1-13-5299/137 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-5299

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. märtsi 2015

määrus

süüdimõistetu

suhtes

karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Petrov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30.09.2013 otsusega tunnistati A. Petrov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de

5, 7, 9 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendades

saadi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju

Maakohtu 26.06.2012 otsusega mõistetud karistusega ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

loeti 1 kuu 6 päeva vangistust. Samuti tunnistati A. Petrov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9

järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta ning KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati

vangistusega 3 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendades saadi 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 28

päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 30.09.2013

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 kuu 6 päeva pikkuse vangistuse

võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvestati karistusaja kandmist alates 10.04.2013. Karistusaeg lõpeb 14.05.2015.

2.

09.02.2015 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav A. Petrovi

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohus 12.03.2015 määrusega kohaldas A. Petrovi suhtes karistusjärgset

käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta. KarS § 871 lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustati A. Petrovi

järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid,

mh täitma kohustust otsida endale elukoht kahe nädala jooksul vabanemisest alates ja

teavitada elukoha andmed vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale. KarS § 75 lg 2 p-

de 2, 21, 4 alusel määrati temale lisakohustused mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või

tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning asuda tööle või võtta end Eesti

Töötukassas arvele mitte hiljem kui kahe nädala jooksul vabanemisest.

3.1

Maakohus tuvastas, et formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamiseks on täidetud ja pidas selle määramist põhjendatuks. Kohtumääruse motiivid on

kokkuvõtlikult alljärgmised.

3.2

A. Petrovi on varasemalt karistatud nii väärteo- kui kriminaalkorras. Süüdimõistetu

varasem elukäik ja suur hulk kriminaalkaristusi näitavad temal väljakujunenud kuritegelikku

käitumisviisi. A. Petrovi valikuid ei ole olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega. Isik

ise peab ennast elukutseliseks vargaks, mistõttu tõenäosus, et ta jätkab vabanedes kuritegude

toimepanemist, on väga suur. Ka karistuse kandmise jooksul ei ole A. Petrovi käitumine olnud

kinnipidamiskoha korrale vastav. Distsiplinaarkorras karistati teda viimati 16.01.2015

vanglaametniku loata ruumi sisenemise ja ruumis viibimise eest. Enne seda 22.10.2014

vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmise eest. Negatiivne suhtumine ja

ametnike korralduste täitmata jätmine karistuse kandmise ajal näitavad, et kuritegelik

käitumine on A. Petrovi elustiiliks, ta väärtustab seda ja ei tunnista ühiskonna norme.

3.3

Kohus leidis, et A. Petrovi varasemast käitumisest ja väljakujunenud tõekspidamisest

tulenevate riskide maandamiseks ning tema õiguskuulekusele suunamiseks on vajalik tema

üle täiendava kontrolli teostamine. Käitumiskontrolli tuleb kohaldada 1 aastaks koos KarS §

75 lg 2 p-de 2, 22, 4 alusel määratavate lisakohustustega. Kohus märkis veel, et kuigi A.

Petrovil puudub vabanemisel elukoht, ei välista see karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamist. A. Petrovi tuleb kohustada otsima endale elukoht kahe nädala jooksul

vabanemisest.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Petrov, kes taotleb kohtulahendi tühistamist

ja palub jätta käitumiskontrolli tema suhtes kohaldamata. Tema argumendid on järgmised.

4.1

Esmalt selgitab A. Petrov, et maakohtu istungil keeldus ta esitatud küsimustele

vastamast, kuna ei tahtnud rääkida oma terviseprobleemidest. Ta põeb mitmeid haigusi, on

invaliid ja tema töövõimekaotuse protsendiks on 70. Tema sõltuvus narkootilistest ainetest

tuleneski sellest, et ta kasutas neid valuvaigistitena. Siinkohal rõhutab A. Petrov, et vanglas

loobus ta metadooni tarvitamisest, kuigi sellega kaasnesid valud. Ta jättis maha ka

suitsetamise. Samuti on ta vanglas läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja eluviisitreeningu.

4.2

A. Petrov vabaduses tööleminekut võimalikuks ei pea. Ta tohib tõsta vaid kergeid

esemeid ja väsib seistes kiiresti. Isegi kui eeldada, et ta mingi ime läbi leiab enda jaoks sobiva

töö, siis invaliidsuse tõttu on töötasu suurus piiratud. Samuti ei ole tal elukohta. Kohus

märkis, et ta peab elama asuma Narva, aga seal ei ole tal mitte kedagi. Kõik tema tuttavad on

Tallinnas ja ta ei tea, kelle juures ta peatub. Ilmselt hakkab ta elama erinevate tuttavate juures.

Eluruumi üürimiseks tal raha ei ole. Esimene pensioniraha ei tule enne kahte kuud, kuna enne

peab ta koostama vajalikud dokumendid, avama pangaarve ja ajama korda muud

formaalsused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamine A. Petrovi suhtes on põhjendatud. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis

tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu

põhistustega ja seoses kaebuse väidetega lisab täiendavalt ka omapoolsed seisukohad.

6. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks.

Formaalsed eeldused tulenevad KarS § 871 lg 1 p-dest 1, 2 ja lg-st 2. Kuivõrd vastavas osas

maakohtu seisukohti määruskaebuses vaidluse alla ei seata, ringkonnakohus nimetatud

eeldustel ei peatu ja võtab tulenevalt kaebuse väidetest kohe seisukoha A. Petrovi suhtes

karistusjärgse käitumiskontrolli materiaalse aluse täidetuse osas.

7. Materiaalseks aluseks on prognoos, et esineb arvestatavaid kahtlusi, et süüdimõistetu

paneks vabaduses viibides toime uusi raskeid kuritegusid. See tulevikuennustus tugineb

süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud

teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal (KarS § 871 lg 1 p 3). Ehk teisisõnu,

karistusjärgse käitumiskontrolli määramise aluseks on hinnang, et süüdimõistetu vajab abi

sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimisel.

Tegemist on mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille eesmärgiks on teha isikuga tööd tema

kriminogeense käitumise muutmiseks, ennetamaks seeläbi tema poolt võimalike uute kuritegude

toimepanemist.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega ja leiab samuti, et A. Petrovi suhtes

on põhjendatud pärast Harju Maakohtu 30.09.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmist

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti

käsitlenud ja hinnanud KarS § 871 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolusid, s.o järgnevat.

8.1

A. Petrovi on kriminaalkorras karistatud seitsmeteistkümnel korral ja ka vangistuses

viibib ta juba kümnendat korda. Peamiselt on teda karistatud varavastaste ja vägivaldsete

isikuvastaste süütegude eest. Viimasel korral pani ta toime aga ka rahvatervise vastu suunatud

kuriteo, s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise. Kuritegude ajendiks

on materiaalse kasu saamine ning ühiseks soodusteguriks sõltuvus narkootikumidest.

Mõistetud karistused ei ole A. Petrovi käitumisele seni mingitki mõju avaldanud ja tema

varasem elukäik näitab ilmekalt, et kuritegelik käitumine on kujunenud süüdimõistetu

elustiiliks.

8.2

Hinnates A. Petrovi vangistusaegset käitumist tuleb tõdeda, et kehtivast korrast

kinnipidamisest ei ole ta motiveeritud olnud siingi. Süüdimõistetul on kümme kehtivat

distsiplinaarkaristust, millest viimane on saadud vähem kui kolm kuud tagasi.

Ringkonnakohus märgib, et vanglas maksvusel olevad käitumisnormid on aluseks seal

valitsevale korrale samamoodi, nagu vabaduses kehtivad normid aitavad tagada ühiskonna

toimimist. Fakt, et isik ei suuda olemasolevatest käitumisnormidest kinni pidada ja rikub

vanglas kehtivaid reegleid korduvalt, iseloomustab tema hoolimatut suhtumist kehtivasse

korda üleüldiselt.

8.3

Ringkonnakohus leiab, et positiivseks ei saa pidada ka A. Petrovi vabanemisjärgseid

elamistingimusi. Kindlat elukohta tal ei ole. Enda sõnade kohaselt läheks süüdimõistetu

Tallinnasse, kus elaks tõenäoliselt erinevate tuttavate pool. Samuti puudub A. Petrovil töökoht

ning süüdimõistetu ütlustes ei ole täheldatav ka motivatsioon selle leidmiseks. Kuivõrd

A. Petrov on korduvalt toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamiseks ja tema

tutvusringkond koosneb kriminaalse taustaga isikutest (sealhulgas kuriteokaaslastest), siis

kindla elu- ja töökoha puudumine ning tuttavate pool elamine on vaadeldavad täiendavate

ohunäitajatena A. Petrovi kuritegeliku käitumise jätkumisel.

8.4

Arvestades eelmärgitut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et A. Petrovi puhul on

uute kuritegude toimepanemise oht suur, mistõttu tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamine on põhjendatud ning vajalik.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Petrovil vabaduses elukoha puudumine ei

välista tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Sellel põhjusel

käitumiskontrolli kohaldamata jätmine oleks vastuolus KarS § 871 mõttega, mis seisneb uute

kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. Olukorras, kus esinevad kõik

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise alused ja vangistuses viibinu riskikäitumise ohtu

suurendab lisaks temal elukoha puudumine, ei esine mingitki mõistlikku põhjust, miks

võimalik mõjutusvahend kohaldamata jätta. Maakohus on õigesti märkinud, et nimetatud

takistust saab kõrvalda süüdimõistetu kohustamisega leida endale elukoht hiljemalt kahe

nädala jooksul vabanemisest alates. Väär on A. Petrovi väide, nagu oleks maakohus

kohustanud teda elama asuma Narva. Kohus on selgesõnaliselt märkinud, et elukoha leidmisel

on A. Petrov kohustatud viivitamatult teavitama oma aadressi vastava piirkonna

kriminaalhooldusosakonnale. Seega on süüdimõistetul vabadus valida elukoht temale

meelepärases ja kõige sobilikumas haldusüksuses, mille alusel määratakse ta siis

kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas. Ringkonnakohus leiab, et A. Petrovile vastava

kohustuse panemine vähendab tema vabanemisel esinevaid võimalikke riske.

Ringkonnakohus märgib veel, et A. Petrovil on koostöös kohaliku omavalitsuse

sotsiaaltöötajaga võimalik pöörduda vastavate MTÜ-de poole, milliste kaasabil saab teatud

perioodi jooksul turvakodus viibida. Käesoleva võimaluse tagamist toetab ka

kriminaalhooldaja ametipositsioon, kuna kriminaalhooldusseaduse § 26 lg 1 kohaselt

kriminaalhoolduse teostamise käigus kriminaalhooldaja valvab kohtulahendis märgitud

kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste

täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt osutatakse kriminaalhooldusalusele katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha

leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel.

10. A. Petrov on määruskaebuses rõhutanud sotsiaalprogrammide ja eluviisitreeningu

läbimist. Ringkonnakohus leiab, et kuigi A. Petrov on vangistuse kandmise ajal tegelenud

kuriteoriskide maandamisega, ei ole vangla poolt koostatud iseloomustuse ega kohtutoimiku

materjalide pinnalt võimalik järeldada süüdimõistetust lähtuva uue kuriteoriski maandatust.

11. Apellatsioonikohus, eeltoodut silmas pidades, on seisukohal, et KarS § 871

kohaldamise alused on täidetud ning A. Petrovi suhtes on võimalik ja tuleb kohaldada

karistusjärgset käitumiskontrolli. Maakohus on pidanud vajalikuks määrata süüdimõistetule

ka järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi

või psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele mitte hiljem

kui kahe nädala jooksul vabanemisest. Ka ringkonnakohus peab nimetatud kohustusi

vajalikeks. Keelatud ainete käitlemise ja tarvitamise keelamine aitab vähendada kuriteoriski.

Töökoha olemasolu või töötukassa kaudu abi saamine loob väljavaated süüdimõistetu

paremaks resotsialiseerumiseks, aitab ära hoida riskikäitumist ja võimaldab elukoha

muretsemist.

12. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või

ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või

kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule (KarS § 871 lg 4). KarS § 3314

kohaselt kontrollnõuete või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise

eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või

kuni üheaastase vangistusega.

13. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab Tartu

Ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Mati Kartau