2-14-33046/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-33046

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. aprill 2015, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi K. K.

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1 300 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Era

Liisingu

Inkassoteenused

AS

(registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15,

10115 Tallinn), seaduslik esindaja: K. V. (e-post XXX)

Kostja: K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista K. K. XXX XX.XX.XXXX sõlmitud lepingu nr XXX alusel põhivõlg 500

eurot, intress 69 senti, viivis 24 eurot 78 senti ja võla sissenõudmise kulu 13 eurot 20

senti, kokku 538 eurot 67 senti (viissada kolmkümmend kaheksa eurot kuuskümmend

seitse senti) Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks.

3. Jätta hagi rahuldamata intressi 286 eurot 11 senti ja viivise 475 eurot 22 senti

väljamõistmise osas.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 41% kostja kanda ja

59% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista K. K. riigilõivust 82 eurot (kaheksakümmend kaks eurot) Era Liisingu

Inkassoteenused AS-i kasuks.

8. K. K. tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

9. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

10. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

11. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

12. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

13. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt

Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25. veebruari 2009

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14).

3. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu alusel

põhivõla 500 eurot, intressi 286 eurot 80 senti, viivise 500 eurot ja võla sissenõudmise

kulud 13 eurot 20 senti.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille

alusel sai kostja laenu 500 eurot. Laenu periood oli 180 päeva. Laen väljastati intressiga

286 eurot 80 senti laenu perioodi eest. Hagiavalduses märgitu järgi oli intressimäär

176,67% aastas. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama hiljemalt 10.06.2014.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see

eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul,

kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust

väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete

vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise

olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse

määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida

rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas,

seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud

(vt Riigikohtu 5. märtsi 2014 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 p 22).

Hagiavalduse kohaselt oli lepingus kokkulepitud intressimäär aastas 176,67%. Krediidi

kulukuse määr aasta kohta on lepingu järgi (tlk 45) 419,75%. Krediidi andmise ajal Eesti

Panga

viimati

avaldatud

keskmine

krediidiasutuste

poolt

eraisikutele

antud

tarbimislaenude kulukuse määr oli 34,44% (krediidi kulukuse määr 2013. a novembris).

Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus

korda (419,75/34,44=12,19) ja seetõttu saab lugeda laenulepingu TsÜS § 86 lg 1 alusel

tühiseks. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud

määras ei intressi ega viivist.

Kostja ei ole hagejale lepingu alusel midagi tasunud.

Eeltoodut arvestades on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata

laenusumma 500 eurot, intress TsÜS § 86 lg 4 alusel 69 senti (21 päeva eest 0,5% aastas,

so 14 senti, 161 päeva eest 0,25% aastas, so 55 senti), viivis tagastamata põhivõlalt VÕS

§ 113 lg 1 II lauses sätestatud määras 11.06.2014 kuni 18.01.2015 (20 päeva eest 8,25%,

so 2 eurot 26 senti; 184 päeva 8,15% aastas, so 20 eurot 54 senti; 18 päeva 8,05%

aastas, so 1 euro 98 senti) summas 24 eurot 78 senti ja võla sissenõudmise kulu 13 eurot

20 senti, kokku 538 eurot 67 senti.

Hagi tuleb jätta rahuldamata intressi 286 eurot 11 senti ja viivise 475 eurot 22 senti

väljamõistmise osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik