3-14-51475/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Tervikotsus

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.aprill 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51475

Haldusasi

OÜ Kiili KVH kaebus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus juhatuse 17.03.2014 otsuse nr 1-25/30 ja 13.06.2014 vaideotsuse nr 1-16/15 tühistamiseks ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kaebaja – OÜ Kiili KVH, volitatud esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, volitatud esindaja Kaido Floren

Istungija kirjalikus menetluses .

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg

1 p 9).

I ASJAOLUD

1.OÜ Kiili KVH viib ellu SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) juhatuse 19.01.2009 otsuse nr 1-25/4 (toetusotsus) alusel struktuuritoetusest rahastatavat projekti „Kiili valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt“ SFOS nr 2.1.01001.09-0006 (projekt).

KIK-i juhatus võttis 17.03.2014 vastu otsuse nr 1-25/30 (tagasinõudeotsus), millega nõudis perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) alusel Kiili KVH-lt projekti elluviimiseks Kiili KVH-le tasutud struktuuritoetuse osalist tagasi maksmist summas 598, 06 eurot ning tagasinõutavalt summalt intressi maksmist arvestusega 5, 384 % aastas arvates 17.03.2014 kuni toetuse tagasimaksmise päevani, kuid mitte kauem, kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevani.

16.04.2014 esitas OÜ Kiili KVH tagasinõudeotsuse peale vaide,taotledes tagasinõudeotsuse täielikku tühistamist. Kaebuse esitaja hinnangul eksis KIK esiteks sellega, et leidis, et kaebaja on viitenumbriga 120037 läbi viidud riigihanke tulemusena sõlmitud teenuste osutamise hankelepingus (teenusleping) kokku lepitud teenustasu maksnud teenuseosutajateks olnud ühispakkujatele OÜ Infrainsenerid ja Jurevičs un Partneri SIA (Konsultant) perioodil 31.03.2011-14.09.2011 osaliselt alustetult. Teiseks eksis KIK kaebaja hinnangul sellega, et leidis, et kaebaja on teenuslepingu lisas nr 1 kokkulepitud teenustasu maksnud Konsultandile perioodil 10.02.2012-07.01.2013 samuti osaliselt alusetult. Ülalmärgitud eksimuste tõttu oli kaebaja arvates tagasinõudeotsuses ebaõigesti muudetud toetusotsust ja projekti eelarvet. 13.06.2014 vaideotsusega nr 1-16/15 jättis KIK vaide rahuldamata.

20.06.2014 kirjaga 4-17/2476-255 teavitas KIK kaebajat, et kuivõrd kaebaja ei ole täitnud tagasinõudeotsusest tulenevat tagastusnõuet 17.06.2014 , peatab KIK projekti elluviimiseks vajaliku edasise toetuse väljamaksmise ja alustab lisaks intressile ka viivisearvestust. 26.06.2014 täitis kaebaja KIK-i nõudmised ja tasus nõutud summa ( koos intressi ja viivisega), kokku 56 200, 07 eurot.

2. OÜ Kiili KVH esitas 14.07.2014 kaebuse KIK-i 17.03.2014 otsusele nr 1-25/30 ( tagasinõudeotsusele) Tallinna Halduskohtule, taotledes otsuse tühistamise ja kaebaja poolt KIK-ile makstud summade tagastamist ning neilt intressi maksmist.

06.02.2015 tegi kohus kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg-tega 2 ja 3 kirjeldava ja põhjendava osata kohtuotsuse. Kaebuse esitaja teavitas kümne päeva jooksul kohut otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebuse esitamise soovist.

II KAEBUSE PÕHJENDUSED

3. Erimeelsused kaebaja ja KIK-i vahel seoses tagastusnõude põhjendatusega seisnevad kaebuse väitel järgnevas: Perioodi 31.03.2011-14.09.2011 puudutav KIK-i tagastusnõue põhineb KIK-i arvamusel, et kuna nimetatud perioodil Luige piirkonnas ehitustegevust ei toimunud, siis järelikult ei toimunud seal ka omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri teenuste (teenused) osutamist, mistõttu Konsultandile polnud alust maksta teenuslepingu järgset teenustasu, mis kattis teenuste osutamist nii Kiili alevis kui Luige alevikus. Perioodi 10.02.2012 -07.01.2013 puudutav KIK-i tagastusnõue põhineb KIK-i arvamusel, et kuna nimetatud perioodil enam Kiili alevis ehitustegevust ei toimunud, siis järelikult ei toimunud seal ka teenuste osutamist, mistõttu Konsultandile polnud alust maksta teenuslepingu Lisa 1 järgset teenustasu, mis võrdus algse teenuslepingu järgse teenustasuga, mis aga kattis teenuste osutamist nii Kiili alevis kui Luige alevikus

4.Vaidlusküsimuse nr 1 all selgitab kaebaja, et Teenuslepingu alusel tasu eristamine Kiili (Osa 1) ja Luige (Osa 2) piirkonna lõikes on KIK-i poolt meelevaldne ja vale,mistõttu on nii perioodi 31.03.2011-14.09.2011 kui ka perioodi 10.02.2012 -07.01.2013 puudutav tagastusnõue juba seetõttu alusetu. Lisaks põhjendab kaebaja tasu eristamise ekslikkust Osa 1 ja Osa 2 järgmiselt:

4.1. Hankedokumentide (HD) kohaselt omas tähtsust üksnes teenuste maksumus kokku ja Osa

1 ning Osa 2 hind eraldivõetuna mingit õiguslikku tähendust ei omanud. Hinnapakkumus tuli esitada HD lisaks oleval vormil 5, kus oli küll küsitud järelevalveteenuse hinda Osa 1 ja Osa 2 suhtes eraldi, kuid HD p.28 kohaselt omas pakkumuste maksumuse hindamisel tähtsust üksnes teenuste maksumus kokku . Pakkujal oli vaba voli esitada HD vormil 5 Osa 1 ja Osa 2 hinnaproportsioon mistahes tegelikkust arvestava kalkulatsioonita, kogumaksumuseks arvestatud hinna eest pidi pakkuja olema valmis osutama teenuseid nii Kiili alevi kui ka Luige aleviku veeja kanalisatsioonirajatiste ehitusel. HD ei näinud ette, et teenuste osutamine käib üksnes Osa 1 või Osa 2 suhtes. Kaebaja viitab Konsultandi seisukohale, milles viimane leiab, et KIK on riigihankes tehtud pakkumusest tuletanud ebaõigesti proportsiooni, milline osa igakuiselt Konsultandile makstud tasust puudutas Kiilit ja milline Luiget ning märgib, et kuna hindadel eraldi puudus roll hankes võtja väljaselgitamisel ja lepingu täitmisel, siis tuletas Konsultant need hinnad teenuse kogumaksumusest suvaliselt. 4.2.Osa 1 ja Osa 2 hinna eristamine KIK-i pakutud viisil majanduslikult põhjendatud ei ole. Majanduslikult oleks tagastusnõue põhjendatud siis, kui Konsultant või samas olukorras heas usus olev isik mõistlikkuse põhimõttest ja turuhindadest lähtudes oleks KIK-i poolt teenuslepingust Osale 1 ja Osale 2 tuletatud hindade eest ka tegelikkuses valmis Osa 1 ja Osa

2 suhtes eraldi teenuseid osutama.Teenuse osutamise igakuised täitmiskulud ja sellest tulenevalt ka teenustasu sõltuvus ei erine sellest, kas teenuseid osutati ainult Kiilis, ainult Luigel või samaaegselt mõlemas kohas. Konsultandi täitmiskulud ja sellest tulenevalt teenuste hind ei muutunud odavamaks tulenevalt asjaolust, et Konsultant pidi 5-kuulisel perioodil osutama teenuseid ainult Luigel. -HD kohaselt ei omanud teenuste mitteosutamine Osas 1 või Osas 2 mingit mõju Konsultandi töörühma kuuluvate vastutavate spetsialistide arvule ega tööaja kestvusele .HD kohaselt pidi Konsultandi poolt teenuslepingu täitmist korraldav meeskond (töörühm) koosnema 6 vastutavast spetsialistist, kelledest igaüks pidi täitma ühe HD-s nimetatud ametikoha. HD ei võimaldanud ühte ametikohta täita Osa 1 ja Osa 2 lõikes erinevate inimestega. HD osa 5 „Tellija tingimused“ (TT) p.2.10.6.1.nägi ette Konsultandi vastutavate spetsialistide tööaja ning HD-s nõuti, et vähemalt 2 Konsultandi vastutavat spetsialisti peavad sisuliselt igal tööpäeval ja vastavalt vajadusele ka tööpäevade väliselt viibima ehitusobjektil kohal. Ehitusobjekti asupaigana oli osundatud punktis punktile 2.3 tehtud viite kohaselt defineeritud Kiili valda, mitte eraldi Kiili alevit või Luige alevikku. 5-kuisel perioodil, mil teenuseid Luige alevikus ei osutatud, pidid Konsultandi töörühma kuuluvad 2 spetsialisti TT kohaselt ikkagi igal tööpäeval ja vastavalt vajadusele ka puhkepäevadel Kiili vallas kohal viibima. Perioodil, mil teenuseid osutati korraga nii Kiili alevis kui ka Luige alevikus ( vahemaa on 6 km), ei muutunud Konsultandi töörühma tööpäevad pikemaks, vaid olid mitmekesisemad. Seega Konsultandi palgakulu Töörühma kuuluvatele vastutavatele spetsialistidele makstud tasudelt ei erinenud nii 5-kuulisel perioodil, kui teenuseid osutati üksnes Kiili alevis, 11- kuulisel perioodil, mil teenuseid osutati üksnes Luige alevikus kui ka perioodil, mil teenuseid osutati samaaegselt nii Kiili alevis kui Luige alevikus ning palgakulu suuruse mõttes ei toonud teenuste mitteosutamine samaaegselt Kiili alevis ja Luige alevikus Konsultandile mingit kokkuhoidu. Kaebuse väitel on seda kinnitanud Konsultant ise kaebajale ning kaebaja peab seda HD sisu ja teenuste osutamise loogikat arvestades ka usutavaks ja põhjendatuks.

-HD kohaselt ei omanud teenuste mitteosutamine Osas 1 või Osas 2 mingit mõju konsultandi muudele kuludele. TT p.2.13 kohaselt oli Konsultandi üheks kohustuseks organiseerida töörühma tööks kontor Kiili alevis koos vajaliku sisustusega ja töövahenditega ning legaalne tarkvara hanke täitmiseks. Kontori rentimine ja töövahendite hankimine oli viidatud punkti kohaselt Konsultandi ülesandeks ning need kulud tuli tal arvestada oma pakkumuse kogumaksumuse sisse.Kaebaja leiab, et tähtsust ei omanud, kuidas võttis neid kulusid ja tööjõukulusid Konsultant arvesse Osa 1 ja Osa 2 suhtes väljendatud hinnas, oluline oli nende kulude arvessevõtmine pakkumuse kogumaksumuses. Konsultant oli kogu teenuste osutamise ajaks ( sh nii selleks 5 kuuks, kui teenuseid ei osutatud Luige alevikus kui ka 11 kuuks, mil teenuseid ei osutatud Kiili alevis), üürinud kontori tarbeks ridaelamuboksi Kiili alevis, mis täitis ka elukoha ülesandeid töörühma kuuluvate vastutavate spetsialistide jaoks, kes HD kohaselt pidid teenuste osutamiseks Kiili vallas viibima. Konsultandi ettevõtte asukohaks on Tartu linn, vähemalt 2 vastustavat spetsialisti viibisid töönädala vältel kohal teenuste osutamiseks. Seega nii nagu kontorikulud, ei sõltunud ka muude töövahenditega seotud kulud sellest, kas teenuseid osutati samaaegselt nii Kiili alevis ja Luige alevikus või ainult ühes neist. Mõnevõrra sõltus üksnes sõiduautode kütusekulu sellest, kas teenuseid osutati samaaegselt Kiili alevis ja Luige alevikus või ühes neist. Kaebaja viitab siinkohal Konsultandi seisukohale, mis kaebuse kohaselt kinnitab kaebaja seisukoha õigsust ning lisaks Konsultandi selgitustele, milles viimane kinnitab, et teenustasu vähendamine oleks olnud temale vastuvõetamatu ning kui seda siiski oleks tehtud, siis oleks ta lepingu lõpetanud ja nõudnud sisse kogu tekitatud kahju, s.h. saamata jäänud tulu.Lepingu pikendamisel Luige suhtes tuli Konsultant tellijale vastu, sest vahepeal olid hinnad kasvanud ja juba algses hankes oli pakutud hind konkurendi omast tunduvalt madalam.

4.3. KIK-i esitatud käsitlus tagastusotsuses ja vaideotsuses on ebaõige. Kaebaja möönab, et osutatavate teenuste maht, mis katab nii Osa 1 kui Osa 2, on eelduslikult suurem kui üksnes Osa 1 või Osa 2 puhul, sealjuures oli juba Osa 2 ehitusmaht suurem, millest tulenevalt oli ka ehitustähtaeg planeeritud Osa 2 puhul pikem. Vaidlusalusel 5-kuulisel perioodil, mil teenuste osutamine pidi toimuma nii Osa 1 kui Osa 2 suhtes korraga, ei mõjutanud Osa 2 suhtes ajutine teenuste mitteosutamine Osa 1 täitmiskulusid selliselt, et Konsultandilt oleks kõnealuseks 5-kuuliseks perioodiks saanud mõistlikult oodata nõustumist igakuise teenustasu alandamisega. Kaebajal puudus õigus ühepoolselt teenustasu alandamiseks . Kaebaja märgib, et KIK-I tagastusnõue on saanud võimalikuks üksnes seetõttu, et kaebaja on HD vormil 5 palunud järelevalveteenuse hinna esitamist eraldi Osa 1 ja Osa 2 lõikes, mida on aga tehtud ekslikult ning kaebuse väitel ei oma see nõue HD kohaselt mistahes õiguslikku tähendust ja on ka majanduslikult mõttetu. Füüsiliselt pidi Kiili vallas 6 spetsialistist kohal olema 2 spetsialisti ja Luigel teenuste mitteosutamine nende kohaloleku aega ei mõjutanud. Kuigi nad ei pidanud Luigel viibima, ei oma see mõju Konsultandi täitmiskuludele, tööaja kestvus päevas jäi neil samaks. Konsultant ei saanud pakkumust esitades ja teenuslepingut sõlmides arvestada, et tema kaks spetsialisti töötavad ka teenuslepingu kehtivuse järgselt peamiselt Kiili vallas. Vastustaja, väites, et ajal, kui Osa 2 suhtes teenuseid ei osutatud, oleks Konsultant võinud seal planeeritud töövahendeid kasutada mujal objektidel, on jätnud arvestamata, et samal ajal toimus teenuste osutamine Osal 1. Konsultant kasutas Osal 1 ja Osal 2 samu töövahendeid ja tema tegevuses puuduvad töövahendid, mida pidanuks teineteisest 6 km kaugusel olevatel objektidel olema topelt.

Kaebaja möönab, et aruannete esitamist Osa 2 suhtes ajal, mil seal teenuseid ei osutatud, ei toimunud, kuid selgitab, et sellest vabaks jäänud aega kasutasid Konsultandi spetsialistid tegutsemiseks Osal 1. Kaebaja viitab juba varem märgitud tööaja konstantsusele ja selle sisustamise intensiivsusele. KIK-I arvamus püsikuludest ja muutuvkuludest on oletuslik ja spekuleeriv. Kaebaja on toetunud sellele, mida on temale kinnitanud Konsultant ning kaebaja jaoks on see eluliselt usutav ja kooskõlas ka HD-ga. KIK-i etteheide, et kaebaja ei ole esitanud Konsultandi püsija muutuvkulude detailset arvestust, on alusetu, sest kaebajal puudub alus sellise arvestuse Konsultandilt nõudmiseks.

5.Vaidlusküsimuse nr 2 all selgitab kaebaja, et kaebajal puudus õiguslik alus teenuslepingu täitmise peatamiseks Luige piirkonnas Ehituslepingu 2 ja Ehituslepingu 3 vahelisel perioodil ja teenustasu alandamiseks. Kui kaebajal isegi oleks olnud võimalus teenuslepingu täitmine nimetatud perioodiks Luige piirkonna osas peatada, poleks see vaidlusküsimuse nr 1 all toodud põhjendustel saanud ikkagi mõjutada Konsultandile teenuslepingu alusel makstava tasu suurust. Kaebaja peab KIK-i seisukohta, et perioodil 31.03.2011-14.09.2011 oleks kaebaja pidanud teenuslepingu täitmise Luige osas peatama ebaõigeks ja leiab, et kaebajal puudus õiguslik alus teenuslepingu täitmise peatamiseks Ehituslepingu 2 ja Ehituslepingu 3 vahelisel 5-kuulisel perioodil. 5.1.Kaebajal puudus õigus teenuslepingu täitmise osaliseks peatamiseks ja teenuslepingus sätestatud teenustasu alandamiseks järgmistel põhjustel.

- Teenuslepingu eritingimuste alap. 26 sätestab, et teenuse osutamise peatamiseks ei loeta ajavahemikku teenuslepingu jõustumisest kuni ehituslepingu alustamiskuupäevani. Pärast teenuslepingu jõustumist on kaebaja Ehituslepingust 2 taganenud ja läbiviidud asendushanke tulemusena sõlminud Ehituslepingu 3. Teenuste osutamine on objektipõhine, mistõttu kaebaja poolt Ehituslepingust 2 taganemisega ei lõppenud Konsultandi jaoks teenuslepingust tulenev kohustus osutada teenuseid teenuslepingu tähtaja vältel seni, kuni Kiili alevi ja Luige aleviku veeja kanalisatsioonirajatisi ehitati, sõltumata sellest, millise ehituslepingu alusel seda tehti.

Näit. Luige aleviku veeja kanalisatsioonirajatisi ehitati Ehituslepingu 3 alusel.Samas saabus Ehituslepingu 3 järgne alustamiskuupäev alles pärast ehituslepingu 3 sõlmimist, ehk siis pärast seda perioodi, mil KIK-I hinnangul pidanuks olema Luige osas teenuslepingu täitmine peatatud ( KIK-i hinnangul perioodil 31.03.2011-14.09.2011). Teenuslepingu eritingimuste p.26 oli kehtestatud teenuseosutaja huvides, sellega on pandud ehituslepingute sõlmituse ja täitmise alustamise riisiko kaebajale kui tellijale.Kõnealune eritingimus on Eestis nn valge FIDIC alusel sõlmitavate teenuslepingute puhul tavaline , mida on tunnistanud vaideotsuses ka KIK.

Eritingimuste alap 26 ei võimaldanud teenuste osutamist KIK-I poolt väidetud viisil peatada Luige objektil ehitustöödega alustamise viibimise tõttu. -Kui kaebajal oleks isegi õnnestunud teenuslepingu täitmine Luige osas peatada, siis poleks see õigustanud teenuslepingujärgse igakuise tasu alandamist. Teenuslepingu lisa C kohaselt oli tasumine ette nähtud kogu teenuslepingu kehtivuse perioodil igakuiste maksetena, mille suurus ei sõltunud sellest, kas teenuseid osutatakse samaaegselt nii Kiilis ja Luigel või ainult ühes neist.Sellest tulenevalt ei olnud HD-s ette nähtud ka võimalust teenuste kogumaksmuse vähendamiseks juhul, kui teenuste osutamine Luigel või Kiilis peaks mingil põhjusel ära jääma või viibima.

Kui kaebajal ka oleks olnud õigus Teenuslepingu täitmine Luige osas peatada, siis Teenustasu alandamiseks puudus kaebajal nii õiguslik alus kui ka majanduslik põhjendus. -Teenusleping on riigihanke tulemusena sõlmitud leping, mistõttu teenuslepingus Konsultanti ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus on tühine ja ebaselget tingimust tõlgendatakse Konsultandi kasuks. Teenuslepingu näol on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga võlaõigusseaduse (VÕS)§ 35 tähenduses. Riigihankeleping oma olemuselt on tüüptingimustel sõlmitud leping.

KIK-I vastupidine seisukoht on vastuolus VÕS § 35-ga,mis on kinnitust leidnud erialakirjanduses. Tüüptingimuste regulatsioonist tuleneb, et kui teenuslepingu mingid sätted on mitmetimõistetavad, siis VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb kahtluse korral neid sätteid kaebaja ja Konsultandi vahelistes suhetes tõlgendada kaebaja kahjuks. Samuti , kui teenuslepingu mingi tingimus lubas kaebajal teenuste osutamist Luige osas ühepoolselt peatada ja teenustasu alandada, siis võib selline tingimus ( mida Teenuslepingus tegelikult ei ole)olla VÕS § 42 lg 1 tulenevalt ka tühine.

Ehitustöödega alustamise viibimisest tulenev teenuste osutamise viibimine Luigel ei kuulunud Konsultandi riisiko alla. Teenustasu alandamine oleks olnud mõeldav siis, kui HD-s oleks küsitud eraldi hinnapakkumisi Osa 1 ja Osa 2 suhtes koos selgitusega, et hankijal on õigus teenuste osutamine ühe osa suhtes peatada, mille tulemusel kuulub teenuste eest tasumisele selle osa hind, mille suhtes teenuselepingu täitmine peatatud ei olnud. 5.2.Kaebaja märgib viitega ja tsiteeringuga Konsultandi seisukohale, et Konsultant ei olnud nõus teenuslepingut peatama ega teenustasu alandama, samuti puudus selleks teenuslepingust tulenev õiguslik alus, eritingimuste p 26 kohaselt oli see koguni välistatud. 5.3.KIK-I käsitlus teenuslepingu punktide tähendusest tagastusotsuses ja vaideotsuses on ebaõige. -KIK leiab vaideotsuses, et teenuslepingu eritingimuste p 26 ei välistanud teenuslepingu peatamist teenuslepingu jõustumise ja ehituslepingujärgse alustamiskuupäeva vahelisel perioodil, mis on otseses vastuolus nimetatud p 26 sõnastuse ja tähendusega. -KIK-i seisukoht, et eritingimuse p 26 ainukeseks mõtteks on sätestada, et kui kõnealusel perioodil ei toimu teenuste osutamist, siis ei ole see aluseks teenuslepingu tähtaja pikenemisele, on samuti vale.

Kui Konsultant ei saa teenuseid osutada seetõttu, et ehituslepingu alustamiskuupäev viibib või seetõttu, et täitmisaja jooksul mingil põhjusel ehitustöid ei teostata, siis ei ole Konsultandile keelatud nõuda teenuste osutamise täitmisaja piknendamist, näiteks Teenuslepingu üldtingimuste alap-st 25 (III) tuleneva pikendamisõiguse alusel. -vastustaja viide teenuslepingu lisa A punktile 1.3, mille kohaselt väidetavalt osutatakse teenuseid üksnes nende ehituslepingute suhtes, mis on sõlmitud ehitushanke ( viitenr-ga 119496) tulemusel ( ehituslepingud 1 ja 2) on vale, sest lisas A puudub p.1.3.

Teenushanke hanketeates (HT) ega HD-s ( sh HD lisaks olevates üldtingimustes ja eritingimustes)ei sisaldu viidet sellele, et Teenuseid osutatakse üksnes Ehitushankes sõlmitavate ehituslepingute suhtes -KIK leiab ebaõigesti, et teenuslepingu eritngimuste p 26 ei kaitsenud Konsultanti ja temale tasu maksmist enam olukorras, kus Ehitusleping 2 oli lõpetatud ja Ehituslepingut 3 ei olnud veel sõlmitud. Samamoodi nagu p.26 kohaldus enne Ehituslepingu 2 sõlmimist, kohaldus see ka enne Ehituslepingu 3 sõlmimist. KIK-i seisukoht on vastuoluline. -Teenuslepingu eritingimuste alap-ga 26 kehtestatud eriklausel kehtib erisättena ka üldtingimuste alap 27 suhtes.

Kui üldtingimuste p-ga 27 saaks eritingimuste p 26 mõju elimineerida, muutuks viimatimärgitu sisutühjaks. Kui ka mingil põhjusel ei omaks eritingimuste alap 26 erandit kehtestavat mõju üldtingimuste alap 27 suhtes, siis teenuslepingu täitmise peatamine üldtingimuste alap 27 alusel ei tähenda automaatselt teenustasu maksmise peatamist. Teenustasule vastav summa oleks Konsultandil võimalik saada kasvõi saamatajäänud tulu kahjuhüvitisena. -Ebaõige on väide, et kaebaja ei ole perioodil 31.03.2011-14.09.2011 üritanud olukorda lahendada üldtingimuste alap 23 nimetatud poolte kokkuleppel.

Kaebaja on pöördunud Konsultandi poole ning viimane on oma kirjalikus seisukohas kajastanud , et teenustasu muutmist ei pidanud ta võimalikuks, kuna teenustasu alandamine ei olnud võimalik tulenevalt lepingust, ka ei oleks see olnud majanduslikult Konsultandile vastuvõetav.

-Ebamõistlik on vastustaja väide, et kuivõrd Konsultandi äriline eesmärk on teenuse osutamisest maksmimaalse tulu saamine, siis ei pea KIK kaebaja seisukohta teenuslepingu peatamise võimatuse suhtes ei millekski. Ajal, mil Osale 2 teenuseid ei osutatud, Konsultandi jaoks teenuste osutamise kulutase ei vähenenud. Kui kaebaja oleks Konsultandi vastuseisust hoolimata asunud ühepoolselt Teenuslepingut rikkuvalt seda osaliselt peatama ja igakuist teenustasu alandama, oleks see toonud kaasa teenuslepingust taganemise Konsultandi poolt koos kahjuhüvitamisnõude esitamisega, mida on Konsultant kinnitanud ka oma seisukohas. Projekti realiseerimisele oleks teenuslepingu lõppemine toonud kaasa kahju, sest selle automaatseks tagajärjeks oleks olnud võimatus täita Kiili osas Ehituslepingut 1. Lisaks oleks pidanud läbi viima asendushanke uue teenuseosutaja leidmiseks, mis oleks võinud tuua kaasa hinnatõusu teenustasu näol, ka oleks kaebaja pidanud hüvitama Konsultandile tekitatud kahju. -KIK-i väide, et kui teenuslepingu eritingimuste alapunkt 26 tõepoolest takistas teenuslepingu peatamist, siis on tegemist ebamõistlikult koostatud teenuslepinguga, on vastuoluline. KIK on nõustunud, et tegemist on tüüpklausliga, mille kasutamine on levinud praktikas, samas on see klausel teenuslepingus ebamõistlik.Lisaks oli teenushanke HD, sh nende lisaks olev teenuslepingu projekt koos erija üldtingimustega enne teenushanke läbiviimist KIK-ga kooskõlastatud. -Kui ka kõik KIK-i eeltoodud seisukohad oleksid õiged, siis pole KIK selgitanud, missugusel õiguslikul alusel pidanuks kaebaja alandama teenuslepingus sisalduvat igakuist teenustasu. Teenuslepingu täitmise osalise peatamise õigus ei tähenda teenuslepingus sätestatud tasu alandamise õigust.

6.Vaidlusküsimus nr 3 all selgitab kaebaja, et tal ei olnud võimalust maksta Konsultandile Teenuslepingu Lisaks 1 oleva 11-kuulise perioodi vältel mingit muud summat, kui oli lepitud kokku selles samas teenuslepingu Lisas 1, kusjuures kaebuse väitel oli see summa mõistlik. Ebaõige on KIK-i etteheide, et kaebaja poolt Konsultandile teenuslepingu Lisa 1 kehtivusajal igakuiselt makstud summa ei oleks tohtinud ületada KIK-i poolt Konsultandi pakkumusest tuletatud Osa 2 puudutavat tasu. Põhjused, miks teenuslepingu Lisas 1 kokku lepitud tasu suurus ei olnud piiratud KIK-i poolt algsest teenuslepingust Osale 2 tuletatud tasuga : -Konsultant ei olnud teenuslepingu kohaselt kohustatud osutama teenuseid Osa 2 suhtes KIK-i poolt Konsultandi pakkumusest Osale 2 tuletatud tasu eest, vaid pidi osutama teenuseid nii Osa 1 kui ka Osa 2 suhtes teenuslepingus sätestatu igakuise tasu eest.Kui isegi KIK-il oleks selles küsimuses õigus, omaks see tähtsust üksnes teenuslepingu kehtivuse perioodil, mitte aga teenuslepingu Lisa 1 kehtivuse perioodil. -Teenuslepingu tähtaja pikendamisel ei pidanud Konsultant olema seotud teenuslepingus kokku lepitud tasuga. Teenuslepingu Lisas 1 kokku lepitud hind puudutas teenuste osutamist teenuslepingu pikendatud perioodil ja teenuslepingu pikendamisel võinuks Konsultant nõuda ka suurema tasu kokku leppimist, mis oleks võinud olla ka majanduslikult põhjendatud. Kaebaja viitab siinkohal teenuslepingule eelnenud riigihankes esitatud pakkumuse ja teenuslepingu lisa 1 vormistamise vahelisele ca 1, 5 a perioodile, mil ehitus – ja ka ehitusjärelevalve hinnad olid oluliselt tõusnud. Kaebajal oli alust eeldada, et teenuslepingu pikendamise eelduseks võib Konsultant seada tasu suurendamise, kuna teenuslepingu Lisa 1 kohaselt makstav igakuine tasu jäi sama suureks, kui algses teenuslepingus sisalduv igakuine tasu, siis oli kaebaja sellise tulemusega rahul. -Asjaolu, et Konsultant pakkus teenuslepingu pikendatud perioodil üksnes Luige osas teenuste osutamist sama hinna eest, mille eest algse teenuslepingu kohaselt pidi Konsultant osutama teenuseid nii Luige kui Kiili osas, kinnitab, et Osa 1 või Osa 2 ärajäämine teenuste osutamisel ei mõjutanud allesjäänud osa suhtes Konsultandi täitmise kulusid.

-Teenuslepingu Lisa 1 näol on tegemist hankelepingu muutmisega, mitte aga väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel sõlmitud uue hankelepinguga. Kaebaja nimetas teenuslepingu Lisa 1 sõlmimisele eelnevalt Konsultandilt uue hinnapakkumise küsimist ekslikult väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluseks. Kui tegemist oleks olnud uue hankemenetlusega, siis oleks kaebaja pidanud sõlmima Konsultandiga ka uue hankelepingu., selle asemel pikendati olemasolevat teenuslepingut. Samas ei oleks nii hankelepingu muutmisel kui ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral kaebajal olnud mistahes õiguslikku alust nõuda Konsultandilt teenuste osutamist teenuslepingus sätestatud hinna eest vaid üksnes selle hinna eest, mille eest Konsultant oli muutunud olukorras valmis teenuseid osutama.

Hind jäi aga samaks -Teenuslepingu tähtaja pikendamine oli õigustatud. RHS § 69 lg 3 kohaselt võib hankija sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui: (1) muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja (2) hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Antud juhul tingis teenuslepingu muutmise (so tähtaja pikendamise) asjaolu, et Ehituslepingu 2 sõlmimise viibimine riigihankevaidluse tõttu ning Ehituslepingust 2 taganemine ja selle asemel Ehituslepingu 3 sõlmimine tõid kogumis kaasa Osa 2 ehituse mittevalmimise teenuslepingu tähtajaks.

Tegemist oli objektiivsete asjaoludega, mida kaebajal ei olnud Teenuslepingu sõlmimisel võimalik ette näha. Ilma omanikujärelevalve teenuse ning FIDIC Inseneri teenuste osutamiseta poleks olnud ka ehitajal võimalik Osa 2 suhtes ehituslepingut täita. Teenuslepingu pikendamist (muutmist) ei takistanud antud juhul ka RHS §-s 69 lg 4 tulenev piirang, mille kohaselt hankija ei või hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega. Teenuslepingu alusel tegeles Osa 2 suhtes teenuste osutamisega Konsultant, tema väljavahetamine Osa 2 suhtes Ehituslepingu 3 täitmise kestel oleks olnud äärmiselt ebamõistlik.

Taotletava eesmärgi saavutamiseks ei olnud võimalik läbi viia uut hankemenetlust, kuna see oleks võinud tuua kaasa Konsultandi väljavahetamise. Täidetud olid kõik teenuslepingu muutmise eeltingimused. 6.2.Kaebaja peab ebaõigeks KIK-i poolt tagastusotsuses ja vaideotsuses esitatud käsitlust. KIK leiab vaideotsuses, et teenuslepingu muutmine teenuslepingu Lisaga 1 oli vastuolus RHS §-ga 69 lg 4. KIK-i hinnangul oli taotletavat eesmärki, milleks oli Ehituslepingu 3 suhtes omanikujärelevalve teenuse ning FIDIC Inseneri teenuse osutamine, võimalik saavutada uue hanke väljakuulutamisega.

KIK ei nõustu, et Konsultandi välja vahetamine Ehituslepingu 3 üle omanikujärelevalve teostaja ning FIDIC Insenerteenuse osutajana oleks olnud ebamõistlik. Kaebaja on seisukohal, et -KIK-i ülaltoodud seisukoht eksitav ja vastuoluline, KIK on eksinud teenuslepingu pikendamise võrdsustamisel RHS § 94 lg 3 p 1 sisalduva väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimist õigustava alusega. Konsultant jätkas teenuslepingu Lisa 1 alusel Osa 2 suhtes täpselt samade teenuste osutamist, mida ta seni oli osutanud algse teenuslepingu alusel, pikenes üksnes teenuslepingu tähtaeg.

Seisukoha vastuolulisus seisneb selles, et KIK on väitnud, et RHS-s puuduvad takistused teenuslepingu tähtaja pikendamisele. Samas on KIK asunud aga seisukohale, et teenuslepingu tähtaja pikendamine on vastuolus RHS §-ga 69 lg 4. Need kaks seisukohta on omavahel vastuolus. KIK ei ole süvenenud omanikujärelevalve teenuse ning FIDIC Inseneriteenuse osutamise olemusse. Teenuslepingu järgi osutati teenuseid muuhulgas Ehituslepingu 3 alusel toimuva tegevuse suhtes. Ehitusleping 3 sõlmiti 14.09.2011 ning Ehituslepingu 3 kohaselt lõppes Luige objektil ehitustööde teostamise tähtaeg 06.01.2013.

Samas teenuslepingu kohaselt lõppes teenuste osutamise tähtaeg aga 12.02.2012. Seega perioodil 14.09.2011 kuni 12.02.2012 ehk ca 5 kuu vältel osutas Konsultant Ehituslepingu 3 alusel teostatud tegevuse suhtes omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri teenuseid teenuslepingu alusel. Teenuslepingu lõppedes jäänuks Ehituslepingut 3 täita veel ca 11 kuu vältel. Mistahes ehituslepingut ei ole võimalik täita aga ilma omanikujärelevalve teenuse osutamiseta. Mistahes FIDIC punasel raamatul põhinevat ehituslepingut ei ole aga võimalik täita ilma FIDIC Inseneri teenuse osutamiseta.

Seega pidanuks kaebaja teenuslepingu kehtivuse järgseks perioodiks saavutama kas teenuslepingu tähtaja pikendamise või korraldama uue hankemenetluse.Viimatinimetatu oleks olnud ebamõistlik , sest Konsultant oli Luige osas Ehituslepingu 3 suhtes teenuseid osutanud juba 5 kuu vältel, tema asendamine poole ehitustöövõtulepingu täitmise pealt oleks olnud väga suur probleem. See tekitanuks olulise täiendava ajakulu kaebajale, ehitustöövõtjale, Konsultandile ja ka uuele konsultandile. Ka oleks olnud äärmiselt küsitav, kas asendushankel oleks üldse mõni muu teenuseosutaja osalenud, kuna tavapäraselt ei olda huvitatud kellegi teise töö ülevõtmisest ja selle jätkamisest.

Isegi, kui selline asendustöövõtja oleks leidunud, asendushankel kolmandate isikute pakutud hind olnud tõenäoliselt oluliselt kõrgem, kui Konsultandi poolt pakutav hind. Samal ajal oleks Konsultandi pakutud hind olnud eelduslikult kõrgem kui teenuslepingus sätestatud hind, sest Konsultant oleks eeltoodu pinnalt teadnud, et konkurendid peavad lisaks teenuste osutamise hinnale arvestama pakkumuse maksumusse ka teisi rahaliselt hinnatavaid tegevusi ja riske. Lisaks oli Konsultant teadlik, et teenushankes oli tema pakutud hind olnud oluliselt madalam, kui konkurentide pakutud hind.

Peale selle olid vahepealse 1,5 aasta jooksul nii ehitushinnad kui ka teenushinnad oluliselt kasvanud. Konsultandil oli võimalik pakkuda kõrgemat hinda ilma, et tal oleks tekkinud reaalne risk mitte võita hüpoteetilist asendushanget.Asendushanke läbiviimine oleks põhjustanud kaebajale ka ebavajalikke muid kulutusi, mis kaasnevad riigihanke korraldamisega ja oleks olnud seega mittevajalik ning mitmeid ülalnimetatud kahjulikke tagajärgi kaasa toov. Sellises olukorras oli mõistlikum leppida Konsultandiga kokku teenuslepingu pikendamises, seda enam, et Konsultant ei nõudnud igakuiselt makstava tasu suurendamist .

KIK-i väide, et kaebaja ja Konsultant on teenuslepingu Lisa 1 sõlmimisel pidanud silmas, et teenuste osutamine pikendatud perioodil ei käi mitte üksnes Osa 2 ,vaid ka Osa 1 suhtes, on alusetu. KIK on teenuslepingu nimetusest, mida pidi kasutama ka teenuslepingu pikendamist käsitleva lisakokkuleppe nimetuses, teinud meelevaldse järelduse, et teenuslepingu Lisa 1 hind kajastas ka Kiili alevit puudutavaid teenuseid. KIK-ile esitatud teatisest teenuslepingu tähtaja pikendamise kohta ja sellele lisatud dokumentidest tuleneb üheselt, et teenuslepingu pikendamisel peeti silmas pikendatud perioodil teenuste osutamist üksnes Luige osas ja Konsultandilt küsiti hinnapakkumist üksnes Luige osale. Nimetatut kinnitavad muuhulgas teatisele lisatud lähteülesandes sisalduv tööde lühikirjeldus, samuti hanke korraldamise alus.

KIK-i seisukoht, et teenuslepingu Lisas 1 sisalduv Luige osa teenusmaksumus pidanuks sarnanema KIK-i poolt algsest teenuslepingust Luige osale tuletatud hinnale, lähtub vastustaja ekslikust eeldusest, et algse teenuslepingu sõlmimisele eelnenud Konsultandi pakkumuses omas hindade eristamine mingit õiguslikku või majanduslikku tähendust. Teenuslepingu Lisa

1 alusel ei leidnud aset mingit hinnatõusu, kuna Konsultandile makstav igakuine tasu jäi teenuslepingu Lisa 1 kohaselt samasuguseks nagu see oli algses teenuslepingus.

KIK-i seisukoht, et omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri teenuse hind jääb vahemikku 2-3% ehituslepingu maksumusest, on paljasõnaline. Teenuste osutamise hind sõltub eelkõige teenuste osutamise perioodist, mitte ehituslepingu maksumusest. Näiteks Ehituslepingu 3 maksumuseks oli EUR 6 862 864,69. Kõnealuse Ehituslepingu 3 suhtes toimus teenuste osutamine Konsultandi poolt ca 16 kuu vältel: ca 5 kuu vältel algse teenuslepingu alusel ning ca 11 kuu vältel teenuslepingu Lisa 1 alusel. Jättes kõrvale, et esimese ca 5 kuu vältel hõlmasid osutatud teenused lisaks Luigele ka Kiilit, oli kogu sellel perioodil Konsultandile makstava igakuise tasu suuruseks EUR 10 864,71 (KIK-i väidetud EUR 9778,24 moodustab 90%, kuna 10% tasust igakuiselt välja ei makstud) ehk ca 16 kuu jooksul ca EUR 173 835,36. Kui aga lähtuda näiteks 3%-st, milline on KIK-i väitel tavapäraselt sellise teenuslepingu maksumuse osakaal ehituslepingu maksumusest, siis saaksime, et teenuslepingu kogumaksumus pidanuks olema EUR 205 885,94. See on aga EUR 32 050,58 rohkem, kui teenuslepingu alusel makstu. Nimetatu kinnitab ka KIK-i standardeid arvestades, et kaebaja ei ole Konsultandile midagi alusetult maksnud. Teenuslepingu järgi tasumisele kuuluv kogusumma sõltub eelkõige teenuste osutamise perioodist, mitte ehituslepingu maksumusest.

KIK-i seisukoht, et teenuslepingu ja selle Lisa 1 alusel on midagi makstud topelt, on alusetu ning KIK ei ole sellise seisukoha loogikat ka täpsemalt põhjendanud. Algse teenuslepingu perioodil 31.03.2011 kuni 14.09.2011 osutati teenuseid üksnes Osa 1 suhtes ning teenuslepingu Lisa 1 perioodil 10.02.2012 kuni 07.01.2013 osutati teenuseid üksnes Osa 2 suhtes. Teenuslepingu ülejäänud perioodil osutati teenuseid samaaegselt nii Osa 1 kui ka Osa

2 suhtes. Igakuise osamakse suurus aga ei sõltunud sellest, kas teenuseid osutati mingil kuul ainult Osa 1, Osa 2 või mõlema osa suhtes.

Teenuslepingu Lisa 1 suhtes esitas kaebaja KIK-ile teatise ja sellega kõik teenuslepingu Lisa

1 sõlmimist puudutavad dokumendid koheselt pärast teenuslepingu Lisa 1 sõlmimist, olles need kõik ka varasemalt KIK-iga kooskõlastanud. KIK-il ei olnud nende suhtes mistahes vastuväiteid ega pretensioone. KIK-i poolt heaks kiidetud ja kooskõlastatud dokumentide suhtes hiljem väidetavate probleemide tuvastamine mahus, mis toob kaasa toetuse tagasinõudmise, on ebaõiglane.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ja vaideotsus on õiguspärased ning palub jätta kaebaja taotlused rahuldamata. Vastustaja kinnitab vaidlustatud haldusaktis ja vaideotsuses toodud kaalutluste ja argumentide juurde jäämist, mida palub lugeda seletuse osaks ning lisaks eeltoodule esitab kokkuvõtlikult järgmised seisukohad.

8. Vaidlusküsimus nr 1 8.1.Kaebaja argumente, miks tasu eristamine Kiili ja Luige piirkonna lõikes on kaebaja arvates meelevaldne ja vale, on KIK käsitlenud vaideotsuse punktides 33-58.

8.2.KIK rõhutab vaideotsuse punktis 41 märgitut, et kaks konsultandi võtmespetsialisti (FIDIC insener Margus Sinimäe ja omanikujärelevalve spetsialist Maris Jurevics, s.o.need spetsialistid, kes pidanuks kaebaja väitel iga päev kohal viibima) töötasid ajavahemikul 21.08.2012 ja 31.12.2013 lisaks Kiili valla objektile ka Valga I vooru veeprojekti juures. Teised spetsialistid pidid kohal viibima vastavalt vajadusele . Seega ei ole õige kaebaja kontseptsioon selle kohta, kuidas teenusepakkuja kulud olid igal juhul püsikulud, kuna kogu meeskond pidi pidevalt kohal olema, olenemata sellest, kas töid tehti või mitte. Meeskond ei pidanud igapäevaselt kohal viibima ja faktiliselt ei viibinud , vastupidist kaebaja tõendanud ei ole, nad said rakendada oma oskusi, tööaega ja –jõudu ka mujal.

Teenusepakkuja meeskonna rakendamine on teenusepakkuja sisemise töökorralduse ja tasustamise küsimus. KIK on viimastel aastatel rahastanud paljusid taolisi veeprojekte üle Eesti ja teadaolevalt on töökorraldus selline, et taolised inseneriteenuse pakkujad töötavad samaaegselt mitme objektiga ja/või teevad seejuures veel ka oma muid töid, mistõttu kaebaja kirjeldus teenusepakkuja olukorrast ei ole eluliselt usutav.

8.3. Viitamine kaebuses konsultandi seisukohale ei oma tähtsust, sest loomulikult kaitseb konsultant seda, et kõik temale makstud tasud olid õiged. Kui konsultant möönaks, et tema töötajad ja/või alltöövõtjad said tänu oluliselt vähenenud töökoormusele teenida tulu muude töödega, siis tõusetuks tõepoolest küsimus konsultandile makstud tasude õiguspärasuses. Konsultandi seisukoht on lihtsalt poole väide, millel puudub objektiivne tõendamisväärtus. Kaebaja seisukoha ekslikkuse mõistmiseks võiks ette kujutada olukorda, kus ei oleks sõlmitud mitte üks vaid nt neli ehitustöövõtulepingut ja neist kolme tööd oleksid olnud pikema aja jooksul peatatud/katkenud. Sellisel juhul oleks teenusepakkuja teinud ainult neljandiku kavandatud tööst, kaebaja pakutud lähenemise korral tuleks ka sel juhul maksta kogutasu sõltumata tegelikkuses tehtud tööst.

8.4.Olenemata eeltoodust ja kõige olulisemana juhib KIK eriti tähelepanu vaideotsuse (p 53

jj) esitatud seisukohale: oluline ei ole tsiviilõiguslik olukord, saamata või vähem saadud teenuste eest tasu maksmine ei ole igal juhul põhjendatud, mõistlik ega projekti elluviimiseks vajalik STS § 2 p 2 mõttes. Isegi kui aktsepteerida väidet, et „HD ei näinud ette võimalust, et Teenuste osutamine käib üksnes Osa 1 või üksnes Osa 2 suhtes. HD kohaselt pidi Teenuste osutamine toimuma mõlema Osa suhtes koos.“, siis tuleneb STS tähenduses toetuse osaline abikõlbmatus juba sellest HD tingimusest endast, sest sellisel juhul on toetuse saaja korraldanud hanke selliselt, et ta peab maksma teenuse eest olenemata sellest, kas ta selle teenuse ka tegelikult saab või mitte. Euroopa Liidu avalike vahendite kasutamine ei muutu abikõlblikuks pelgalt seetõttu, et toetuse saaja on sõlminud kahjuliku lepingu (või edasises praktikas tõlgendanud iseenesest tasakaalus lepingut) selliselt, et ta peab maksma teenuse eest, mida ta tegelikult ei saa.

9.Vaidlusküsimus nr 2 – Kaebaja õiguslik alus teenuslepingu täitmise peatamiseks Ehituslepingu 2 ja Ehituslepingu 3 vahelisel 5-kuulisel perioodil

9.1.KIK on käsitlenud seda küsimust põhjalikult vaideotsuse punktides 62-75 ning vastustaja palub lugeda need seisukohad vastuse seisukohtadeks.

9.2. Kaebuses arutletakse mahuliselt eksitavalt nn Valge FIDIC-u ehk teenuslepingu punkti

26 üle. Tellijal on õigus lepingu täitmine peatada valge FIDIC-u p 27.1 i alusel ( vt vaideotsuse p 21-23). Teenuslepingu punktid 26 ja 27 on eri punktid, mis reguleerivad erinevaid küsimusi ning punkti 26 muutmine eritingimustes ei oma mõju punktile 27.

9.3. Teenuslepingu punkt 27.1 i ei ole tühine, ebamõistlik ega teenuseosutajat ebamõistlikult koormav. Lühend FIDIC tähistab prantsuse keeles Insenerkonsultantide Rahvusvahelist Föderatsiooni, st nimelt taoliste teenusepakkujate ühendust nagu käesolevas asjas konsultant. On eluliselt äärmiselt ebausutav, et selline liit oleks koostanud oma liikmetele ebamõistliku näidislepingu, mida Eesti hankijad peavad hakkama eritingimustes konsultandi jaoks mõistlikumaks muutma. Valge FIDIC-u näol on tegemist hoopis mõistlike ja lepingu mõlema poolte huve arvestava lepinguga. Lepingu punkt 27.1 i väljendab mõistlikult põhimõtet, et teenusepakkujale tuleb tasuda tehtud töö ja saadud teenuste eest ning kui tööd ei tehta, siis ei ole alust ka tasu maksta. Kumbki poolt peab võlaõiguses tegutsema heas usus ja arvestama teise poole mõistlikke huve. Seda kinnitab ka kõnealuse punkti lõpuosa, mille kohaselt peab konsultant viima kulutused miinimumini. Ebamõistlik oleks lepingu selline tõlgendus, et tellija peab igal juhul ja ilma muutmisvõimaluseta maksma konsultandile olenemata sellest, et muutunud asjaoludel enam kogu teenust ei osutata. On majanduslikult ja eluliselt mõistetav, et ettevõtja eesmärk on oma kasumi maksimeerimine ja ta vaidleb vastu kõigile asjaoludele, mis võivad tema kasumit vähendada. Inimlikult on mõistetav konsultandi seisukoht, et tal on õigus saada tasu ka siis, kui teenust ei osutata. Objektiivselt ei peaks korrektne konsultant mõtlema mitte ainult oma kasumi suurendamisele, vaid võtma mõistlikult arvesse ka tellija huve. Tellija peab seda aga kohase hoolsusega nõudma. Kaebaja ei ole ühegi kirjaliku tõendiga tõendanud, et tellija oleks nõudnud valge FIDIC-u punkti 27 alusel teenuste peatamist ja kulude minimeerimist. Tagantjärele suulisel tõendamisel ega konsultandi kirjadel ei ole objektiivset väärtust, sest loomulikult on konsultandi huvi tõlgendada asjaolusid endale kasulikul viisil.

9.4.Kaebuse väitel oli Ehituslepingu 2 ja Ehituslepingu 3 eelne olukord sarnane, mistõttu mõlemal puhul oleks pidanud kohalduma vaidlusalune teenuslepingu eritingimus. KIK-i hinnangul oleks mõistlik tõlgendus selline, et enne kavakohaste ehituslepingute sõlmimist võib esineda teatav periood, mil konsultandi teenuseid veel ei osutata, kuid samas tellija ei sõlmi ka konsultandi lepinguid ebamäärase tuleviku peale ning seega ei saa selline periood olla kuigi pikk. KIK ei ole Kiili ja Luige ehituslepingute sõlmimisele eelneval perioodil tasu maksmist vaidlustanud. Kui kavakohaselt sõlmitud ehituslepingutega ilmnevad pärast probleemid, siis ei ole enam tegemist sellise olukorraga ,vaid ettenägematu ja uue olukorraga, milles käitumiseks ongi mõistlikult ja mõlema poole huve silmas pidades ette nähtud valge FIDIC-u p 27.1 i. KIK rõhutab, et isegi kui tellija ja konsultant arutasid tasu vähendamise teemat ja leppisid kokku, et tasu ei vähendata, siis selline tasu saamata teenuse eest ei ole abikõlblik STS § 2 p 2 tähenduses. Asjaolust, et tegemist Euroopa Liidu toetusest rahastatava projektiga peaks tingima kõrgema ja mitte madalama mõistlikkuse ja hoolsuse avalike vahendite kasutamisel.

10.Vaidlusküsimus nr 3 – lisatasu maksmine lisandunud 11-kuulise perioodi vältel

10.1.KIK viitab vaideotsuse p.-dele 62-75, kus on nimetatud küsimust käsitletud ning palub lugeda need seisukohad kaebusele esitatud vastuse seisukohtadeks.

10.2.KIK rõhutab (vt vaideotsuse p 63), et kuivõrd riigihange nr 132012 viidi nõuetekohaselt läbi, siis on põhjendamatu ja meelevaldne asuda seisukohale, et tegemist oli hoopis hankelepingu muutmisega. Kui ametlikult vormistatud ja registreeritud dokumentidel ja seda eriti riigihankeõiguse valdkonnas ei oleks tähtsust ja hiljem oleks võimalik asja arutada „nagu tegelikult mõeldi“, tooks see endaga kaasa äärmise õiguskindlusetuse. Õiguses tuleb eeldada tahte vastavust tahteavaldustele. Kuivõrd tegemist oli uue hankega, siis tuleneb sellest loogiliselt vaideotsuse p.-s 66 väljendatud KIK-i seisukoht, et uues hankes ei olnud enam vaja tellida teenust Kiili objektile, mida aga asjaomaste (hanke)dokumentide kohaselt vastuoluliselt siiski tehti. Kui hankes oleks selgelt välja jäetud Kiili objekt, oleks selgelt tõusetunud ka küsimus teenuse hinnas. Nüüd aga jääb dokumentide sellisest vormistusest mulje, et jätkub senine teenuste osutamine ja muutub ainult teenuse osutamise aeg, aga mitte selle sisu. KIK on vaideotsuse punktis 70 märkinud, et selle tulemusel kujunes Luige objektil tähtaja pikendamisel hinnatõusuks ca 80%. Alles siis, kui KIK-i järelevalve käesoleva küsimuse tõstatas, on kaebaja kujundanud uue positsiooni, et taoline hinnatõus ongi põhjendatud, sest konsultant võis küsida, mida ta tahtis ja tellija asi oli igal juhul konsultandi soovitud hinda maksta. Lisaks märgib KIK, et kaks konsultandi võtmespetsialisti (FIDIC insener Margus Sinimäe ja omanikujärelevalve spetsialist Maris Jurevics) osutasid alates 21.08.2012 samalaadset teenust

Valga veeprojekti juures. Seegi tõendab, et vähemalt lisatööde ajal oli nende koormus Luige objektil ilmselt väiksem kui siis, kui osutati samaaegselt teenust nii Luige kui Kiili objektil.

10.3.Arvestades riigihankeõiguse põhimõtteid ning seda, et projekti rahastatakse avalikest (EL) vahenditest, on põhimõtteliselt väär kaebaja lähenemine, et ta pidi igal juhul sõlmima lepingu olemasoleva konsultandiga ning aktsepteerima selle konsultandi dikteeritud hinda olenemata teenuste mahu vähenemisest kahelt objektilt ühele. Teatav ebamugavus ja harjumuspärase töökorralduse suurema (ümber)korraldamise vajadus (millele kaebaja kaebuses apelleerib) ei kaalu üles riigihankeõiguse ja EL vahendite kasutamisel kehtivaid võrdse kohtlemise, läbipaistvuse, kontrollitavuse ja abikõlblikkuse põhimõtteid. Eeltoodust tulenevalt KIK leiab, et kaebaja esitatud vastuväited ei lükka ümber KIK-i tagastusotsuses ja vaideotsuses esitatud seisukohta, et Luige osas lisateenuse tellimisel maksti osaliselt põhjendamatult tasu, mis on abikõlbmatu STS § 2 p 2 tähenduses.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

11.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil ja tutvunud asja läbivaatamisel edasiselt kirjalikus menetluses esitatud seisukohtadega, hinnanud esitatud tõendeid ja analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

KIK on välja selgitanud asjas olulist tähendust omavad asjaolud, sealjuures on kaebuse esitajale antud haldusmenetluses võimalus esitada omapoolsed selgitused ja tõendid , vastustaja on igakülgselt analüüsinud asjas kogutud teavet ja tõendeid ning on esitanud piisavad põhjendused nii käesolevas haldusasjas vaidlustatud KIK-i juhatuse 17.03.2014 otsuse nr 1-25/30 andmisel kui ka sellele esitatud vaide läbivaatamise tulemusena tehtud vaideotsuses, Kohus leiab, et nii vaidlustatud tagastusotsus kui ka vaideotsus on õiguspärased, sealjuures kulude abikõlblikkuse hindamisel ei ole tehtud kaalutlusvigu. Ka kaebaja kohtumenetluses esitatud väited ja tõendid ei kummuta vastustaja otsuste järelduste õigsust, mille kohaselt on toetust kasutatud 20.09.2010 sõlmitud lepingu nr 10-004 kui ka 10.02.2012 sõlmitud lepingu lisa 1 puhul mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks kokku 54 958, 06 euro ulatuses. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 21 lg 1 kohaselt peab toetuse saaja toetust kasutama sihtotstarbeliselt. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema projektiga otseselt seotud ja abikõlblikud. STS § 2 lg 2 tulenevalt abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti elluviimiseks vajalik, mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega. Kohus, nõustudes KIK-i juhatuse käesolevas haldusasjas vaidlustatud tagasinõudeotsuse ja vaideotsuse põhjendustega, ei pea HKMS § 165 lg 2 alusel vajalikuks nende põhjenduste kordamist. Siinkohal on igati asjakohane tuua lisaks esile vastustaja poolt kaebuse kohta esitatud seletuses kokkuvõtvalt toodud vastustaja

põhiargumendid, mille kohaselt: 1) hankedokumentides eristati objektiivselt tasu kahe ehitusobjekti lõikes; 2) mõistlikult hoolikas tellija oleks pidanud teenuse osutamise peatama ja kulud miinimumi viima; 3) lisatööde tellimisel ja nende eest tasumisel oleks tulnud maksta tasu ainult ühe objekti eest; ja 4) igal juhul on sellised kulud abikõlbmatud STS § 2 punkti 2 tähenduses. Vastustaja on tagasinõudeotsuses ja vaideotsuses , aga samuti kohtumenetluses õigesti rõhutanud, et keskseks on küsimus STS § 2 p 2 mõttes kulude abikõlblikkusest, sealjuures ei tulene üksnes Konsultandiga sõlmitud hankelepingu alusel temale tasu maksmisest selle kulu abikõlblikkust, samamoodi nagu ei tähenda iseenesest ka Konsultandi enese töökorraldusest tulenevad kulud selliste kulude abikõlblikkust STS mõttes. STS § 26 lg 1 kohaselt tuleb toetus tagasi nõuda, kui toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.

Täiendavalt esitab kohus järgmised põhjendused.

12.Vaidlusküsimuse nr 1 kohta-tasu eristamine Kiili alevi ja Luige aleviku lõikes.

Vaidlust ei ole selles, et hankedokumentide Kiili ja Luige veeja kanalisatsioonirajatiste omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri teenus , Osa I (Juhend Pakkujale ) p.28 kohaselt on pakkumuste hindamiskriteeriumiks pakkumise maksumus kokku ning edukas pakkumus on vastavaks tunnistatud pakkumuste hulgast hankedokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes madalaima hinnaga pakkumus (kd I tl 99 pöördel). Vaidlust ei ole ka selles, et HD osa I p.16 kohaselt tuli pakkumuse maksumus esitada vormil 5 , maksumus tuli esitada täpsusega kaks kohta peale koma ning esitada hinnapakkumuse ridadel 1-5.

HD p-st 15 ( pakkumuse dokumendid , alap.7) nähtuvalt tuli pakkujal anda maksumus igale positsioonile. Vaidlustatud tagasinõue põhineb kõnealusel vormil 5 esitatud pakkumuseridadel 1“ Osale I osutatav järelevalveteenus“ ja 3“Osale 2 osutatav järelevalveteenus“. Lepingu lisa C „Tasud ja maksed“ kohaselt põhineb teenusleping kogumaksumusel, sealjuures lepingu lisa A ( HD osa 5) p.2.11.2 kohaselt tuli esitada iga ehituslepingu kohta eraldi aruanne järgneva kuu 10-daks kuupäevaks, mis oli Konsultandile maksete tegemise aluseks. Kuivõrd Kiili ja Luige osas viidi läbi eraldi ehitushanked, kaebaja ise oli nõudnud pakkumuses mõlema objekti osas maksumuste eraldi esitamist, erinevad olid ka Kiili ja Luige osas töömahud ning hankelepingu lisas A oli ette nähtud Kiili ja Luige osas eraldi kuuaruannete , mis olid Konsultandile tasu maksmise aluseks esitamine, siis on vastustaja kõiki asjaolusid analüüsides põhjendatult jõudnud järeldusele, et hankelepingu osasid eristati Osade I ja II maksumused olid eristatavad.

Kaebuse väited , mille kohaselt Osa 1 ja Osa 2 suhtes teenuse hinna eraldi esitamisel oli pakkujal vaba voli hinnaproportsioon esitada mistahes tegelikkust arvestava kalkulatsioonita ja märgitud numbrid ei omanud mistahes tähendust, on ülaltoodud põhjendustel väheveenev. Kaebuse väide , mille kohaselt on KIK-i arvamus püsija muutuvkuludest oletuslik ja spekuleeriv, on paljasõnaline. Konsultandi seisukoht, millele kaebuses tuginetakse ja korduvalt viidatakse, on koostatud Konsultandi poolt pärast kaebajale KIK-i tagastusotsuse edastamist.

Seega on tegemist Konsultandi n.ö. tagantjärele avaldatud subjektiivse arvamusega , miks tasu eristamine Kiili ja Luige piirkonna lõikes on meelevaldne ja vale ning miks Konsultant peab temale makstud tasu õigeks, mistõttu kohtu arvates ei saa sellist arutlust võrdsustada tõendiga kaebaja tegevuse kohta teenuslepingu kehtivuse ajal. Vastustaja on tagasinõudeotsuses ja vaideotsuses ka põhjalikult analüüsinud Konsultandi püsija muutuvkulusid ning on lõppastmes põhjendatult asunud seisukohale, et muude tõendite ja täpsemate arvutuste puudumisel tuleb abikõlbmatu summa arvutamisel lähtuda pakkumuses märgitud osade maksumusest, vaatamata asjaolule, et taoline lähenemine ei pruugi olla kõige soodsam.

Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja kohtumenetluses vastustaja seisukohti kummutanud ka 05.12.2014 esitatud täiendavate tõenditega ja nende juurde esitatud selgitusega. Kohus peab oluliseks rõhutada, et KIK-i juhatus on käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsusega otsustanud nõuda kaebuse esitajale antud toetuse osaliselt tagasi seetõttu, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Kuivõrd kaebuse esitaja on korduvalt rõhutanud, et HD kohaselt pidi teenuste osutamine käima mõlema osa suhtes koos ning ei näinud ette võimalust, et teenuste osutamine käib üksnes Osa 1 või Osa 2 suhtes , tuleneb kulude osaline abikõlbmatus STS § 2 p 2 mõistes sellisel juhul HD tingimusest, mille kohaselt lasub kaebajal kohustus teenuse eest tasuda, olenemata sellest, kas tegelikult on teenus saadud/teenuslepingut selles ettenähtud mahus täidetud.

Etteruttavalt seoses vaidlusküsimusega nr 2 viitab kohus siinkohal ka kaebuse väitele, et kui kaebajal oleks ka olnud võimalus teenuslepingu täitmine Ehituslepingu 2 ja Ehituslepingu 3 vahelisel 5 –kuulisel perioodil Luige piirkonna osas peatada, poleks see vaidlusküsimuse nr 1 all toodud põhjendustel saanud ikkagi mõjutada Konsultandile teenuslepingu alusel makstava tasu suurust. Eeltoodu näitab kohtu arvates ilmekalt kulude abikõlbmatust ainuüksi tulenevalt ülalkäsitletud HD tingimusest.

13. Vaidlusküsimuses nr 2 on KIK on asunud seisukohale, et Ehituslepingu 2 ja Ehituslepingu 3 vahelisel 5 –kuulisel perioodil (31.03.2011-14.09.2011) oleks kaebaja pidanud teenuslepingu täitmise Luige piirkonna osas peatama, kaebuse väitel puudus kaebajal aga õiguslik alus teenuslepingu täitmise peatamiseks. Kaebuse väitel oli teenuste osutamine objekti põhine, sõltumata sellest, millise ehituslepingu alusel seda tehti, mistõttu kaebuse esitaja poolse Ehituslepingust 2 taganemisega ei lõppenud teenuslepingust tulenev Konsultandi kohustus teenuste osutamiseks. Kohus leiab, et kaebaja ei ole olnud täpne. Riigihanke „Kiili ja Luige veeja kanalisatsioonirajatiste omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri teenus“ HD p.3 ( tl 94 „Pakkumusele kuuluv töö“ )kohaselt on töö sisu, ulatus, mahud ja nõuded täpsemalt lahti kirjutatud HD osas 5, „Tellija tingimused“. Viimatinimetatud osa 5 p.1.3 kohaselt teostatakse hanke raames ehitusjärelevalvet ehituslepingute üle, mis sõlmitakse hanke Kiili alevi ja Luige aleviku veeja kanalisatsioonirajatiste ehitus, hanke nr 11946 tulemusel. ( tl 108 pöördel). Seega hankelepingu nr 10-004 täitmine oli otseses seoses ehitustööde hankelepingute täitmisega . Kohus kaebaja käsitlust teenuslepingu eritingimuste alap-st 26 kui teenuste osutamise peatamist Luige objektil ehitustöödega alustamise viibimise tõttu mittevõimaldavast sättest õigeks ei pea . Kaebaja leiab, et kui KIK-i hinnangul pidanuks teenuslepingu täitmine Luige osas olema perioodil 31.03.2011-14.09.2011 peatatud, siis Ehituslepingu 3 järgne alustamiskuupäev saabus pärast nimetatud perioodi, mis aga teenuslepingu eritingimuste alap

26 kohaselt tähendas , et teenuslepingu peatamine perioodil 31.03.2011-14.09.2011 lubatud ei olnud. Valge FIDIC-u p.26 lg 2 kohaselt kui mõnede teenuste osutamine tuleb peatada, peab selle lõpetamise tähtaega pikendama, kuni asjaolud ei takista enam teenuste osutamist ning lisandub mõistlik teenuste taaskäivitamiseks vajalik ajakulu, mis ei ületa 42 päeva( kd I tl 135 ). Valge FIDIC-u p.26(kd I tl 135) osas hankelepingus kokku lepitud eritingimused (kd I tl 60 pöördel )aga sätestasid, et teenuse osutamise peatamiseks ei loeta ajavahemikku teenuslepingu jõustumisest kuni Ehituslepingu alustamiskuupäevani.

Valge FIDIC-u p.27.1 (i) kohaselt võib tellija teenuste osutamise kas täielikult või osaliselt peatada või Kokkuleppe üles öelda vähemalt 56-päevase etteteatamisega Konsultandile, kes peab otsekohe korraldama teenuste osutamise lõpetamise ning viima kulutused miinimumi (kd I tl 135 pöördel). Nagu eespool märgitud, on vastustaja nii vaidlustatud otsuses kui ka vaideotsuses põhjalikult käsitlenud kaebuse väiteid seoses õigusliku aluse puudumisega ning põhjendustega nõustudes puudub vajadus nende siinkohal kordamiseks. Rõhutada tuleb vaideotsuses toodud järeldust, mille kohaselt Valge FIDIC-u p.26 koosmõjus hankelepingu eritingimuste punktiga 26 ei sätesta , millistel juhtudel võib teenuse tellija omalt poolt hankelepingu täitmise peatada, vaid reguleerib , millal on teenus peatunud teenuse osutaja riskiväliselt ehk millal peab teenuse lõpptähtaega pikendama.

Sealjuures isegi kui asuda eritingimuste p.26 laiendava tõlgenduse tulemusena seisukohale, et see oli takistuseks tellija poolt hankelepingu täitmise peatamisele, siis on vastustaja põhjendatult asunud seisukohale, , et Valge FIDIC-u p.26 koosmõjus hankelepingu eritingimuste punktiga 26 ei hõlma olukorda, kus ehitusleping üldse puudub pikemat aega. Vaidlust ei saa olla selles, et hanke nr 11946 tulemusel sõlmitutest üks ehitusleping ajavahemikul 31.03.2011-14.09.2011 puudus seoses kaebaja lepingust taganemisega.Kuivõrd Ehituslepingu 2 osas oli Konsultandil olnud ajavahemikul 14.01.2011-31.03.2011 hankelepingut võimalik täita, siis tuleb nõustuda KIK-iga, et p 26 eritingimus ei hõlmanud kõnealust 5-kuulist perioodi, kus puudus järelevalvatav ehitusleping.

Ehituslepingu 2 täitmise alustamine oli lõpetanud ajavahemiku „kokkuleppe sõlmimisest ehituslepingu alustamiskuupäevani“ kulgemise. Olukorrad, mis eelnesid Ehituslepingu 2 sõlmimisele ja Ehituslepingu nr 3 sõlmimisele olid erinevad, mistõttu on ka vastustaja erinevalt neid olukordi käsitlenud ja nõustunud eritingimuste p. 26 kohaldumisega perioodile enne 13.01.2011, kus ei olnud Luige ( Osa 2) suhtes veel hankelepingut sõlmitud. Seega kokkuvõtlikult -hankelepingu eritingimuste p.26 ei välistanud hankelepingu üldtingimuste p.23 alusel lepingu peatamiseks kokkuleppe sõlmimise ettepaneku esitamist ega järelevalvatava ehituslepingu puudumisel teenuse osalist peatamist (üldtingimuste p. 27.1 (i)).

Kaebaja ei ole tõendanud, et ta pöördus Konsultandi poole teenuse peatamise ja kulude miinimumi viimise ettepanekuga või lepingu muutmiseks kokkuleppel, kaebuse esitaja seisukohad, kuidas Konsultant oleks käitunud, on oletuslikud . Konsultandi arvamuse kohta on esitatud kohtu seisukoht eespool,kohus lisab, et Konsultandi arutlused ei ole hinnatavad tõendina, mis kinnitaks , et kaebuse esitaja pöördus Konsultandi poole teenuse peatamise ja kulude miinimumi viimise ettepanekuga ja kuidas Konsultant sellele reageeris. Teisalt on vastustaja põhjendatult jõudnud järeldusele, et kui tegelikkuses ka kaebuse esitaja tegi Konsultandile ettepaneku tasu vähendamiseks ja arutelu tulemusena lepiti kokku, et tasu ei vähendata, siis ei ole kõnealune kulu saamata jäänud teenuse eest STS § 2 p 2 tähenduses abikõlblikuks .

Vastustaja ei ole käitunud vastuoluliselt. Kaebuse esitaja poolt lepingute ja muude dokumentide, sh hankedokumentide esitamisest KIK-ile ei saanud kaebajale tulla õiguspärast ootust sellele, et need dokumendid on sisuliselt õiguspärased , toetuse kasutamine on toimunud nõuetekohaselt ning toetuse kasutamise üle teostatava järelevalve tulemusel projekti raames tehtud kulud on abikõlblikud , mis välistavad kaebajalt toetuse tagasinõudmise.

14. Vaidlusküsimus 3 on tõusetunud seoses Luige osas lisateenuse tellimisel täiendava 11- kuulise perioodi vältel makstud tasu suurusega. Kaebaja väitel ei olnud tal võimalik maksta konsultandile teenuslepingu lisaks 1 oleva 11 –kuulise perioodi vältel mingit muud summat, kui oli kokku lepitud samas teenuslepingu lisas 1, kusjuures see summa oli mõistlik. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult nii toetuse osalise tagasinõudmise otsuses kui ka vaideotsuses asunud seisukohale, et kuna väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke nr 132012 „Kiili ja Luige veeja kanalisatsioonirajatiste omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri teenuse tähtaja pikendamine“ läbiviimise ajaks olid ehitustööd Kiilis lõppenud ja ajavahemikul 31.03.2011-14.09.2011 Luigel teenust ei osutatud, samas teenuse eest Konsultandile tasuti, sõlmiti ühispakkujatega lepingu nr 10-004 lisa 1 teenuse osutamiseks täiendava 11 kuu jooksul maksumusega 119 511, 82 eurot, kusjuures maksumuse kujunemise aluseks oli esialgse lepingu kuumaksmus 9778, 24 eurot X 11 kuud, seega esialgse lepingu kuu maksumus täies mahus, mis aga lähtus teenuse osutamisest nii Kiilil kui Luigel. KIK-i tagastusotsuses ja vaideotsuses esitatud seisukohta, et Luige osas lisateenuse tellimisel maksti osaliselt põhjendamatult tasu, mis on abikõlbmatu STS § 2 p 2 tähenduses, on piisava põhjalikkusega motiveeritud. Kordamata vaidlustatud haldusaktide põhjendusi märgib kohus täiendavalt seoses kaebuse väidetega tagastusotsusele ja vaideotsusele järgmist.

Vastupidiselt kaebusele ei pea kohus vastuoluliseks KIK-i seisukohta, et RHS-s puuduvad takistused teenuslepingu tähtaja pikendamisele ainult Luige tööde osas ning et käesoleval juhul on teenuslepingu tähtaja pikendamine vastuolus RHS §-ga 69 lg 4. Kaebuse esitaja korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke , kaebuse väited eksimusest selle uueks hankemenetluseks nimetamisel ei muuda eeltoodut (vastavad põhjendused on esitatud tagastusotsuses ja vaideotsuses, millega kohus on avaldanud nõustumist), väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke näol oli tegemist uue hankega ( sealjuures vaidlust ei saa olla eelmise hankemenetluse lõppemise üle), mille tulemusena sõlmiti hankeleping, mistõttu ei saanud 10.02.2012 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena muuta esialgset hankelepingut.

KIK ongi selgitanud, et RHS § 94 lg 3 p 1 järgi olekski olnud õige tellida töid, kuid ainult Luige osas . Samuti on vastustaja toonud esile, et käesoleval juhul oli taotletavat eesmärki võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega , mistõttu ei olnud täidetud RHS § 69 lg 4 sätestatud tingimus hankelepingu muutmiseks. Kaebuses esitatud põhjendused uue hanke korraldamise ebavajalikkusest ja selle läbiviimisega väidetavalt mitmete kahjulike tagajärgede kaasnevusest, mis muu hulgas rajaneb osaliselt pelgalt kaebaja oletustel, ei ole siiski hinnatavad asjaoludena, mis annaks alust pidada uue hanke korraldamist ebamõistlikuks ning õigustusena olemasoleva Konsultandiga lepingu sõlmimises ning temale seni igakuiselt makstud tasu maksmist, vaatamata teenuse mahu ( Kiili objekti osas) vähenemisele .

Vastustaja ei ole pelgalt teenuslepingu nimetusest, mida kaebuse kohaselt pidi kaebaja kasutama ka teenuslepingu pikendamist käsitleva lisakokkuleppe nimetuses, teinud meelevaldset järeldust, et teenuslepingu Lisa 1 hind kajastas ka Kiili alevit puudutavaid.Kaebuse väidet, et teenuslepingu pikendamisel peeti silmas pikendatud perioodil teenuste osutamist üksnes Luige osas ja Konsultandilt küsiti hinnapakkumist üksnes Luige osale ühes viitega lähteülesandes sisalduvale tööde lühikirjeldusele, samuti hanke korraldamise alusele, on piisava põhjalikkusega käsitletud nii tagastusotsuse p-des 24-30 kui ka vaideotsuse p-des 62-75.

Siinkohal rõhutab kohus veelkord, et vastustaja seisukoht, mille kohaselt juhul, kui hankemenetlus oleks läbi viidud üksnes Luige objektiga seotud teenuste (kui vajalike teenuste) osas , pidanuks Teenuslepingu Lisas 1 sisalduv Luige osa teenusmaksumus sarnanema varasema osa 2 hinnale, ei rajane ekslikule eeldusele, vaid vastustaja on õigesti lähtunud sellest, et teenuslepingu sõlmimisele eelnenud Konsultandi pakkumuses olid Kiili ja Luige objektid (osa 1 ja osa 2) eristatavad ning seega omas tähendust ka nende maksumuse eristamine. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et vastustaja on põhjendatult jõudnud järelduseni, et STS § 2 p 2 mõttes ei olnud projekti elluviimiseks põhjendatud, mõistlik ja vajalik uue hankelepingu maksumusest proportsionaalne osa Kiili objekti eest.

15. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus juhatuse 17.03.2014 otsus nr 1-25/30 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus, mistõttu ei kuulu rahuldamisele ka kaebuse nõue vaideotsuse tühistamiseks. Kuivõrd tühistamisnõue rahuldamisele ei kuulu, siis on ka täitmata eeldused kohustamisnõude rahuldamiseks.

16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kaebaja kanda jäävad tema enese menetluskulud .

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse