3-15-503/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2015 a, Tallinn Haldusasja number 3-15-503 Haldusasi

AS Eesti Keskkonnateenused kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.02.2015 otsuse vaidlustuses nr 11- 15/158617 ja 17.02.2015 otsuse vaidlustuses nr 12-15/158618 osalise tühistamise nõuetes, MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus riigihangete viitenumbritega 158617 ja 158618 hankedokumentide p-de 1.10, 10.2 – 10.8, hankedokumentide lisa 2 p-de 8, 9, 14 – 18, 20 – 22, 24 – 27, 34 – 40, 42, hankedokumentide lisa 3 p-de 5.1 – 5.8, 5.10, 5.11, 6.1, 6.5 – 6.9, 6.12 – 6.14, 6.17, 6.19, 6.21 – 6.27 ja 7.2 tühistamise nõuetes ning MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus kohustamise nõudes hankedokumentide õigusaktide nõuetega kooskõlla viimiseks.

Menetlusosalised Kaebaja – AS Eesti Keskkonnateenused, lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe; Vastustaja – MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus, lepinguline esindaja Margus Kingisepp. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 17.04.2015 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul (HKMS § 278 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus avaldas 06.01.2015 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidavate riigihangete „Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisvahendite tühjendamise ja jäätmete transportimise teenuse osutamine“ (viitenumbrid 158617 ja 158618) hanketeated.

2. 28.01.2015 esitas AS Eesti Keskkonnateenused Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankedokumentidele.

3. VAKO 17.02.2015 otsustega nr 11-15/158617 ja 12-15/158618 rahuldati vaidlustused osaliselt riigihangete seaduse (RHS) § 126 lg 1 p 5 alusel ja kohustati MTÜ-d Harjumaa Ühisteenuste Keskus viima mõlema hankedokumendi lisa 3 „Lepingu projekt“ p-d 5.9 ja 7.2. vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

4. 27.02.2015 esitas AS Eesti Keskkonnateenused Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete „Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumis-vahendite tühjendamise ja jäätmete transportimise teenuse osutamine“ (viitenumbrid 158617 ja 158618) hankedokumentide ning vaidlustuskomisjoni 17.02.2015 otsuste nr 11-15/158617 ja 12-15/158618 osaliseks tühistamiseks ning MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus kohustamiseks hankedokumentide õigusaktide nõuetega kooskõlla viimiseks.

Kaebuse sisu

5. Hankedokumentide (HD) kirjelduse p-d 9, 14, 15, 16, 34 ja 35 ning lepingu punktid 6.8, 6.9, 6.12, 6.13, 6.21 ja 6.22 on otseselt seotud olukorraga, kus jäätmeveo teenuse tellijaks ja jäätmevedajale tasu maksjaks on mitte jäätmevaldaja, vaid hankija. Kui hankija ei ole teenuse tellijaks ja selle eest maksjaks, siis puuduks vajadus näha HD-s ette, et jäätmevedaja ei tohi jäätmeid ümber laadida, jäätmevedaja peab jäätmed andma jäätmekäitluskohta kogumisega samal päeval ning et jäätmevedaja tohib jäätmekäitluskohta üle anda üksnes neid jäätmeid, mis on lepinguga hõlmatud.

5.1. Samamoodi on HD kirjelduse p-d 17, 18, 20, 21, 22, 24 - 27, 36 - 40 ning lepingu p-d 6.5

- 6.7, 6.14, 6.17, 6.19 ning 6.23 - 6.27 otseselt seotud olukorraga, kus jäätmeveo teenuse tellijaks ja selle eest maksjaks on mitte jäätmevaldaja, vaid hankija. Kui hankija ei ole teenuse tellijaks ja selle eest maksjaks, siis puuduks vajadus näha ette, et korraldatud jäätmeveo küsimusi otsustab hankija.

5.2. HD vaidlustatud punktide aluseks on jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 11. Selle sätte kohaselt võis jäätmeveo korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul.

5.3. Hankija kuritarvitas Riigikohtu 06.01.2015 otsuse nr 3-4-1-34-14 ja jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumise vahele jäänud aega selleks, et astuda õigussuhtesse jäätmevaldajatega ning teenida lisatulu. Jäätmeseaduse muutmise seadus ei jõustunud 01.10.2014, vaid 07.01.2015. Hankemenetlust JäätS § 66 lg 11 alusel võib läbi viia üksnes juhul, kui tegemist on poolelioleva hankemenetlusega. Hankija esitas hangetes hanketeated riigihangete registrile 06.01.2015, s.o. enne jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumist ja JäätS § 66 lg 11 kehtivuse kaotamist. Seega, formaalselt vastavad hangete HD vaidlustatud punktid jäätmeseaduse muutmise seadus § 1 p-le 7. Samas ei olnud hanketeadete esitamine tingitud hankija vajadusest tellida jäätmeveo teenust, vaid soovist saada eelis perioodist, mil jäätmeseaduse muutmise seadus ei olnud jõustunud. Kuigi hanketeated esitati riigihangete registrile 06.01.2015, tuleb pakkumused hankes esitada ca üheksa kuud pärast hanketeate esitamist. HD p 3.4 järgi hakatakse viieaastase tähtajaga hankelepingut täitma jaanuaris 2016. Samas algab jäätmeveo teenuse osutamine mitte enne ühe aasta möödumist alates hanketeate esitamisest. Harku vallas senine korraldatud jäätmeveo leping kehtib kuni 31.05.2016. Seega hankes nr 158618 algab jäätmeveo teenuse tegelik osutamine mitte enne ühe aasta ja viie kuu möödumist alates hanketeate esitamisest. On võimalik ja põhjendatud, et hankija alustab erinevatel kaalutlustel hankemenetlust aasta või poolteist enne hankelepingu täitmise algust. Sellisel juhul esitatakse pakkumused koheselt, kuid hankelepingu täitmine ei alga näiteks enne aasta möödumist. Samas puudub põhjus alustada riigihanget selliselt, kus pakkumused esitatakse üheksa kuu möödumisel, arvates riigihanke alustamisest ning et teenuse osutamine algab ca aasta või aasta ja viis kuud pärast hanketeate esitamist.

5.4. JäätS § 66 lg-s 11 sätestatud võimaluse ärakasutamist kinnitab ka kirjelduse p 4. Selle kohaselt on teenuse eeldatav ja olemasolevatele andmetele tuginev maht hankega hõlmatud veopiirkonna kohta toodud teenuse kirjelduse lisana Exceli failis. Samas Exceli faile ei olnud HD juurde lisatud, kuigi JäätS § 67 lg 3 p-d 2, 3, 6 ja 8 nõuavad vastavate andmete esitamist. On võimalik, et hankija täiendab HD-d kirjelduse p-s 4 nimetatud andmetega enne pakkumuste esitamise tähtpäeva nii, et andmed on võrreldes pakkumuste esitamise tähtpäevaga kaasajastatud. Samas on põhjendamatu hangetega alustamine ajal, kui on teada, et HD-le ei saa lisada pakkumuse koostamiseks vajalikke andmeid ning andmeid saab igal juhul enne pakkumuste esitamist muuta või täiendada.

5.5. Riigihangete registri veebilehelt nähtub, et hankija avaldas mõlema hanke osas hanketeated 06.01.2015 kell 15.00, so pärast Riigikohtu 06.01.2015 kohtuotsuse avalikustamist. Ka nimetatud asjaolu kinnitab järeldust, et hangete väljakuulutamine 06.01.2015 ei olnud tingitud vajadusest tellida korraldatud jäätmeveo teenust, vaid soovist kohaldada iga hinna eest JäätS §

66 lg-t 11. Ainult hanketeate avaldamine riigihangete registris ja sellele viitenumbri saamine ei tähenda, et tegemist oleks poolelioleva hankemenetlusega jäätmeseaduse muutmise seaduse §

1 p 7 mõttes. Tegemist on üksnes alustatud ning alustamise hetkel nõuetele mittevastava hankemenetlusega, kasutades analoogiat Riigikohtu 16.11.2011 kohtuotsuse nr 3-3-1-65-11 ps 12 tooduga.

5.6. HD vaidlustatud punktid on vastuolus seadusandja eesmärgiga JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamisel. Jäätmeseaduse muutmise seadus, millega tunnistati JäätS § 66 lg 11 kehtetuks, võeti vastu 19.06.2014 ning avaldati Riigi Teatajas 08.07.2014. Seadusandja eesmärk sätte kehtetuks tunnistamisel nähtub seaduse eelnõu algteksti seletuskirjast. Seadusandja kaalutluste põhjendatust on hinnanud Riigikohus 06.01.2015 asjas nr 3-4-1-34-14 ning leidnud, et JäätS §

66 lg 11 kehtetuks tunnistamine on põhjendatud ja õiguspärane. Seadusandja eesmärgiks rakendussätte kehtestamisel oli võimaldada 01.10.2014 seisuga JäätS § 66 lg 11 alusel toimuvad ja pooleliolevad hankemenetlused selle sätte alusel lõpuni viia. Seadusandja eesmärgiks ei olnud see, et viimasel päeval enne jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumist algatatakse uued JäätS § 66 lg 11 alusel toimuvad hankemenetlused ning pikendatakse JäätS § 66 lg 11 mõju. Kuna HD vaidlustatud punktid on otseses vastuolus seadusandja eesmärgiga JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamisel ja üleminekusätte (JäätS § 1368) kehtestamisel, siis on hankija teostanud HD nende punktide osas kaalutlusõigust vastuolus haldusmenetluse seaduse § 4 lgga 2. Seetõttu on HD vaidlustatud punktid õigusvastased, olles vastuolus jäätmeseaduse muutmise seadus § 1 p-dega 1 ja 7. Mõlema vaidlustatud hanke HD vaidlustatud punktid rikuvad kaebaja põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, sh jäätmevedaja õigust astuda jäätmevaldajatega õigussuhtesse. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

6. Vastustaja leiab, et vaidlustatud HD ja lepingu tingimused on õigusaktidega kooskõlas. Puudub vaidlus osas, et kaebusega seotud hankemenetlusi alustas vastustaja 06.01.2015 ja JäätS § 66 lg 11 tunnistati kehtetuks alates 07.01.2015. VAKO on 17.02.2014 otsuste nr 11-15/158617 ja nr 12-15/158618 p-s 6.2. tuvastanud, et 06.01.2015 alustatud hankemenetlust võib lõpuni viia, lähtudes alates 07.01.2015 kehtetust JäätS § 66 lg-st 11. Kuna vastustaja on alustanud hankemenetlust enne JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamist, ei oma vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust kaebuses toodud seadusandja eesmärgid JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamisel.

6.1. Vaidlustatud HD punktide sisu oleks õiguspärane ka siis, kui vastustajal puudunuks õigus hankemenetluse läbiviimiseks JäätS § 66 lg 11 alusel. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.01.2015 otsusest nr 3-4-1-34-14 lähtudes on omavalitsusüksuse volitatud MTÜ- l õigus ka JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamisel sätestada hanketingimused selliselt, et jäätmevedajalt tellib teenuse ja tasub selle eest vastustaja.

6.2. Kaebaja poolt vaidlustatud HD punktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2014 kohtuotsuse 3-13-1811 p-st 18 tulenevalt ei saa kaebajal olla õiguspärast ootust selles osas, et talle peaks teenuse eest tasuma jäätmevaldaja, mitte vastustaja.

6.3. Vastustaja ei ole hankemenetlusi algatanud selleks, et astuda õigussuhtesse jäätmevaldajatega ning teenida lisatulu. Vaidluse lahendamisel ei oma õiguslikku tähendust kaebaja oletused, miks vastustaja hanketeated esitas. Vastustaja toimingud riigihanke läbiviimisel lähtusid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-st 2 ning JäätS sätetest, mis panevad kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse korraldada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine.

6.4. Jõelähtme, Kiili ja Raasiku vallas lõpeb korraldatud jäätmeveo leping 2015. a lõpus. Riigihanke registreerimisnumbriga 158617 läbiviimise eesmärgiks on konkursi korras jäätmeveoteenuste osutamiseks vedaja leidmine alates jaanuarist 2016 tähtajaga 5 aastat. Harku vallas lõpeb korraldatud jäätmeveo leping 31.05.2016. Riigihanke registreerimisnumbriga 158618 läbiviimise eesmärgiks on konkursi korras jäätmeveoteenuste osutamiseks vedaja leidmine alates juunist 2016 tähtajaga 5 aastat. Nimetatud asjaolud nähtuvad ka riigihangete 158617 ja 158618 HD-st, HD-le on lisatud väljavõte jäätmevaldajate registrist.

6.5. Vastustajale jääb arusaamatuks, millisesse kaebaja väidetud õigussuhtesse peaks vastustaja väljakuulutatud riigihangete tulemusel jäätmevaldajatega astuma seetõttu, et tema tegelik soov ei ole jäätmeveo teenust tellida. Vastustajale jääb arusaamatuks ka, millist lisatulu peaks ta riigihangete tulemusel saama jäätmeveo teenuse mittetellimise korral ning mis tähenduses lisatulu silmas peetakse.

6.6. Vaidluse lahendamise seisukohalt ei ole asjakohane Riigikohtu 16.11.2011 kohtuotsuse nr 3-3-1-65-11 p-le 12 viitamine, kuivõrd vastustaja ei vii sama eseme suhtes läbi kahte paralleelset hankemenetlust.

6.7. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, millisel õiguslikul alusel võib lugeda vastustaja tegevust seaduse kehtivusajal riigihangete väljakuulutamisel aja kuritarvituseks. Samuti puuduvad väidetava aja kuritarvitamise õiguslikud tagajärjed. Vastustajal puuduvad andmed aja kuritarvitamise kontseptsiooni olemasolu kohta Eesti õiguses.

6.8. Kaebustes vaidlustatud HD punktid on kooskõlas põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse nõuetega ega riiva kaebaja põhiõigusi. Kaebaja ettevõtlusvabadust ei saa riivata see, kui vastustaja poolt välja kuulutatud riigihangete HD tingimused vastavad hanke väljakuulutamise ajal kehtinud JäätS nõuetele. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

7. Kuni 07.01.2015 kehtis JäätS § 66 lg 11, mille järgi võis jäätmeveo korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või tema volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasus kohaliku omavalitsuse üksusel või tema volitatud mittetulundusühingul ka jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus. Kohaliku omavalitsuse üksus või tema volitatud mittetulundusühing tellis seega JäätS § 66 lg 11 alusel jäätmete veoteenuse, vahendades teenuse osutamist isikule, kes on jäätmed tekitanud, s.o jäätmevaldajale JäätS § 9 tähenduses. Teenuse vahendamiseks JäätS § 66 lg 11 alusel korraldas kohaliku omavalitsuse üksus või tema volitatud mittetulundusühing riigihanke jäätmete veoks, lõi haldamiskeskuse ja kehtestas osutatud teenuse eest hinna, mis tuli jäätmetekitajal tasuda omavalitsusüksusele või selle volitatud mittetulundusühingule. Jäätmetekitajal oli sellisel juhul kohustus tasuda omavalitsusüksusele või selle volitatud mittetulundusühingule jäätmekäitluse eest. Eeltoodust lähtuvalt oli JäätS § 66 lg 11 järgi omavalitsusüksusel või selle volitatud mittetulundusühingul õigus astuda jäätmevedaja asemel jäätmetekitajaga õigussuhtesse ning seeläbi piirata jäätmetekitajate ja jäätmevedajate vabadust sõlmida omavahel jäätmeveoleping. JäätS § 66 lg 11 oli alternatiivne jäätmekorralduse alus JäätS § 66 lg 1 suhtes. Kuna JäätS § 66 lg 1 puhul sõlmib jäätmetekitaja otse riigihanke võitnud jäätmevedajaga lepingu, ei kehtesta omavalitsusüksus jäätmetekitajale ka jäätmekäitluse eest teenustasu hinda. Teenustasu suuruse määrab sellisel juhul konkurents JäätS § 66 lg 1 alusel korraldatud jäätmevedajate vahelise riigihanke käigus.

8. Riigikogu võttis 19.06.2014 vastu jäätmeseaduse muutmise seaduse (RT I, 08.07.2014, 2), mille § 1 p-ga 1 tunnistati kehtetuks JäätS § 66 lg 11. See seadus oleks seaduse jõustumist edasilükkava Riigikohtu määruseta jõustunud 01.10.2014 (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.09.2014 määrus asjas nr 3-4-1-34-14). Riigikohus peatas jäätmeseaduse muutmise seaduse § 1 p 1 põhiseaduslikkuse kontrollimise kohtumenetluse ajaks PSJKS § 12 alusel jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni. Riigikohtu otsus selles asjas (nr 3-4-1-34-14), millega jäeti kohalike omavalitsuste taotlused jäätmeseaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks rahuldamata, jõustus PSJKS § 58 lg 2 alusel kuulutamisest 06.01.2015 kell

10.16 (kontrollitav kohtu infosüsteemist). Jäätmeseaduse muutmise seadus jõustus Riigikohtu 06.01.2015 otsuse asjas nr 3-4-1-34-14 p 53 alusel 07.01.2015. Hanketeated vaidlusalustes hangetes avaldati riigihangete registris 06.01.2015 kell 15.00 (nähtav riigihangete registri eriigihangete keskkonnast). Eelnevast nähtuvalt oli ajal, mil vaidlusalused hanketeated riigihangete registris avaldati, kehtiv ja jõus JäätS § 66 lg 11 ning hankijatel oli võimalik sellest sättest lähtuda. Ka kaebaja ise on kaebuse p-s 11.3 asunud seisukohale, et formaalselt vastavad hangete HD vaidlustatud punktid jäätmeseaduse muutmise seaduse § 1 p-le 7, millega täiendati JäätS-st §-ga 1368 järgmises sõnastuses: „Pooleliolevad riigihankemenetlused ning lepingute menetlused käesoleva seaduse kuni 2014. aasta 1. oktoobrini kehtinud § 66 lõike 11 rakendamiseks viiakse lõpuni ja nendes menetlustes sõlmitud lepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.” Niisiis puudub poolte vahel tegelikult vaidlus selles, et formaaljuriidiliselt on vaidlustatud HD punktid kooskõlas JäätS §

66 lg-ga 11 ning hanketeadete avaldamise ajal oli vastav alus kehtiv ja jõus. Kaebaja on HD ja selle lisade vaidlusaluseid punkte vaidlustanud koos ühel ja samal põhjusel ning leidnud, et need on kogumis on õigusvastased, kuna lähtuvad JäätS § 66 lg-st 11. Kaebaja eesmärgiks on, et hankija ei saaks hankemenetlust läbi viia selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing (mitte jäätmevaldaja). Kaebaja leiab, et hankija lähtumine JäätS § 66 lg-st

11 oli õigusvastane, kuna hankija kuritarvitas Riigikohtu otsuse kuulutamise ja jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumise vahele jäänud ajaperioodi lisatulu teenimise eesmärgil ning hankija selline tegevus oli vastuolus seadusandja eesmärgiga jäätmeseaduse muutmise seaduse kehtestamisel. Järgnevalt annab kohus hinnangu küsimusele, kas kaebaja eeltoodud väited saavad kaasa tuua HD kaevatud punktide õigusvastasuse.

9. Kaebaja väited hankija-poolsest aja kuritarvitamisest on vastuolulised. Ühelt poolt proovib kaebaja näidata (viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-65-11), et hankija tegelik tahe ei olekski justkui suunatud hankelepingute sõlmimisele, kuid teisalt süüdistab kaebaja hankijat lisatulu teenimise soovis. Kui hankija ei sooviks tegelikkuses hankelepinguid sõlmida, ei saaks tema soov olla ka lisatulu teenimine ja vastupidi – kui hankija sooviks on teenida lisatulu, peab tema soov tegelikkuses olema ka hankelepingute sõlmimine (küsimusel lisatulu olemusest peatud kohus hiljem).

Kohtu hinnangul ei näita ükski asjas kogutud tõend seda, et hankija tegelikuks sooviks ei ole hankelepingute sõlmimine. Sellele ei viita ka asjaolu, et hange on välja kuulutatud ühel juhul ca 12 kuud enne kehtiva hankelepingu lõppemist ja teisel juhul ca 15 kuud enne kehtiva hankelepingu lõppemist, ega ka asjaolu, et pakkumiste esitamise tähtajaks on 01.09.2015. Kohtu hinnangul on pigem tervitatav hankija ettenägelikkus hanke planeerimisel, sest nagu näha ka käesolevast kohtuasjast, võib ainuüksi hanketingimustes selgusele jõudmine võtta kohtumenetluste tõttu aega kuid, mistõttu ei saa ei hankemenetluse üldist pikkust ega ka pakkumuste esitamise tähtaja planeerimist pidada kuidagi millegi kuritarvitamiseks.

Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-65-11 ei ole asjakohane, sest käesolevas asjas vaidlustatud hangete puhul ei ole alustatud nö topelt hankemenetlusi ning samuti puuduvad igasugused tõendid, mille alusel saaks väita, et hankijal puudub tegelik kavatsus hankelepingut sõlmida. Mis puudutab kaebaja viidet sellele, et hankija tegevus on seotud sooviga teenida lisatulu, siis kohtu hinnangul on selline väide konkreetsel juhul üksnes spekulatsioon. Kui hanketeate avaldamise hetkel kehtiv seadus lubab hankijal kasutada hankemudelit, kus tal on võimalik kasutada juba varasemalt väljatöötatud struktuure (haldamiskeskus) ja jäätmekäitluskeskusi, ei pruugi tegemist olla lisatulu teenimise võimalusega, vaid teisalt hoopis kulude kokkuhoidmisega ja hankija jaoks oluliselt mugavama sissetöötatud lahendusega.

Asjas ei ole esitatud reaalseid arvestusi või argumente, millest lähtudes saaks väita, et JäätS § 66 lg 11 alusel läbiviidava hanke hind kujuneks konkreetsel juhul tarbija jaoks kallimaks kui JäätS § 66 lg 1 alusel läbiviidava hanke hind. Ja isegi kui see nii oleks, ei saaks hankijale selles vallas midagi ette heita, sest sellist lahendust võimaldas hanke väljakuulutamise ajal kehtinud seadus – JäätS § 66 lg 11. JäätS võimaldas valida hankijale selle hankemudeli, mis talle rohkem sobis.

10. Ebaõiged on kaebaja viited seonduvalt seadusandja tahte ja eesmärgiga. Fakt on see, et 06.01.2015 kell 15.00 oli jõus JäätS § 66 lg 11 ja järelikult pidi ka seadusandja tahe sellel ajahetkel olema selline, mis vastas antud sätte sisule. Asjas ei oma tähtsust, mis põhjustel jõustus jäätmeseaduse muutmise seadus 07.01.2015, asjas omab tähtsust, et kuni 07.01.2015 oli jõus JäätS nö vana redaktsioon. Ehk teisisõnu – kuni seadusemuudatuse jõustumiseni kehtis seadusandja nö vana (redaktsiooni) tahe. Seadusandja tahe ja eesmärk muutub ajas ja ikka püütakse seaduseid vastavalt muutunud majandussituatsioonile või konkurentsitingimustele paremaks muuta. See aga ei tähenda, et seaduse eelmise redaktsiooni kehtimise ajal tehtu oleks kuidagi vastuolus seadusandja tahte või eesmärgiga seaduse uue redaktsiooni kontekstis. Vastasel korral oleks üldse igasugune normikuulekas käitumine võimatu, kuna keegi ei tea, kuidas seadusandja tahe ja eesmärk ajas muutub ja mida ta järgmiseks ühes või teises seaduses muuta või parandada soovib.

Seega, kuna puudub vaidlus, et:

– vaidlustatud HD-d ja nende lisade punktid on kooskõlas JäätS § 66 lg-ga 11;

– hanketeated avaldati 06.01.2015 kell 15.00;

– 06.01.2015 kell 15.00 oli jõus ja kehtiv JäätS § 66 lg 11;

tuleb lugeda, et seadusandja tahe vastas hanketeadete avaldamise ajal JäätS § 66 lg-le 11 ning seega ei ole vaidlustatud HD punktid seadusandja tahtega vastuolus.

11. Kaebaja väidab, et JäätS § 66 lg 11 alusel läbiviidav hankemenetlus piirab tema ettevõtlusvabadust. Arvestades Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt asjas nr 3-4-1-34-14 p-des 41 ja 42 esitatud seisukohti, tuleb asuda seisukohale, et JäätS § 66 lg 11 alusel korraldatud jäätmevedu riivab nii lepinguvabadust kui ka ettevõtlusvabadust. Siiski ei ole Riigikohus asunud seisukohale, et JäätS § 66 lg 11 alusel korraldatud jäätmeveo puhul oleks nimetatud riived intensiivsed määral, mis tooks kaasa normi põhiseadusvastasuse. Samast Riigikohtu lahendist nähtuvalt on õiguskantsler JäätS § 66 lg-t 11 analüüsides leidnud, et kui JäätS § 66 lg 11 ja § 66 lg-tes 5 ja 6 oleks selgelt reguleeritud, millised kulud omavalitsus võib selle mudeli alusel jäätmeveo teenustasusse lisada ning oleks tagatud hinnakujunduse läbipaistvus, peaks õiguskantsler hoopis JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamist ilmselt põhiseadusvastaseks. JäätS § 66 lg 11 oli sätte vastu võtnud ja jõustanud Riigikogu koosseisu valik korraldatud jäätmevedu selliselt reguleerida. Seda sätet ei ole tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks. See säte oli vaidlustatud hanketeadete avaldamise ajal kehtiv ja jõus. Järelikult võib hankija hanke jäätmeseaduse muutmise seaduse § 1 p-st 7 tulenevalt läbi viia, lähtudes JäätS § 66 lgst 11 isegi juhul, kui see säte on pakkuja lepinguvabaduse ja ettevõtlusvabaduse osas piiravam kui JäätS § 66 lg 1. Hankija viib hanke läbi kehtiva seaduse alusel, mitte silmas pidades ja arvesse võttes pakkujate ettevõtlushuve.

12. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Menetlusosaliste ülejäänud väidete osas ei pea kohus vajalikuks seisukohta kujundada, kuna need ei saa asjas omada otsustavat tähendust.

13. Et pooled ei ole kohtule esitanud taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt, jäävad menetlusosaliste menetluskulud vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik