea laiendama eelkõige põhjendamisnõudeid haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses. Eksamitulemuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda ka ülikooli enda poolt kehtestatud normidest (nt õppekorralduseeskirjas sätestatust) ning väljakujunenud akadeemilistest tavadest. Lai kaalutlusõigus ei tähenda siiski haldusorgani õigust omavolile või seda, et vastustaja tegevus ei alluks üldse kohtulikule kontrollile. Kohtupraktikas on ka varem kontrollitud eelkaitsmiskomisjoni otsuste sisulist õiguspärasust ja kaalutlusnõuete täitmist ning eksamitöödele antud hindeid. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus otsuse andmisel menetlusja vorminõuete täitmist ning kontrollib kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3). Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest.

8(11)

9. Vaatamata vastustaja laiale kaalutlusõigusele, on vastustaja käesolevas asjas seotud siiski endale seatud kaalutlusreeglitega. Seega on vastustaja kohustatud jälgima, kas lõputöö vastab vastustaja enda kehtestatud lõputöö nõuetele ning lõputöö positiivsena hindamise miinimumkriteeriumitele. Viimati nimetatud kriteeriumid sisalduvad lõputöö programmis (kd I tl 158 jj) ning on välja toodud trükitult nii retsensendi retsensioonis (kd I tl 68) kui ka lõputöö hindamise komisjoni otsuses (kd I tl

69 jj).

Täiendavalt on käesolevas asjas küsimus selles, mis tähtsus on asjaolul, et kaebaja lubati eelkaitsmisel pärast puuduste kõrvaldamist kaitsmisele. A. Karafini 13.05.2014 elektronkirja kohaselt tuleb ettepanekud vormistada eraldi, kuid see ei ole tinginud töö kaitsmisele mittelubamist. Üks arusaamatu ettepanek ning 2011. andmete kasutamine ei ole samuti tinginud kaitsmisele mitte lubamist. Kaitsmisel on aga tuginetud jällegi, et andmeid ei ole juurde lisatud, probleemipüstitus ja aktuaalsus on puudulikud ning eesmärk ei ole probleemipüstitusega kooskõlas. Ka on kaebajale etteheidetud, et järeldused ja ettepanekud on puudulikud. Seega on põhjendatud kahtlus, et vastustaja tegevus on vastuoluline, kuna kaebaja on samade puuduste kõrvaldamise tõttu või sõltumata nendest puudustest lubatud kaitsmisele.

10. ÕKE p 296 kohaselt on eelkaitsmise eesmärgiks hinnata töö nõuetele vastavust ja otsustada töö kaitsmisele lubamine. ÕKE p 297 kohaselt on võimalik nii lõputöö kaitsmisele lubamine, tingimisi kaitsmisele lubamine kui ka kaitsmisele mittelubamine. Seega ei ole tegemist üksnes formaalse lõputöö olemasolu kontrollimisega, vaid eelkaitsmisel tuleb kontrollida sisuliselt töö nõuetele vastavust.

ÕKE p 298 kohaselt eksmatrikuleeritakse kaitsmisele mittelubatud üliõpilane. Seega on eelkaitsmise komisjoni otsus kindlasti siduva tähendusega eelhaldusaktiks siis, kui sellega otsustakse üliõpilase kaitsmisele mittelubamine.

Samas ei anna eelkaitsmisele lubamine ÕKE kohaselt üliõpilasele kindlustunnet, et ta sooritab lõputöö kaitsmise edukalt. Ka haldusmenetluses ei tulene reeglina haldusmenetluse alustamisest järeldust, et kindlasti tuleb välja anda isikut soodustav haldusakt. Sisuline menetlus võib olla oluliselt põhjalikum, kui algne otsustus, kas üldse avaldust sisuliselt menetlema hakata. Kohus märgib, et lõputöö kaitsmise oluliseks osaks on ka lõputöö osas tehtav ettekanne ning küsimustele vastamine. Arvestades lõputöö kaitsmise (reeglina) avalikkust, võimaldab lõputöö avalik kaitsmine ka avalikkuse kontrolli ja/või hinnangu andmist, kas akadeemilist vabadust hinnata lõputööde väärtust, uudsust ja nõuetekohasust teostatakse õiglaselt. Olukorras, kus üliõpilane ei suuda avalikul kaitsmisel oma tööd tutvustada ega olulistele küsimustele vastata, võib vastustaja kaalutlusõiguse alusel tunnistada lõputöö kaitsmise mittesooritatuks ka juhul, kui eelkaitsmine sooritati edukalt. Seega saab eelkaitsmise olulisimaks eesmärgiks lugeda ilmselgelt nõuetele mittevastavate tööde välistamise, kuid mitte kaheldava väärtusega tööde kaitsmisele lubamata jätmise.

Teisalt leiab kohus, et eelkaitsmine minetaks täielikult oma eesmärgi, kui vastustaja võiks käituda meelevaldselt ja sõnamurdlikult ning edukalt eelkaitsmisel kaitsmisele lubatud lõputöö suhtes tehtaks lõputöö kaitsmisel üksnes etteheiteid nõuete suhtes, mille kontrollimise eesmärgil ongi eelkaitsmise sisse seatud. Haridusasutuse käitumine õpiväljundite hindamisel ei tohiks olla suvaline, ennustamatu ega pahatahtlik. Kuna kaalutlusõiguse reeglite järgimise kontrollimiseks hindab kohus ka varasemas menetluses märgitud puudusi (nt eelkaitsmisel või retsensioonis väljatooduid), peaks lõputöö hindamine olema põhjalikumalt motiveeritud juhul, kui lõplik otsus on üliõpilasele kahjulikus suunas oluliselt erinev algselt eelkaitsmisel või retsensioonis täheldatust. Teisisõnu kui eelkaitsmisel ja ka retsensendi poolt on tööd hinnatud väga positiivselt, peaks lõputöö kaitsmise proto-

9(11) kollist nähtuma põhjalikumalt kaalutlused, miks otsustati lõputööd ikkagi negatiivselt hinnata. Vastasel juhul ei ole kaalutlusotsuse suhtes kohtuliku kontrolli teostamine võimalik.

11. Kohtuotsuse punktis 5.1 on loetletud lõputöö eelkaitsmiskomisjoni märkused kaebaja lõputöö kohta, mis selgitavad, mis põhjusel lubati kaebaja kaitsmisele üksnes nende puuduste kõrvaldamisel ja/või märkustega arvestamisel. Sealjuures ei pruugi rohke märkuste arv tähendada seda, et iga märkus üksikuna võinuks tingida kaitsmisele lubamata jätmise või lõputöö kaitsmise mittesooritamise.

Eelkaitsmisele lubamise otsuse olemasolu on kinnitatud A. Karafini 13.05.2014 elektronkirjaga, milles on tehtud soovitusi kui ka korratud varem tehtud märkusi (2011. aasta andmed). Eeltoodust pidi olema kaebajale arusaadav, et tema töös võib siiski esineda olulisi puudujääke, kuid vastustaja hinnangul ei olnud kaitsmisele lubamine ja selle positiivne sooritamine täielikult välistatud. Arvestades lõputöö kaitsmise suulisust, võib ka kaheldava väärtusega töö kaitsmine õnnestuda algselt eeldatust kõrgemale hindele, kui üliõpilane suudab töö puuduseid kaitsmisel kõrvaldada või selgitada.

12. Nii töö kohta tehtud retsensioon kui ka vaidlustatud otsus toovad välja olulised puudused töös. Kuigi retsensent ei osale ÕKE p 304 kohaselt töö hindamisel, saab kaalutlusotsuse õigsuse hindamisel arvestada töö retsensiooni kui üht võimalikku võrdlevat analüüsi. Käesolevas asjas kattuvad nii retsensendi märkused kui ka komisjoni seisukohad olulises osas, sealjuures teema aktuaalsus, eesmärgi täpsustamata jätmise, töö liigse üldisuse, analüüsi ja allikate vähesuse ning ettepanekute ja töö eesmärgi puuduliku ühisosa osas. Kuigi töö puudused on sõnastatud retsensioonis ja otsuses erinevalt, kattuvad need väga suures ulatuses.

Täiendavalt selgitab kohus, et kohus ei saa arvestada vaideotsuses toodud täiendavate põhjendustega, mida ei ole vaidlustatud otsuses välja toodud. Küll aga on lubatav olemasolevate põhjenduste täiendav selgitamine. Seetõttu arvestab kohus lõputöö kaitsmise komisjoni otsuse sisu hindamisel ka vaideotsuses toodut, kui argumendi põhisisu on komisjoni otsuses olemuslikult kajastatud.

Lõputöö kaitsmise komisjon ei ole muu hulgas seotud retsensendi hindega. Küll aga peaksid retsensendi ja lõputöö otsuse hinde olulise erinevuse korral erinema ka nende seisukohtade põhjendused. Käesolevas asjas on retsensioon ja lõputöö kaitsmise komisjoni põhjendused sarnased ning ka kaalutud hinded ei ole diametraalselt erinevad. Võrreldes lõputöö komisjoni otsuse põhjendusi (kd I tl 181 jj) samas otsuses toodud miinimumkriteeriumitega, nähtub sellest, et põhjenduste kohaselt vastab töö miinimumkriteeriumitele või jääb selle lähistele. Kohus analüüsib järgnevalt neid üksikute kriteeriumite kaupa:

- Teema aktuaalsus ja probleemipüstitus: kui miinimumkriteeriumiks on töö aktuaalsuse üldine põhjendatus, siis komisjon on leidnud, et töö ei ole enam aktuaalne. Sama etteheide on kaebajale olnud juba eelkaitsmisel kui ka kaitsmisele lubamisel (vt kohtuotsuse p 5.1). Ka tutvudes kaebaja tööga, ei nähtu sellest, et lisatud oleks hilisemaid andmeid (kd I tl 42). Kuigi komisjon ei ole vastavat töö osa hindeliselt hinnanud, nähtub põhjendustest, et kaebaja töö on ligilähedane miinimumkriteeriumile või jääb alla selle.

- Eesmärgid: vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et lõputöö eesmärk on sõnastatud, kuid vajalikul määral täpsustamata. Komisjoni etteheidet selgitab täiendavalt 19.06.2014 vaideotsuses toodu (kd I tl 75 pöördel), kus on selgitatud, et ei ole arusaadav, mis on töö andemete alusel võimalik järeldada ehk mis on töö tulem. Tutvunud kaebaja lõputöö tekstiga, nähtub sellest, et kaebaja eesmärgiks oli üksnes ekslike väljakutsete osakaalu ja sellega seotud kulu väljaselgitamine (kd i tl 42). Kohus nõustub, et töö sissejuhatusest on ebaselge, mis on nende andmete väljaselgitamise tulemus ehk kuidas võimaldab ekslike väljakutsete osakaal ja kulud välja selgitada selliste väljakutsete põhjused ning vältimise ja ennetamise võimalused. Seetõttu ei nähtu kohtule,

10(11) et komisjon oleks selles osas teinud mõne ilmselge kaalutlusvea- Kuigi komisjon ei ole vastavat töö osa hindeliselt hinnanud, nähtub põhjendustest, et kaebaja töö on ligilähedane miinimumkriteeriumile või jääb alla selle.

- Uurimisküsimused: Põhjendustest nähtub, et uurimisküsimused on osaliselt üldsõnalised. Kaebaja ei ole ära näidanud, et vastustaja oleks uurimisküsimuste hindamisel eksinud. Tutvudes kaebaja töö sissejuhatusega, nähtub sellest, et uurimisküsimused on valdavalt teisiti sõnastatud töö eesmärk, mida ei ole oluliselt täpsustatud (kd I tl 42). Sellest nähtub, et kaebaja töö on ligilähedane miinimumkriteeriumile või ületab seda osaliselt.

- Tulemuste esitamine ja analüüs: Teooria ja empiirilise osa vahel on seos nõrk. Kaebaja ei ole vastustaja hinnangut ümber lükanud ega näidanud, milles teooria ja empiirilise osa tugev seos esineb. Arvestades selle põhjenduse hinnangulisust ei saa kohus asuda seda vastustaja asemel hindama, kui kohtule ei nähtu põhjenduse meelevaldsust või ilmselget eksimist. Tutvudes kaebaja tööga, ei nähtu juba sisukorrast osa, milles oleks töö teoreetilist ja empiirilist osa omavahel seostatud, s.o järeldatud, kas töö empiiriline osa kinnitab teoreetilises osas kirjeldatud või kaldub sellest oluliselt kõrvale (kd I tl 43). Seega vastab selles osas kaebaja töö miinimumkriteeriumile. Põhjendustes on samuti leitud, et töö tulemus on liiga üldine ja kordab tabelis esitatut. Miinimumkriteeriumiks on vajalik, et tulemused oleksid korrektsed ja arusaadavad. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga. Tutvudes kaebaja töö järelduste osaga, kordab see üksnes varasema empiirilise osa arvutustulemusi, kuid ei sisalda järeldusi, mis tulemustele nende arvutuskäikude tulemusel jõuti (kd I tl 59 pöördel). Eeltooduga on tihedalt seotud ka komisjoni põhjendus, et töö järeldused ja ettepanekud on puudulikud ega vasta töö eesmärgile. Sama põhjendus on toodud ka töö kokkuvõtte kohta. Töö ettepanekutes on käsitletud erinevat ennetustegevust, kuid vastavat ennetustegevust ei ole töö sisulises osas käsitletud ega uuritud, sh millest on konkreetsed valeväljakutsed tingitud ja kuidas saab erinevatel põhjustel valeväljakutseid ennetada (kd I tl 60 pöördel). Sama on sedastatud ka 19.06.2014 vaideotsuses (kd I tl 76). Seega nähtub põhjendustest, et kaebaja töö on ligilähedane miinimumkriteeriumile või jääb alla selle.

Eeltoodust nähtub, et kaebaja töö oli lõputöö kaitsmise miinimumkriteeriumi lähistel ja üksikutes aspektides ka võib-olla alla selle. Seetõttu on oluline kontrollida töö suulise kaitsmisele antud hinnangut. Komisjon on leidnud, et kaebaja ei vastanud konkreetselt, vastused on põhjendamata või ei osanud kaebaja vastata. Näitlikustamiseks toodi küsimus „mis on ATS“. 19.06.2014 vaideotsuse punktis 2.3.1. on täiendavalt selgitatud, miks on komisjonis tekitanud küsimusi ATS mõiste tähendus kaebaja töö kontekstis (kd I tl 75 pöördel). Kaebaja on ka ise möönnud, et ta ei osanud sellele küsimusele komisjoni ees vastata (12.06.2014 vaie, kd I tl 73) ning lühend oli töös lahti kirjutamata. Ülejäänud küsimuste vastuseid ei ole vaidlustatud otsuses kirjeldatud, kuid komisjoni üldhinnang on, et neile on jäänud vastamata või ei ole vastused põhjendatud.

Kohus märgib, et ei saa arvestada 19.06.2014 vaideotsuse punktis 2.3.3. toodud etteheidet Häirekeskuse andmebaasi andmete kasutamise osas, kuna sellist põhjendust lõputöö kaitsmise komisjoni otsusest ei nähtu. Otsusest nähtub küll küsimus andmebaasi kasutamise õiguse kasutamise kohta (kd I tl 181), kuid põhjendavas osas ei välja toodud, et küsitavused andmete kasutamises oleks otsust sisuliselt mõjutanud.

13. Kokkuvõttes nähtub eeltoodust, et komisjoni otsus hinnata tööd kokkuvõtlikult negatiivselt, s.o töö kõiki õpiväljundeid ei saa hinnata positiivselt, on kõiki kaalutlusi ja komisjoni laia kaalutlusõigust koostoimes hinnates õiguspärane. Kuna töö vastavus miinimumkriteeriumitele oli küsitav juba enne lõputöö suulist kaitsmist ning ka suulisel kaitsmisel küsimuste vastamisel esines puudujääke, ei saa lõputöö negatiivselt hindamist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks ja kaalutlusõiguse kuritarvitamiseks. Mida suurem on vastustaja kaalutlusõigus, seda tõsisem peab olema kaalutlusviga, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Sellist olulist kaalutlusviga käesoleval juhul ei nähtu. Piiripealse töö hindamisel võibki osutuda määravaks nimelt suuline esitlus. Kui ka viimases on puudu-

11(11) jääke, ei pruugi konkreetne komisjon olla töö negatiivselt hinnates kaalutlusreegleid rikkunud. Eeltoodu ei tähenda, et lõputöö kaitsmise komisjon mõnes teises koosseisus ei oleks pruukinud hinnata kaebaja tööd positiivselt, kuid kohus saab hinnata üksnes seda, kas konkreetne komisjon on talle antud kaalutlusõigust ebaõigesti sisustanud. Kuna kohtule ei nähtu, et komisjon oleks talle antud kaalutlusõigust valesti sisustanud ning arvestades nii töö miinimumkriteeriumitele vastamise piiripealsust kui ka akadeemilist vabadust, ei nähtu kohtule sedavõrd olulist kaalumisviga, mis tingiks komisjoni otsuse ebaproportsionaalsuse ja seega tühistamise.

14. Kuna kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja lõputöö hindamisel teinud kaalumisvigu, ja vastustajal on hindamisotsuste tegemisel lai kaalutlusõigus, jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin