1-14-2312/671-14-2312/67 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 17. aprillil 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-2312 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 17.04.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid V.A elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu V.A isikukood XXX viibib Viru vanglas

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest

V.A vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.A elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

V.A Viru Maakohtu 29.05.2014 otsusega 7, tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 alusel 10 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistus

ele liideti Viru Maakohtu 04.06.2013 kohtuotsusega

mõistetud karistus õistes liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 3 päeva m

vangistust. Viru Maakohtu 02.02.2015 määruse järgi kanda tuleb 2 aastat 11 kuud 21 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus .

5.01.2016 15.01.2013 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses V.A 12 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx.

Kinnipeetaval on põhiharidus. Vangistuses läbinud 11.08.2014

- 09.03.2015 riigikeele kursused

B1 tasem

el. Väljendab motiveeritust õppida ja ennast täiendada.

mitteametlikult xx. Aastal 2011 november – 2011 veebruar oli arvel Töötukassas. Puudub ametlik töökogemus ning kindlad tööoskused. Enne vangistust olid sissetulekuteks

narkootikumide müümisest saadud tulu. Korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Vanglas ei soovi töötada, leides et pole talle sobivat ametit. Vanglas sissetulekud puuduvad.

Abikaasa o

n kinnipeetava sõnul dekreedis, enne seda oli tööalaselt hõivatud. Kinnipeetav väidab, et enne vangistust tarbis alkoholi kord nädalas koos sõpradega. Tunnistab, et võib alkoholi tarvitades esineda agressiivset käitumist, samuti tunnistab 2010 riskihindamises, et alkoholijoobes esines vägivaldne ja agressiivne käitumine. Probleemi antud valdkonnas ei tunnista. Isikut on karistatud korduvalt alkoholi seaduse rikkumise eest ning samuti joobes

juhtimise eest. 25.03.2014- sotsiaalprogrammis 06.05.2014 osales sõltuvusele suunatud

Eluviisitreening. 30.01.2014 - 17.04.2014 osales sotsiaalprogrammis "Sotsiaalsete oskuste

treening". 09.05.2014 -

18.08.2014 MTÜ Teekond tugigrupis osalemine.

Narkootikume hakkas tarvitama 13- hakkas tarvitama aastaselt. Esialgu tarvitas kanepit, seejärel exstasyd ja amfetamiini (viimati 2012 suvel). On süstinud heroiini. Enne vahistamist 2013 oli metadooniravil. Tunnistab, et seoses narkootikumidega oli probleem. Diagnoositud med. osakonna poolt sõltuvus F11.21 ning nende hinnangul vajalik narkorehabilitatsioonikesus. Kinnipeetavale tehtud ettepanek võimaliku vabanemise korral osaleda narkosõltuvusravil. Isiku sõnul ta sellest ei keeldu, kuid kardab, et peagi sündiva lapse kõrvalt ta ei saa keskuses pikalt

viibida. Ei soovinud allkirjastad

a nõusolekut sõltuvusravi kohaldamiseks. Isik on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Vanglakaristust kannab 3 korda.

Üldise korduva kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 82

%. Vägivaldse kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 52%. Viru Vangla ei toeta V.A´i vabanemist tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldusametniku andmetel ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma abikaasa xx xx korterisse aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga.

Käesoleval ajal elavad korteris , kes andsid kirjaliku nõusoleku xx xx koos oma ema xx xx

elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressile x . Elektroonilise valve seadmete xx

paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. töötab ning on nõus Dmitri xx x Aniskinit vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole V.A kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. V.A osas on kaalumisel sõltuvusravile saatmine. Kriminaalhooldaja vestlusest Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sotsiaaltöötaja xx xx selgus, et keskus ei saa kohtade arvu ette prognoosida, kuna see arv on piiratud. xx xx sõnul, käesoleval ajal on vabu kohti, kuid ta ei tea kui kauaks neid kohti on saada. Karistusregistri andmetel on V.A kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt rikkunud varasemalt katseaja tingimusi.

Prokurör Margit Luga kirjalikult esitatud seisukohana

kinnipeetava taotlust ei toeta ennetähtaegseks vabanemiseks.

V.A

taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega, pro

arvamusega, kuröri seisukohaga ja süüdimõistetu leiab, et V.A tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

3

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.A isikut iseloomustavad

andmed - imepanemise ajal tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo to ning sellele järgnenud perioodil.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses.

V.A nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 12 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

V.A on vanglas kolmandat korda. Kriminaalkorras karistatud 8 korda (varavastaste kuritegude eest ja joobes juhtimise eest). Korduvalt karistatud väärteokorras. Viimane vangistus mõisteti varguste eest. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud üldkasuliku tööga ühes allutatamisega käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele,

et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Peale seda vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest ning V.A puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varasemalt ei olnud tulemuslik V.A-le määratud käitumiskontroll , millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus koha leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes

väljendatud usaldust õig käitumist ustada. Arvestades kinnipeetava enne vangistust puudub kohtul veendumus selles, et kinnipeetav suudab katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

4

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist ei ole kohtu hinnangul tema

ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu V.A vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma