1-14-8132/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-8132

Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. märtsi 2015 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu E.E kaitsja advokaat Heiki Kuningas, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Objartel&Partnerid kaudu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot) advokaat Heiki

Kuningasele tema poolt määruskaebemenetluses E.E-le riigi õigusabi osutamise eest.

3.1 Mõista E.E-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Heiki Kuningase poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.

3.2 E.E tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC

Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „E.E, 1-14-8132, kohtukulud“.

3.3 Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Käesolevas määruskaebemenetluses vaatab Tartu Ringkonnakohus läbi Viru Maakohtu 11.03.2015 määrust, millega kohus jättis E.E tingimisi enne tähtaega vabastamata

temale Tartu Maakohtu 26.11.2014 otsusega mõistetud 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistuse

kandmisest. Nimetatud otsusega tunnistati E.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja temale mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust E.E-le Harju Maakohtu 17.09.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohtuotsuste

kogumis mõisteti temale 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg-st 1 juhindudes hakati E.E

karistusaega lugema alates 24.07.2014. Karistusaja lõpuks oleks seega 24.10.2015. Maakohtu põhjendused olid järgmised.

2. Viru Maakohus 11.03.2015 määrusega jättis E.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

2.1 Maakohus leidis, et kuigi E.E pani kuriteo toime alaealisena, ei saa kohaldada

KarS § 761

lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet, kuivõrd isik ei ole kandud ära vähemalt poolt talle mõistetud karistusest.

2.2 Järgmiseks asus kohus seisukohale, et kõrge on E.E poolt uue kuriteo sooritamise

risk. Kinnipeetav ei allu ühiskonnas kehtivatele reeglitele ega võta vastutust kuritegude eest.

Arvestades isiku korduvaid karistusi ja käitumist vangistuse ajal on põhjust arvata, et tema

motivatsioon muutumiseks on puudulik. Oluline on, et vabaduses oleks E.E oma ema ja tema elukaaslase ülalpeetav. Pere majanduslik olukord on kesine. Kinnipeetava vastu on kuritegude tagajärjel suured võlanõuded. Vangla hinnangul seisneb uue kuriteo risk suuremates materiaalsetes soovides, kui pere suudab võimaldada. Puudub veendumus, et isik suudab majanduslikult toime

tulla ega pane toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Samuti nähtub vangla

materjalidest, et E.E uue kuriteo toimepanemise riskiks võib pidada ka vähest

õpimotivatsiooni ning seda, et ta ei mõista hariduse vajalikkust. Isikul on probleemid reeglite

täitmisel, millele viitab ka see, et ta ei suutnud varasemalt täita kriminaalhoolduse nõudeid.

Kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Ta on kuriteod toime pannud grupis ning tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kuigi E.E tajub probleemide olemasolu, vähendab ta oma vastutust nende tekkimisel. Ta süüdistab probleemide tekkimises teisi.

Kohus leidis, et kuivõrd E.E ei suuda mõista enda osa probleemide tekkimisel, ei ole suuteline ta edaspidi käituma selliselt, et ei pane toime uut kuritegu. Kinnipeetav ei ole teinud oma tegudest piisavaid järeldusi, et elada edaspidi seaduskuulekat elu. Samuti on tal vangistuses kuus

kehtivat distsiplinaarkaristust. E.E suutmatusest alluda vanglas kehtestatud

distsipliininõuetele järeldub, et ta võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamisel määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks tema vabastamine ennatlik.

3. Kohtumääruse vaidlustas E.E kaitsja, kes taotleb lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja argumendid on järgmised.

3.1 Maakohus on rikkunud E.E-le KarS § 76 1 lg-st 2 tulenevat õigust ennetähtaegsele

vabastamisele. Väär on kohtu seisukoht, et vabanemiseks nõutav pool karistusajast ei ole

kinnipeetaval veel kantud, kuna see täitus 08.03.2015. KrMS § 76¹ lg 2 mõtte kohaselt on alaealise

ennetähtaegne vangistusest tingimisi vabastamine kohtu kohustus.

3.2 Kohus on E.E tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel kõrvale jätnud teda positiivelt iseloomustavad faktorid ja ei ole tähelepanu pööranud temas käesoleval ajal toimunud

positiivsetele muutustele. Nii ei ole maakohus arvestanud, et E.E on läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalete oskuste treening. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et see programm andis talle tarkuse enne mõelda, kui midagi tegema hakata. E.E soovib ka õpinguid jätkata

ning tööle minna. Tema sõnul saab ema elukaaslane töö leidmisel aidata. Tööle asumisel tekib süüdimõistetul oma sissetulek ja see välistab vajaduse toime panna kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ülaltoodu lükkab ümber maakohtu seisukoha, nagu seisneks uue kuriteo risk 2 2

suuremates materiaalsetes soovides, kui pere suudab talle võimaldada. E.E valmidus asuda

tööle näitab tema soovi ise endale elatist teenida. See on asjaolu, mida kohus ei oleks tohtinud hindamata jätta. Samuti on kinnipeetav omandanud mõtlemise: enne mõtle, kui midagi teed. See

lükkab ümber kohtumääruse väite, nagu puuduks kinnipeetaval motivatsioon muutumiseks. Vastuolus tegelikkusega on kohtu seisukoht selleski, et E.E uue kuriteo riskiks on vähene õpimotivatsiooni ning see, et ta ei mõista hariduse vajalikkust. Isik õpib ja omab soovi õppida.

3.3 Kaitsja hinnangul on kohus, märkides, et E.E on vangistuses kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, jätnud arvesse võtmata, et tegemist ei olnud tõsiste rikkumistega (helistamine valele numbrile, sigarettide leidmine tema valdusest) ja üleastumiste ohtlikkus ei olnud suur. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kohtuinfosüsteemi andmetest ja Viru Vangla teatisest nähtuvalt tegi Viru Maakohus 13.03.2015 kriminaalasjas nr 1-15-1676 otsuse, millega tunnistas

E.E süüdi ja karistas teda KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi 4 kuu ja § 404 järgi 8 kuu

pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus temale liitkaristuseks 10 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi, moodustades kohtotsuste kogumis liitkaristuse Tartu Maakohtu

26.11.2014 otsusega, mõistis kohus E.E-le karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust.

Karistusaja alguseks jäi 24.07.2014 ja lõpuks kujuneb 24.04.2016. Kohtuotsus jõustus

31.03.2015. Kriminaalkolleegium leiab, et E.E suhtes uue kohtuotsuse tegemine ja

tema karistusaja pikenemine muudavad ebavajalikuks määruskaebuse nende väidete käsitlemise,

mis puudutavad kaitsja seisukohta selles, et juhindudes KarS § 76 1

lg-st 2 tuleb kinnipeetav vangistusest vabastada, kuna ta on ära kandnud poole temale selle otsusega mõistetud karistusest.

5. Järgnevalt asub apellatsioonikohus seisukohale, et Viru Maakohus, vaadates läbi Viru Vangla

esitatud materjalid ja arutades E.E tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkust

temale Tartu Maakohtu 26.11.2014 otsusega mõistetud karistusest, on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning põhjendatult pidanud vajalikuks tema jätkuvat

vangistuses viibimist. Maakohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks

määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese kohtuastme seisukohad üle kordamata, rõhutab vaid peamist ja vastab määruskaebuses esitatud väidetele.

6. Määruskaebuse argumendid ei veena ringkonnakohut, et E.E on end

kinnipidamisasutuses muutnud, valmis alustama vabaduses seaduskuulekat elu ja järgima kõiki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Tema

vastavas motiveerituses kahtlemiseks annavad aluse süüdimõistetu korduv kriminaalkorras karistatus (5 korral) ja käitumine vangistuse kandmise ajal (6 distsiplinaarkaristust). Kolleegium ei

jaga määruskaebuse esitaja seisukohta selles, et E.E distsipliinirikkumisi saab pidada väheolulisteks. Koguni viiel korral on temale karistuseks mõistetud kartserisse paigutamine, mis juba iseenesest näitab rikkumiste tõsidust. Samuti tuleb rõhutada, et vangistuses peab kinnipeetava

alluma kõigile korrareeglitele ning neist kinnipidamine üksnes valikuliselt ei ole millegagi õigustatav.

6.1 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult näinud uute kuritegude toimepanemise riskifaktorina ka E.E suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, tema kalduvust süüdistada oma probleemides teisi ning sissetulekute puudumist. Süüdimõistetu sõnades väljendatud valmidus tööle asuda ja oma elu muuta, samuti põhihariduse omandamine ja ühe sotsiaalprogrammi läbimine

ei anna veel alust järeldada temas toimunud põhjalikke muutusi. Vastupidi, E.E eelnev 3 3

elukäik ja vangistusaegne käitumine näitavad ilmekalt, et kantud karistus ei ole oma eesmärki täitnud.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

8. E.E kaitsja advokaat H. Kuningas esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal

määruskaebuse koostamisele 1,5 tundi, s.o 3 pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb

riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsuse (muudetud 30.09.2014 otsusega) p-dest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel E.E kanda.

Paavo Randma Maarika Kuusk Mati Kartau

4 4