3-15-983/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-983 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Maksuja Tolliamet; Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – Boletus OÜ (registrikood 12097625) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ning anda luba Eesti Vabariigile (Maksuja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks Boletus OÜ ettemaksukontole viitenumbriga 25923560, summas 2930,34 eurot. 2. Edastada määrus Maksuja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus Boletus OÜ-le.

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud ja taotluse põhjendused

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 16.04.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks Boletus OÜ ettemaksukontole viitenumbriga 25923560, summas 2930,34 eurot.

MTA alustas 03.02.2015 teatega nr 12.2-3/030406-1 Boletus OÜ poolt 2014. a novembri käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlust. Seoses eeltooduga väljastas MTA 11.02.2015 korralduse nr 12.2-3/0030406-2, millega MTA teavitas äriühingut, et kontrollib Boletus OÜ maksustamisperioodi 2014. a november käibedeklaratsiooniga esitatud

2

tagastusnõude õigsust ning 2014. a novembri käibedeklaratsioonis deklareeritud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsust tulenevalt MKS §-st 10. Seega on Boletus OÜ suhtes käimas 03.02.2015 alustatud tagastusnõuete põhjendatuse kontroll ning 11.02.2015 alustatud käibemaksu arvestuse ja deklareerimise õigsuse kontroll.

Boletus OÜ deklareerib 22.12.2014 esitatud novembri 2014. a käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu summas 2972,34 eurot, mille tulemusena tekkis äriühingul käibemaksu enammakse summas 2972,34 eurot. Kontrolli käigus Boletus OÜ poolt esitatud raamatupidamise dokumentidest nähtub, et Boletus OÜ poolt 2014. a novembri käibedeklaratsioonil (KMD) deklareeritud sisendkäibemaks koosneb põhiliselt (98,58%) ühe väärismetallist suveniirtoote prooviga 750 soetusest Neolines OÜ-lt (registrikood 11195834) 29.11.2014 arve nr 29111401 summas 17 582,06 eurot (sh käibemaks 2930,34 eurot) alusel. Boletus OÜ tasus tehingupartnerile 01.12.2014 Swedbank AS-is oleva pangakonto nr EE282200221052265863 kaudu. OÜ Boletus on novembris 2014 OÜ-lt Neolines soetatud suveniirtoote prooviga 750 edasi müünud jaanuaris 2015 Belgia firmale NV Tony Goetz rafineerimiseks. OÜ Boletus rakendas müügil NV-le Tony Goetz 0%-list käibemaksumäära (käibemaksuseaduse § 15 lg 3 p 2, edaspidi KMS). KMS § 411 lg 1 ja lg 2 p-st 4 tulenevat ei rakendata erikorda väärismetallist toodete puhul (näiteks ehted). Seega peab OÜ Boletus deklareerima OÜ-lt Neolines soetatud suveniirtoote väärismetalltoote erikorra alusel ehk tehingu pöördmaksustama. Selle tulemusel väheneb OÜ Boletus 2014. a novembri käibemaksu enammakse summas 2930,34 eurot.

MTA poolse kontrolli käigus on selgunud, et OÜ Boletus tegeles kuni 2014. a augustini madala kullasisaldusega (proov alla 325) väärismetallvalandite ostmise-müümisega. OÜ Boletus juhatuse liige Aivars Enkuzensi selgitas 19.02.2015, et ei tegele enam madala kullasisaldusega väärismetallvalandite ostmise-müümisega, kuna OÜ Neolines ei pakkunud enam neid müügiks. Väärismetallist suveniirtootega hakkas tegelema, kuna OÜ Neolines hakkas neid pakkuma. Maksustamisperioodidel 2014. a detsember ja 2015. a jaanuar soetas OÜ Boletus OÜ-lt Neolines samasuguseid suveniirtooteid, kuid arvetele ja AS Metrosert analüüsiprotokollidele on lisatud suveniirtoote nimetusena medal. OÜ Boletus juhatuse liikme Aivars Enkuzensi poolt antud selgitused kinnitavad, et äriühingu huviks ei olnud suveniirtoodete/medalite ostmine-müümine, vaid väärismetalli ehk antud juhul kullamaterjali ostmine-müümine. OÜ-lt Neolines soetatud ja NV-le Tony Goetz müüdud suveniirtoote/medali tehingute puhul oli tegelikkuses tegemist väärismetallist ehk kullast materjali ostmise-müümisega, mitte suveniiride/medalite ostmisemüümisega. Pildi lisamisega valandile nimetati kaup suveniirtooteks, kuna valandile on tekitatud lisaväärtus. OÜ Boletus poolt esitatud fotodelt suveniiridest/medalitest on näha, et toodetele on peale graveeritud Eesti kaart ning üleval Tallinna vaade (meenutades kilukarbil olevat Tallinna vaadet) ning peale on kirjutatud sõnad, Tallinn, Republic of Estonia, EU, Europyn Union. Kas ja mida nimetatud suveniirid/medalid endast kujutavad, ei osanud selgitada OÜ Boletus juhatuse liige ja OÜ Neolines juhatuse liiget ei huvitanud, mis oli peale graveeritud. Viimane aga näitab, et OÜ-l Boletus ja OÜ-l Neolines ei olnud tegelikku huvi kaubelda suveniiride/medalitega.

Kuni 30.06.2014 tegeles OÜ Boletus kullavalandite, milles kulla sisaldus oli alla 325 grammi, ostuja müügiga, kuid peale 01.07.2014 kehtima hakanud KMS muudatust, mille §-i 411 lisati muudatus, et 1. juulist 2014 rakendatakse erikorda kõikidele väärismetalli sisaldavatele metallimaterjalidele, mille kohaselt tuleb kullavalandite soetus deklareerida pöördmaksustamisena ning mille tulemusena ei teki eelnimetatud kaupade soetamisest käibemaksu enammakset, lõpetati koheselt sellesuunaline tegevus. Kuna kontrolli käigus ei leidnud tõendamist OÜ Boletus poolt suveniirtoodete/medalite ehk väärismetalltoodete soetus OÜ-lt Neolines, on MTA-l tekkinud kahtlus, et tehingute ahelas on tekitatud olukord, kus MTA-le tahetakse jätta mulje suveniirtoodete ostmisest-müümisest. Seega on alust arvata, et tegemist on olukorraga, kus väärismetallist

3

materjalile on peale graveeritud pilt, näitamaks, et tegemist on suveniirtoote/medaliga, kuid tegelikkuses osteti-müüdi jätkuvalt väärismetallist materjali (valandeid). OÜ Boletus on teadlikult jätnud OÜ Neolines arve KMS §-ist 411 tuleneva väärismetalli erikorra alusel deklareerimata erikorrana, et tekitada alusetu käibemaksu enammakse. Seega on MTA-l alust arvata, et OÜ Boletus on valesti deklareerinud novembri 2014 KMD-l 20% määraga maksustatavat käivet summas 14 651,72 eurot ja käibemaksu kokku summas 2930,34 eurot OÜ Neolines arve alusel ning ühtlasi rikkunud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 3 p 1, § 31 lg 1 ja § 411 lg 1 ja lg 2 p 4 sätteid.

MTA viib OÜ Boletus poolt novembri 2014 KMD-l deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõuete õigsuse kontrollimiseks algatatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestuse õigsuse üksikjuhtumi kontrolli läbi tagastusnõuete menetlemiseks MKS § 106 lg-s 2 ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes. MTA on kasutanud ära KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõuete kontrollimisega seoses nende tagastusnõuete täitmise tähtaega kuni 60 päeva võrra. Samas ei ole maksuhalduril õnnestunud ka selle perioodi jooksul saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, kuna ostu-müügi ahelas tuvastatud kõikidelt isikutelt (sh OÜ 5X5 Capital) ei ole MTA kõiki dokumente ja vajalikke selgitusi saanud. Kuna 2014. a novembri tagastusnõue summas 2930,34 eurot võib olla alusetu, siis on MTA sunnitud OÜ Boletus 2014. a novembri käibedeklaratsioonil kajastatud andmete õigsuse kontrollimenetlust jätkama MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtteid järgides, kuni kõigi asjaolude selgumiseni. OÜ Boletus poolt novembri 2014 KMD-l deklareeritud andmete, sh tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammaksete kohta toimub maksuotsuse andmine hiljem, kui maksuhalduril on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada.

Kinnistusregistri andmetel ei ole seisuga 13.04.2015 äriühingu omandis kinnisvara. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub Boletus OÜ-le seisuga 13.04.2015 sõiduauto Lexus VIN-koodiga JTJHK31U202025600 (ehitusaasta 2007) ja sõiduauto Mecedes-Benz VIN-koodiga WDD2211861A152727 (ehitusaasta 2007). MTA märgib, et liiklusregistri kanne on deklaratiivne ning ei pruugi seetõttu kajastada sõidukite tegelikku omanikku käesoleva otsuse väljastamise päeva seisuga. Seetõttu puudub MTA-l hetkel info selle kohta, kas registrisse kantud sõiduk on endiselt Boletus OÜ omandis. Lisaks tuleb sõidukeid käsitleda kui suhteliselt likviidset vallasvara, mida on igal ajal võimalik realiseerida. Võimaliku sõiduki müügi puhul enne kontrolli lõppemist ei saa aga MTA kindel olla, et müügist saadud raha jääb kontrolli lõppemisel võimaliku maksu määramise tagatiseks. Kontrolliperioodi lõpu seisuga (31.01.2015) oli äriühingu Swedbank AS-is avatud arvelduskonto nr EE282200221052265863 jääk 52 575,38 eurot ning SEB Pank AS-is avatud arvelduskonto nr EE271010220215259225 jääk 4832,21 eurot. Käesoleva aja arvelduskonto jääki maksuhalduril ei ole, mistõttu ei ole võimalik hinnata äriühingu majanduslikku seisu praegusel hetkel. Samuti tuleb arvestada, et äriühingu pangakontol oleva raha olemasolu on ajas kiiresti muutuv ning ettevõte tasub oma pangakontolt ka jooksvaid kulutusi kaupade-teenuste soetamiseks ning ka laenukohustuste tagasimakseteks. OÜ-l Boletus on äriregistrile 15.04.2015 seisuga esitamata 2013. a majandusaasta aruanne, mistõttu ei ole teada OÜ Boletus 2013. majandustulem. 2013. a käibedeklaratsioonidelt nähtuvalt on kaupade soetuskulud on ületanud müügitulusid, mistõttu ei saa olla kindel, et maksu määramise hetkeks on äriühingu arvelduskontol piisavalt vabu vahendeid maksusumma tasumiseks. 2013. a jooksul on tehtud kulutusi kokku summas 4 733 163,84 eurot (sh käibemaks 773 326,27 eurot), samas kui ühendusesiseselt on kaupa müüdud kokku summas 3 563 213,43 eurot (ühendusesiseselt kauba müügil rakendatakse 0% käibemaksumäära). Samuti ei ole OÜ Boletus esitanud 2014. majandusaasta aruannet, kuid äriühingu 2014. a käibedeklaratsioonidelt nähtub, et ettevõte on teinud 2014. a jooksul kulutusi kokku summas 6 314 582,73 eurot (sh käibemaks 1 037 526,06 eurot), samas kui ühendusesiseselt on kaupa müüdud kokku summas 6 036 866,20 eurot. Seega on ettevõte 2013. ja 2014. a jooksul teinud kulutusi rohkem, kui on saanud tulu ning lisaks pidi

4

ettevõte oma müügitulu arvelt tasuma varasemalt võetud laenukohustusi, mille tähtajaks oli 31.12.2013. 31.01.2015 seisuga oli ettevõttel tasumata laene kokku summas 724 637,20 eurot. Kõik esitatud laenulepingud on sõlmitud 2013. a alguses ja nende laenude tagasimakse tähtajaks on määratud 31.12.2013. Seega ei ole ettevõte suutnud kuni 2015. a jaanuarini tagasi maksta 2013. a-l võetud laene, mille tagasimakse tähtaeg oli juba 2013. a-l, mistõttu on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et ettevõttel ei ole võimalik ka võimaliku maksotsusega määratud summat tasuda, kuna kogu müügist laekuv raha makstakse suurema tõenäosusega laenu tagasimakseteks. OÜ Boletus on pearaamatu kohaselt seisuga 31.01.2015 välja andnud laenu kokku summas 763 900 eurot, samas puuduvad MTA-l laenulepingud antud laenude kohta, mistõttu ei ole teada laenu tagasimakse tähtajad. Laenud on antud välismaa äriühingutele, kelle maksevõimelisust ei saa MTA kontrollida ega seetõttu ka hinnata laenurahade laekumise tegelikku tõenäosust.

MTA viib läbi ka OÜ Boletus käibemaksuarvestuse kontrolli perioodidel 2014 detsember ja 2015 jaanuar ning kontrollimisel on tuvastatud, et nimetatud perioodidel on tehtud samasuguseid tehinguid kui 2014 novembris ning sarnaselt 2014 novembri tehingutele ei ole rakendatud KMS erikorda. Tehingute tulemusel deklareerib OÜ Boletus nimetatud perioodidel käibemaksu enammakset kokku summas 30 694,19 eurot. Seega suureneb oluliselt maksuotsusega määratav summa.

Eeltoodust tulenevalt on MTA seisukohal, et 22.12.2014 esitatud tagastusnõude rahuldamisel enne selle õigsuse täielikku tuvastamist ei pruugi äriühingu varaline seis võimaldada kontrolli lõppemisel alusetult tagastatud summat riigile tagasi maksta ning selle hilisem tagasinõudmine võib maksuhalduril osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Võttes arvesse asjaolu, et kontrolli käigus seni tuvastatud tõendid viitavad kogumis sellele, et OÜ Boletus on KMD-s teadlikult esitanud valeandmeid käibemaksu enammakse deklareerimise eesmärgil, on MTA seisukohal, et OÜ Boletus võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda ning kahjustada Eesti Vabariigi huve, muutes kontrolli lõppemisel maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude summas 2930,34 eurot hilisema sissenõudmise võimatuks. Juhul, kui maksuotsusega kuulub juurdemääramisele maksusumma, ehk tagastusnõue kokku summas 2930,34 eurot ei kuulu rahuldamisele, tekib OÜ- l Boletus maksuvõlg, mille täitmine ei ole OÜ Boletus poolt tagatud. Ehkki OÜ Boletus ei ole seisuga 13.04.2015 novembri 2014 tagastusnõude osas tagastustaotlust esitanud, on maksuhalduril alust arvata, et äriühing esitab taotluse koheselt peale ettemaksu vabastamist ettemaksukontole. Vastavalt MKS § 106 lg-le 2 on maksuhaldur kohustatud täitma tagastusnõude viivitamata, kui on varem MKS § 33 lg 1 ja lg 11 alusel kontrollinud tagastusnõude õigsust. Seega ei oleks maksuhalduril sellise taotluse esitamiseni oodates võimalik selle täitmisega viivitada, et alles siis pöörduda taotlusega halduskohtu poole enammaksu arestimiseks.

Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks. Võimaliku täitemenetluse algatamise korral lisanduvad võimalikule tulevikus tekkivale maksunõudele ka täitekulud. Juhul, kui tekib täitetoimingute sooritamise vajadus, millega kaasnevad täitekulud, siis on põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas. Täitekulude suurust on võimalik kindlaks määrata vaid eelduslikult, kuid tuginedes eeltoodule ning varasemale praktikale on selleks keskmiselt 20% tagatava nõude suurusest. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui OÜ Boletus on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 3516,40 eurot (2930,34 eurot + 20% sundtäitmise kulud) ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

5

Lähtudes MKS § 136¹ lg-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.

Kohtu seisukoht

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

6.1. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt kontrollib maksuhaldur 03.02.2015 teate nr 12.2-3/030406-1 alusel Boletus OÜ poolt 2014. a novembri käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsust. Täitmist tagavate toimingute sooritamise luba taotleb maksuhaldur 03.02.2015 alustatud käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli raames ja selle kontrolli tulemina antava võimaliku maksuotsuse täitmise tagamiseks.

6.2. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on kontrollimenetluste eesmärk MKS § 95 kohase maksuotsuse koostamine Boletus OÜ-le summas 2930,34 eurot. Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ Boletus poolt ei ole tegelikkuses soetatud suveniirtooteid/medaleid OÜ-lt Neolines, vaid tehingute ahelas on tekitatud olukord, kus tahetakse jätta mulje suveniirtoodete ostmisest-müümisest. Tegemist on olukorraga, kus väärismetallist materjalile on peale graveeritud pilt, näitamaks, et tegemist on suveniirtoote/medaliga, kuid tegelikkuses osteti-müüdi jätkuvalt väärismetallist materjali (valandeid). OÜ Boletus on teadlikult jätnud OÜ Neolines arve KMS §-st 411 tuleneva väärismetalli erikorra alusel deklareerimata, et tekitada alusetu käibemaksu enammakse.

MTA-l on seega põhjendatud kahtlus, et Boletus OÜ on deklareerinud alusetult novembri 2014 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu ning ühtlasi rikkunud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 3 p 1, § 31 lg 1 ja § 411 lg 1 ja lg 2 p 4 sätteid. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Samuti ei ole käesoleval hetkel ületatud maksuotsuse tegemise aegumistähtaegu ja maksuotsuse tegemine on kavandatud enne nende saabumist. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

6.3. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohtu hinnangul on eelnimetatud eeldus täidetud, arvestades määratava maksukohustuse suurust - 2930,34 eurot. Äriühing omas küll seisuga 31.01.2015 arveldusarvetel rahalisi vahendeid kokku 57 407,59 eurot (52 575, 38 + 4832, 21), kuid käesoleva määruse vormistamise seisuga puuduvad täpsed andmed ettevõtte rahalise seisu kohta. Arvestada tuleb käesoleval juhul ka asjaoluga, et 31.01.2015 seisuga oli ettevõttel tasumata laene kokku summas 724 637, 20 eurot ning laenude tasumise tähtaeg oli sõlmitud laenulepingute kohaselt juba 31.12.2013. Seega on ületatud laenude tagastamise tähtaeg, millest võib omakorda järeldada, et äriühing võib hakata kõrvale hoiduma maksukohustuse tasumisest rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kohus möönab, et ettevõte on andud välja laenu kokku 763 900 eurot, millisest summast oleks võimalik tulevast maksukohustust täita, samas puuduvad asjas tõendid, kas ning millal saabub tähtaeg, kui laenuvõtja on kohustatud laenu tagastama. Käibedeklaratsioonidelt nähtuvalt on ettevõte teinud 2013. ja 2014. a-l kulutusi rohkem, kui saanud müügitulu (2013. a-l kulutusi 4 733 163, 84 eurot/tulud 3 563 213, 43 eurot; 2014. a-l kulutusi 6 314 582, 73 eurot/ tulud 6 036 866, 20 eurot). Eeltoodu näitab, et äriühingu tegevuse jätkamine ei pruugi olla jätkusuutlik. Kohus nõustub MTA-ga ka sõiduautode realiseerimise võimalikkuse osas. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et võimalik ei ole ette prognoosida tähtaega, millal maksuhaldur maksuotsuse koostab, ei ole välistatud, et maksukohustuse tasumise ajaks ettevõttel rahalised vahendid puuduvad või ei ole neid vajalikul määral. Seetõttu on maksude maksmisest kõrvale

7

hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Määratava maksukohustuse suurust 2930,34 eurot arvesse võttes on maksuhalduri taotletav täitetoiming proportsionaalne, kuna ettemaksukontole aresti seadmisega tagatakse võimaliku maksukohustuse täitmine ning see ei piira äriühingu majandustegevust olulisel määral.

6.4. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 3516, 40 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga täitekulude hinnangulise suuruse osas.

7. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik