3-15-251/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-251 Haldusasi A. K. kaebus Tallinna Vangla vastu kinnipidamistingimustega tekitatud 11 100 euro suuruse kahju hüvitamiseks, ja viivisenõudes. Menetlusosalised Kaebaja — A. K. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. 2. Tagastada kaebus selle esitajale. 3. Määruse ärakiri toimetada kätte D.Piskunovile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Tallinna Halduskohtule esitas 30.01.2015 A. K.i nimel kaebuse vandeadvokaat Denis Piskunov. Kaebusega taotletakse Tallinna Vanglalt ajavahemikul 07.04.2011–05.05.2014 nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 11 100 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras (kaebuse esitamise hetkel 8,15% aastas). Väidetav kahju tekkis seoses viibimistega kambrites, kus ühe kinnipeetava kohta on vähem kui 3m² isiklikku ruumi ning ebapiisav valgustus. Lisaks tuuakse kaebuses välja vähene liikumisvõimalus (vaid ühe tunni pikkune jalutuskäik päevas pisikeses jalutusboksis, tavakinnipeetavatele kambrid avatud vaid 4 tundi), ooteaeg koridoris asuvate tualettide kasutamisel, ebapiisavad võimalused hügieeni eest hoolitsemiseks ja puudulik ventilatsioon kambrites. Seoses nõuetele mittevastavates kinnipidamistingimustes viibimisega tundis kaebaja end alandatuna ja allasurutuna. Teda vaevasid stress ja hingeline ahastus ning pidev liikumispuudus ja abitustunne. Kaebaja leiab, et alandatud on tema inimväärikus.

2 2. Kohus jättis kaebuse 24.03.2015 määrusega käiguta (tl 18–19). Kohus palus kaebajal korrigeerida menetlusabi taotlust ja tõendada kaebaja maksejõuetus, esitada kohtule D. Piskunovi esindusõigust kinnitavad tõendid ning muud kaebaja väiteid kinnitavad tõendid, selgitada, milliseid pöördumisi on kaebaja vanglale olukorra leevenduseks teinud, põhjendada nõutava hüvitise arvutuskäiku vastavalt õiguste rikkumise määrale, ning põhistada tõendite kogumise taotlust. Puuduste kõrvaldamiseks kaebusest andis kohus 15 päeva määruse kätte toimetamisest arvates. 3. Vastuseks käiguta jätmise määrusele märkis kaebaja nimel kaebuse esitanud D. Piskunov, et on asjas kohtule esitanud volikirja, millest ilmneb, et kaebaja volitab ennast esindama MTÜ Auxilio poolt palgatud advokaati. Samuti märgitakse vastuses kohtumäärusele, et kaebaja õiguste rikkumise erinev määr ei anna D. Piskunovi hinnangul alust kahjuhüvitise aluste arvutamise muutmiseks. D. Piskunov esitas kohtule kaebaja nimel mitmete tõendite vanglalt väljanõudmise taotluse (kambrite põrandapindade kohta, valgustuse võimsuse andmete kohta), põhjendades tõendite väljanõudmise taotlust asjaoluga, et tal on kaebajaga suhtlemine raksendatud, kuivõrd viimane on kinnipeetav. Samuti märgib D. Piskunov, et tal ja kaebajal isiklikult puudub asjakohastele tõenditele juurdepääs, kuna vangla on teiste haldusasjade raames esitatud teabenõuetele vastamisega viivitanud, kohtu poolt antavad tähtajad on aga lühikesed. Kaebaja esitas kohtule tõenditena piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) 2004. aasta ja 2012. aasta raportid ja advokatuuri seisukoha advokatuuriseaduse (AdvS § 55) tõlgendamise kohta. 4. HKMS § 121 lg 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS § 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja väidetavale esindajale on 24.03.2015 kohtumäärus toimetatud kätte määruse koostamise päeval (tl 21). Seega tuli puudused kaebusest kõrvaldada hiljemalt 08.04.2015. Vandeadvokaat D. Piskunov küll vastas kohtule tähtaegselt, kuid ei kõrvaldanud vastuses kõiki puudusi. Tänaseni ei ole kohtule esitatud kaebaja korrigeeritud menetlusabi taotlust, esitatud ei ole ainsatki dokumenti kaebaja majandusliku seisundi tõendamiseks ega ole tasutud ka nõutavat riigilõivu. Kohtule esitati küll CPT kaks raportit, ent ei ole esitatud muid kaebaja väiteid kinnitavaid tõendeid. Selle asemel on D. Piskunov põhjendanud kaebuses esitatud tõendite kogumise taotlust asjaoluga, et vangla viivitamisest tingituna teistes haldusasjades on kaebajal isiklikult ja ka tema esindajal võimatu tõendeid koguda, ning kaebaja kinnipeetavaks olemise seisundist tulenevalt on esindajal kaebajaga suhtlemine raskendatud. ) Samuti on kaebuses ja kaebuse täpsustuses kaebaja aadressiks märgitud Tallinna Vangla postiaadress (tl 3, 24). Samas on kohtule teada, et kaebaja vangistus lõppes 05.05.2014, s.o enam kui pool aastat enne kohtule kaebuse esitamist, rääkimata puuduste kõrvaldamiseks antud ajast. See fakt ilmneb ka ühes kaebusega kohtule esitatud vangla vastusest kaebaja kahju hüvitamise taotlusele (vt vangla 30.01.2015 vastuse nr 5-18/14/32850-2 punkt 11 (tl 8 pöördel). Kinnipeetute registri andmetel kaebaja tänase päeva seisuga üheski vanglas kinni peetav isik ei ole (tl 96). Kohtule ei ole, vastupidiselt D. Piskunovi poolt puuduste kõrvaldamise dokumendis märgitule, tänaseni esitatud ainsatki tõendit, tõendamaks D. Piskunovi esindusvolitusi. Kohtul on D. Piskunovi menetluses esinemise kvaliteedist tulenevalt aga tõsine kahtlus tema esindusvolituste olemasolus. Kohus peab esindusõiguse tõendamata jätmist, eelkõige aga selle puudumist, oluliseks kaebuse puuduseks, mis takistab asja edasist menetlust. Kohus ei saa menetleda kaebust, mille on esitanud isik, kelle esindusõigus on tõendamata. Kohus on kaebuse käiguta jätnud, kuid esindusõiguse tõendamiseks dokumente kohtule esitatud ei ole. Selle asemel on D. Piskunov esitanud kohtule väärat teavet kaebaja viibimiskoha kohta. 5. Et kaebaja kohtu poolt viidatud puudusi kaebusest kõrvaldanud ei ole, s.o esindusõigus ei ole tõendatud, tasutud ei ole riigilõivu ega ole tõendatud ka kaebaja maksejõuetus riigilõivu tasumisel, on kaebus esitatud selle menetlemist takistavate puudustega ega vasta HKMS §-des 38–39 sätestatud nõuetele.

3 6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusabi taotluse HKMS § 55 lõike 2 alusel läbi vaatamata, kaebuse aga tagastab selle esitajale vastavalt HKMS § 121 lg 1 punktile 2. Vastavast tagajärjest oli kaebajat 24.03.2015 määruses ka hoiatatud (tl 18, 19 pöördel). 7. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtu poole pöörduda.

(allkirjastatud digitaalselt) Aili Maasik Kohtunik