1-13-8305/85 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-13-8305

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

20. aprillil 2015

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-8305 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Prokurör Abiprokurör Natalja Firsova Asja läbivaatamise kuupäev 20.04.2015 avalikul videokohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu A.B, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus j uhindudes KarS §

1 ja KrMS § 426¹, § 432, määras:

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata A.B .

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul al ates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 14.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

A.B on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.10.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 203, § 266 lg 2 p 3, § 121 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud 24 päeva. Karistuse kandmise algus 27.03.2013 ja lõpp 19.06.2015.

Kinnipidamisasutusest A.B kinnipeetaval kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel kindel elukoht puudub. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud majandustöödel koristajana, käinud lühiajalisel väljasõidul koju, käsitlenud vabanemiseelse nõustamise raames tagasilanguse ohte. Alates 22.12.2014 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas ja alates 25.03 xxx .2015 töötab väljaspool vanglat . Isik on varasemalt töötanud xxx keevitajana, xxx – enamasti mitteametlikult. Vabanemisjärgselt asub tööle välismaale. Seisuga 31.03.2015 on tasumata rahalisi nõudeid summas 4965,08 eurot, vabanemisfondis on xxx eurot. Isikul on lähedastest ema, isa, vend ja õde. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul xxx. Viru Vangla ei toeta A.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

Kriminaalhooldaja isa, vend arvamuse kohaselt moodustavad kinnipeetava lähivõrgustiku ema, ja õde ristusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, isik . Kinnipeetava ema ei toeta poja suhtes ka soovib ise tööle asuda välismaale. Vabanemisjärgne elukoht puudub.

Prokurör oli seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud ja seda sel põhjusel, et isiku käitumine vanglas oli rahuldab, ta töötas seal, tal on läbitud mitu sotsiaalprogrammi, ta viibis lühiajalisel väljasõidul. xx andmetel on isikul plaan minna välismaale tööle ja elama seal. Seda kinnitab kriminaalhooldusametnikule süüdimõistetu ema.

A.B lgitas kohtuistungil se , et ta palub mitte kohaldada karistusjärgset käiotumiskontrolli, sest tal on kindel kokkulepe tööle ja elamisele xxx, Eestis talle kohta tema arvates ei ole ja tulevikku siin ka ei ole.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud esitatud A.B materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et suhtes ei ole kohaldamine

karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatud.

KrMS § 4261

teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusse -s 87 adustiku §

1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

KarS § 871

lg 1 kohaselt kohus kohaldada võib isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos,

11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Harju Maakohtu 10.10.2013 kohtuotsusega nr.1-13-8305 tunnistati A.B süüdi KarS §

199 lg 2 p 7,8,9, § 203, § 266 lg 2 p 3, § 121 järgi ja karistat KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 i kohaldamis . Karistuse kandmise algus 27.03.2013 ja ega vangistusega 2 aastat 2 kuud 24 päeva lõpp 19.06.2015.

Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega karistatud tahtliku kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat .

2 kuud 24 päeva

Enne käesolevat otsust oli isik süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.10.2006 otsusega KarS §

199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat 5 kuud 18 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat.

Seega A.B on isik, kelle puhul on täidetud KarS § 87 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused.

Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki A.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud majandustöödel koristajana, käinud lühiajalisel väljasõidul koju, käsitlenud vabanemiseelse nõustamise raames tagasilanguse ohte. Alates 22.12.2014 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas.

A.B on kriminaalkorras karistatud l üheksa korral ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust kolmandat korda. Varem on isikut karistatud varguste eest, mis on toime pandud grupi poolt; mis on toime pandud sissetungimisega; mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo; mis on toime pandud süstemaatiliselt; Omavoli eest ja sugulise kire rahuldamise eest ebaloomulikul viisil. Isik on viibinud kriminaalhooldusel ja ei ole suutnud täita kontrollnõudeid. Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguse eest, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt, asja rikkumise ja hävitamise, omavolilise sissetungi, mis on toime pandud grupi poolt ning kehalise väärkohtlemise eest. Kohtuotsusest nähtub (kohtutoimik, tl 22 29), et süüdimõistetu pani süstemaatiliselt toime varguseid. Sealjuures -

on mõnes episoodi puhul tegutsenud isik mitu korda ühe päeva jooksul. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on väärteokorras karistatud 8 l korral KarS §218 -l korral: 2-

alusel (väheväärtusliku asja vargus), 5-l korral liiklusalaste rikkumiste eest, 1-l korral avaliku korra rikkumise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks impulsiivsus alkoholi tarvitanuna ja puudulik probleemilahendamise oskus.

Seega võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist A.B

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. k on varasemalt allutatud käitumiskontrolli nõuetele Isi , kuid s ei ole ee suutnud teda hoida uute kuritegude toimepanemisest.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses programmi läbinud sotsiaal Eluviisitreening, osalenud tööhõives, käinud lühiajalisel väljasõidul ja käsitlenud vabanemiseelse nõustamise raames tagasilanguse ohte. Alates 22.12.2014 kannab karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Lisaks on tähelepanuväärne asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis tähendab, et isikul on kinnipidamisasutuses hea käitumine ja seal viibimine mõjub talle distsiplineerivalt.

Vabanemisjärgne elukoht isikul puudub. Samuti puudub kindel vabanemisjärgne töökoht. Sealjuures tuleb aga arvesse võtta, et käesoleval hetkel kannab isik karistust avavanglaosakonnas ja on olemas. Isik ise on väljaspool vanglat tööle vormistatud, mis tähendab, et isikul on töökoht avaldanud arvamust, et soovib vabanemisjärgselt välismaale tööle asuda.

Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et isik on varasemalt korduvalt allutatud käitumiskontrolli nõuetele, kuid ei ole suutnud neid täita (on pannud toime uued kuriteod), siis ei oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes otstarbekas. Samuti asjaolu, et isikul puudub kindel elukoht, mis on kontrollnõudena KarS § 75 lg 1 mõistes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks. Seega ei oleks isiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik kuna kõik formaalsed eeldused ei ole täidetud.

Seega ei esine A.B puhul KarS § 87 umiskontrolli lg 1 sätestatud karistusjärgse käit

kohaldamise aluseid. , et isikul on plaanis lahkuda Eestist, Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga mistõttu prognoosi käitumiskontrolli otstarbekuse kohta. ei saa teha positiivset

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu suhtes karistusjärgse A.B käitumiskontrolli kohaldamisega.

/ /

Inna Kirsipuu kohtunik