3-14-51516/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51516 Haldusasi G T kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest mõistliku hüvitise väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja – G T Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 5. detsember 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus G T määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta G T määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.12.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51516 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G T esitas 22.01.2014 Tallinna Vanglale venekeelse kahju hüvitamise taotluse. Taotluse kohaselt on G T viibinud Tallinna Vanglas alates 30.12.2009 ning kõik kambrid, milles ta on viibinud, ei vasta 4 m2 nõudele ühe inimese kohta, vaid on tunduvalt väiksemad ja see kujutab endast sisuliselt piinamist. Kõigis kambrites on suitsetajad, kuid kaebaja vajab puhast õhku. Suure hulga inimeste tõttu on kambrites pingeline õhkkond. G T taotles vanglalt hüvitada alandamise ja piinamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 12 000 eurot ühe aasta eest.

2. Tallinna Vangla andis 25.03.2014 kirjaga nr 5-18/14/2835-4 taotlejale tähtaja kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks (s.o tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks perioodi 30.12.2009 kuni 22.01.2011 osas). G T esitas 01.04.2014 vanglale tähtaja ennistamise taotluse (tõlge saabus vanglale 12.05.2014). Taotleja märkis, et kõik vanglas viibitud aastad on üks tervik ega kuulu jagamisele ning ta ei ole siiani kaebust esitanud. Taotleja tõi välja, et esitas kaebuse sellel ajal, kuna on olemas Euroopa Kohtu 19.12.2013 otsus Tunise kohtuasjas. Kuna kinnipidamistingimused on ühed ja samad, tuleb neid hüvitada samamoodi.

3-14-51516 2(2)

3. Tallinna Halduskohtule saabus 11.07.2014 G T kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikus ulatuses. Kaebaja esitas 20.10.2014 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.12.2014 määrusega G T menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest 25 eurot ületavas osas (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebuse käiguta, andes kaebajale kaebuse puuduse kõrvaldamiseks (s.o 25 euro ulatuses riigilõivu tasumiseks) aega 7 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2). Käesolevas asjas taotleb kaebaja õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, millise nõude esitamisel kuuluks tasumisele riigilõiv summas 250 eurot (riigilõivuseaduse § 571 lg 3). Vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt oli kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek 209,48 eurot, millest on tehtud kinnipidamisi vabanemisfondi ja jäetud rahaliste nõuete täitmiseks 146,64 eurot. Samuti kuuluvad kaebaja sissetulekust põhjendatud väljaminekutena mahaarvamisele elektriteenuse kasutamise kulud 11,48 eurot. Muid vältimatuid püsikulutusi kaebaja menetlusabi taotlusest ei nähtu. Seega on kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu vabad vahendid 51,36 eurot. HKMS §

112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 25,68 eurot, mis on piisav, et tasuda nõutav riigilõiv vähemalt osaliselt. Kaebaja majanduslikku seisu arvestades on kaebaja võimeline tasuma riigilõivu 25 eurot.

5. G T esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. G T palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 05.12.2014 määrus osas, milles on märgitud, et kaebaja saab tasuda riigilõivu 25 eurot. Kaebaja taotleb menetlusabi andmist ja riigilõivu tasumisest täielikku vabastamist. Skeemi järgi on kaebaja sissetulek 13,6 eurot. Selle raha eest ostab kaebaja kaupluses puhastusvahendit teekannu jaoks ja teed „Romaška“, mis on kaebajale vajalik kui ravim söögitoru ja väliste kompresside jaoks, mis pidurdavad näonahal seene levikut. Kaebaja ei tööta alates 27.10.2014 kuni käeoleva ajani ning ei saa tasuda riigilõivu isegi osaliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus on HKMS § 112 lg 1 p 1 õigesti kohaldanud ning leidnud, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 25,68 eurot, mis võimaldab kaebajal 25 euro ulatuses riigilõivu tasuda. Kaebaja kulutused teekannu puhastusvahendile ning kummeliteele ei ole sellisteks väljaminekuteks, mida saab HKMS §

112 lg 1 p 1 alusel menetlusabi taotluse lahendamisel arvestada. Meditsiinilise abi saamiseks on kaebajal võimalik pöörduda vangla tervishoiutöötaja poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets