2-15-604/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus

Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsusest teatamine

16. aprillil 2015. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli t. kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-15-604 Tsiviilasi

A. ja B. hagi C. vastu elatise nõudes Hagi hind 1935 € Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad Kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg. 1. Hagejad A. isikukood xxxxxxxxxxx ja A. isikukood xxxxxxxxxxx hagejate elukoht Xxxxxxxxxxx hagejate seaduslik esindaja D. isikukood xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Kostja C. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht Xxxxxxxxxxx esindaja E. xxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes PkS § 94-95, § 96-102 ja § 102 lg. 2 ning TsMS § 164 lg. 1, § 434- 436, § 438-439, § 441-442, § 452-453, § 459 lg. 1 ja § 630-632 kohus otsustas. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista C.alt elatisraha summas mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.03.2015 igas kuus kuni A.a ja B.a täisealiseks saamiseni hagejate kasuks. Elatis kanda D. kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX . Jätta rahuldamata hagejate tagasiulatuv nõue. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte kanda – alus TsMS § 164 lg. 1 ja lg. 3 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohtupraktikast tulenevalt ei tule hagejatel tõendada lapse vajadusi, kui ta nõuab elatist selle riigis kehtestatud miinimummääras. Riigis kehtestatud elatise miinimummäär loetakse kohtupraktika kohaselt tõendatud lapse vajaduseks. Kohus, tutvunud hagejate nõudega tegi

2-15-604

2 (3) kindlaks, et hagejad nõuavad kostjalt elatist selle miinimummääras, seega kuulub hagi antud ulatuses rahuldamisele. Elatise määr ja periood on määratletud seadusega ja seda ei pea kohus eraldi põhjendama. Kostja kinnitab oma vastuses 25.02.15 võtab omaks tema vastu suunatud elatisenõude (tl. 34). Kohtupraktika. Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-03-07 punktidest 12 ja 13 tuleneb.

12. Kolleegiumi arvates saab elatise väljamõistmisel lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule. Kohustuse täitmist reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut mh ka võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Seega saab võlaõigusseaduse üldosa kohaldada lisaks võlaõigusseaduses sätestatud lepingulistele ja lepinguvälistele kohustustele ka muudele seaduse alusel tekkinud kohustustele, sh perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustustele niivõrd, kuivõrd perekonnaseaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Kuna perekonnaseadus ülalpidamiskohustuse täitmist täiendavalt ei reguleeri, tuleb selles küsimuses lähtuda võlaõigusseaduse regulatsioonist. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Sama paragrahvi 4. lõike järgi eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud. Lahendades vaidlust selle üle, kas vanem täitis kohtumenetluse ajal osaliselt oma ülalpidamiskohustuse, tuleb lähtuda VÕS § 76 lg-st 3 ja muu hulgas selgitada, kas ülalpidamiskohustus täideti õigele isikule.

Perekonnaseaduses ei ole otseselt sätestatud ka seda, kes on õigustatud ülalpidamiskohustuse täitmist vastu võtma, st kellele tuleb maksta lapse ülalpidamiseks raha, et kohustus oleks täidetud õigele isikule. PKS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Viidatud sätete alusel saab siiski järeldada, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab.

Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Samas on erandina võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus täideti otse lapsele, sh raha kanti lapse arveldusarvele. Seejuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et lapsel, s.o alla 18-aastasel füüsilisel isikul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega isikule, siis loetakse kohustus VÕS § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks.

Võlgnik võib kohustuse täita piiratud teovõimega võlausaldaja seaduslikule esindajale, kui esindaja ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks võlausaldajale. Viidatud sätete kohaselt ei saa reeglina ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma

2-15-604

3 (3) kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud.

13. Eeltoodu alusel nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Lisaks kokkuleppele on eeltoodu kohaselt siiski õigustatud vanemal võimalik anda ka ühepoolne nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem selline täitmine heaks kiita. Heakskiit kui tahteavaldus ei pea seejuures olema tingimata väljendatud sõnades, vaid võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama. Kohtul puuduvad tõendid, näiteks laste kontoväljavõte, et lapsed pole neile isa poolt makstud raha ära kulutanud. Seega eeltoodud kohtupraktika valguses kohus eeldab, et raha on kasutatud laste poolt lapsevanema, hagejate ema, heakskiidul. Lähtudes eeltoodust tuleb hagejate tagasiulatuv nõue jätta täielikult rahuldamata, kostja on oma PKS § 100 lg. 2 tuleneva kohustuse täielikult täitnud. Menetluskulude jaotus. Menetluskulud jätta seaduse järgi poolte kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik