Legislator Case Law & Legislation
4-15-1033/13 AI generated

4-15-1033/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 4-15-1033/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Dmitri Kravtšenko koostas 31.12.2014 väärteoprotokolli nr. AB 1373014 O.Z-i kohta selles, et viimane juhtis 31.12.2014 kell 13.00 Ida-Virumaal Narva linnas Vaksali tänaval mootorsõidukit ja sõidu ajal ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Sellega rikkus O.Z Liiklusseaduse §33 lg.3 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi.

Legislator headnote

AI generated

4-15-1033/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 27.01.2015 otsusega väärteoasjas nr.2330,14,008144 määrati O.Z-ile Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi kaaristuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 80 €.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2015 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-1033 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Irina OGUROVA Asja läbivaatamise kuupäev 23.03.2015 Väärteoasi

O.Z-i väärteoasi Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi Kaebuse esitaja O.Z

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx t xxx , töökoh Kohtuvälise menetleja esindaja Irina REINO Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina REINO 27.01.2015 otsus väärteoasjas nr.2330,14,008144 O.Z-i karistamise osas Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas

80 (kaheksakümmend) eurot – jätta muutmata.

O.Z-i kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v

õimalik tutvuda alates 15.04.2015.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna avariipolitseinik

Dmitri Kravtšenko koostas 31.12.2014 väärteoprotokolli nr. AB 1373014 O.Z-i kohta selles, et viimane juhtis 31.12.2014 kell 13.00 Ida-Virumaal Narva linnas Vaksali tänaval mootorsõidukit ja sõidu ajal ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga.

Sellega rikkus O.Z Liiklusseaduse §33 lg.3 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 27.01.2015 otsusega väärteoasjas nr.2330,14,008144 määrati O.Z-ile Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi kaaristuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 80 €.

O.Z esitas 13.02.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus rahatrahvi summat vähendada. Kaebuse kohaselt unustas selle esitaja turvavöö enne liikumise algust kinnitada, kuna enne uut aastat oli palju tegemist, tavaliselt kinnitab ta turvavöö alati; varem ei ole kaebuse esitaja selle rikkumise eest karistatud; rikkumise hetkel oli sõidukiirus mitte rohkem kui 5 k

15 m; peres on 3 last; m/h ja sõidutee pikkus ilma turvavööta 10 – kaebuse esitaja kahetseb juhtunut.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja O.Z oma kaebuse juurde ja vaidlustas vaid rahatrahvi suurust. Kaebuse esitaja seletas, et tema sissetulek on xxx €, abikaasa töötab, peres on 3 alaealist last.

Kohtuvälise menetleja esindaja Irina Reino palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Esindaja seletas, et rahatrahvi suurus on määratud vastavalt kehtivale praktikale, määratud on alla keskmise määra ja arvestati asjaolu, et menetlusalune isik on varem karistamata.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et O.Z-i kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 alusel.

Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 näeb ette vastutuse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Liiklusseadust.

Liiklusseaduse §33 lg.3 kohaselt peab sõidukis, millel on turvavööd, juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Menetlusalune isik on kinnitanud nii väärteoprotokolli koostamise ajal, maakohtule esitatud kaebuses kui ka maakohtu istungil, et ta juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas tõepoolest mootorsõidukit ja ei olnud üldse kinnitatud turvavööga.

Hinnanud menetlusosaliste seletusi maakohtu istungil, arvestanud maakohtule esitatud materjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §33 lg.3. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §239 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

Seega on kohtuvälise menetleja poolt käesolevas väärteoasjas menetlusalusele isikule määratud rahatrahv keskmist madalamas määras. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Kuigi kohtuvälise menetleja otsuses ei ole märgitud kergendava asjaoluna süü tunnistamist, nähtub rahatrahvi suurusest, et tegelikkuses on kohtuväline menetleja seda arvestanud, mistõttu on rahatrahvi suurus ka madalam keskmisest määrast. Tegemist ei ole sellise suurusega rahatrahviga, mis, arvestades menetlusaluse isiku töötasu suurust ning abikaasa töötamist, muutuks iseenesest eraldi karistuseks ja oleks koormav. Maakohus on seisukohal, et karistus peab olema sellise suurusega, et karistuse saaja tunnetab seda ning et talle tekivad teatud piirangud. Karistus ei tohi olla selliselt mugava suurusega, et rahatrahvi tasumisel tekib karistamatuse tunne.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Vastuseks menetlusaluse isiku kaebuse väitele selle kohta, et rikkumise hetkel oli sõiduki kiirus väike ja sõidetud maa lühike, märgib maakohus, et see ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Turvavöö kinnitamata jätmine ei ole kunagi ohutu, see mõjutab otseselt liiklusohutust, liiklusõnnetuste toimumist ja nende raskust.

Vastuseks menetlusaluse isiku kaebuse väitele selle kohta, et teda ei ole varem karistatud, märgib maakohus, et seda on kohtuväline menetleja oma otsuse tegemisel juba arvestanud ja selle teistkordne arvestamine ei ole põhjendatud.

Vastuseks menetlusaluse isiku kaebuse väidetele selle kohta, et tavaliselt kinnitab ta turvavöö alati ja kahetseb juhtunut, märgib maakohus, et see väärib tunnustust, kuid ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik