3-14-52760/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2015, Tallinn Haldusasjade numbrid 3-14-52758, 3-14-52760 ja 3-14-52763 Haldusasi VV kaebused Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks Menetlusosalised Kaebaja – VV Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25.03.2015 määrus menetlusabi andmisest keeldumise kohta Menetluse alus ringkonnakohtus VV määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta VV määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.03.2015 määrus haldusasjades nr 3-14-52758, 3-14-52760 ja 3-14-52763 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus tagastas 02.02.2015, 03.02.2015 ja 11.02.2015 määrustega haldusasjades nr 3-14-52763, 3-14-52758 ja nr 3-14-52760 VV-le kaebused Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju saamiseks.

2. 02.03.2015, 09.03.2015 ja 10.03.2015 esitas VV 03.02.2014, 11.02.2015 ja 02.02.2015 määruste tühistamiseks määruskaebused.

3. 24.03.2015 esitas VV Tallinna Halduskohtule menetlusabi taotlused haldusasjades nr 3- 14-52758, 3-14-52760 ja 3-14-52763 esitatud määruskaebustelt riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning lisas taotlustele Tallinna Vangla vabakasutuskonto väljavõtted perioodi 23.11.2014–23.03.2015 kohta.

2(3)

4. Tallinna Halduskohus jättis 25.03.2015 määrusega rahuldamata VV menetlusabi taotluse haldusasjas nr 3-14-52758 esitatud määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1), haldusasjas nr 3-14-52760 esitatud määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ning haldusasjas nr 3-14-52763 esitatud määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 3). Kohus põhjendas määrust järgmiselt.

Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuivõrd kaebaja vaidlustab kaebuste tagastamist kolmes haldusasjas, tuleb tal tasuda määruskaebustelt riigilõivu kokku summas 45 eurot.

1) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel ta menetlusabina muu hulgas täielikult või osaliselt vabastada riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

2) Seega tuleb kohtul esmalt hinnata taotleja maksejõulisust. Taotleja maksejõulisuse hindamisel peab kohus HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt võtma aluseks taotleja taotlusele eelneva nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Kinni peetava isiku maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, s.h nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinni peetava isiku kontole, samuti kinni peetava isiku kasuks kohtus väljamõistetavad summad, s.h menetluskulu). Analoogia korras on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinni peetava isiku isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse (VangS) § 44) tehtavad kinnipidamised rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks, sest kinni peetaval isikul puudub nende summade osas käsutamisõigus. Kuna kinni peetavaid isikuid peetakse ülal riigieelarvest, puuduvad neil üldjuhul kulutused eluasemele ja transpordikulud, kuid menetlusabi andmisel on siiski elektriseadmete kasutamise kulud võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad. 3) Vabakasutuskonto väljavõtte kohaselt on kaebaja menetlusabi taotluste esitamisele eelnenud viimase nelja kuu sissetulekud 914 eurot. Sellest on vabanemistoetust hoiustatud 182,80 eurot ning kandmata rahaliste nõuete katteks on kinni peetud 457 eurot. Muude mahaarvamiste (tasumine kaupluses) tegemiseks ei ole alust. Seega on kaebaja keskmine kahe kuu sissetulek HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi 137,10 eurot, mis on piisav, et tasuda määruskaebustelt nõutav riigilõiv kõigis kolmes haldusasjas täies ulatuses. Kaebaja majanduslikku seisu arvestades on kaebaja kohtu hinnangul võimeline tasuma riigilõivu määruskaebuste esitamisel kokku 45 eurot.

5. VV esitas halduskohtu 25.03.2015 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. VV palub 12.04.2015 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada. Kohus vaatas menetlusabi taotlused läbi ühekülgselt ja eelarvamuslikult ja avaldas kaebajale finantsilist survet eesmärgiga, et ta loobuks pretensioonidest Tallinna Vangla vastu. Kaebaja

3(3) teavitas kohut, et ta ei tööta ja ei oma tuluallikaid. Kohus ignoreeris kaebaja menetlusabi taotlusi, teades ette, et kaebaja ei saa rahuldada finantsnõuet. Seoses ülalpool palub VV kohtul „vaadata läbi asjad 3-14-52758, 3-14-52760, 3-14-763 ja rahuldada haginõuded täies mahus“.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus saab VV määruskaebuse alusel kontrollida, kas halduskohus jättis menetlusabi taotluse haldusasjades nr 3-14-52758, 3-14-52760 ja 3-14-52763 seaduslikult rahuldamata. Määruskaebuse põhjendatuse korral saaks ringkonnakohus teha uue määruse, millega menetlusabi taotlus rahuldada, mitte aga kaebusi sisuliselt läbi vaadata ja selles esitatud nõudeid rahuldada.

8. Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Halduskohtu 25.03.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esile toodud menetlusnormi rikkumisi, mis võiks anda alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata.

9. Halduskohus on asjaolud õigesti tuvastanud ja põhjendatult järeldanud, et kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole lubatav HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tuleneva füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangu tõttu. Kuna seadus keelab sellises olukorras isikule menetlusabi andmise, on asjakohatud kaebaja väited kohtuniku eelarvamuslikust suhtumisest ja „surve“ avaldamisest.

10. Ringkonnakohus selgitab, et kinni peetava isiku maksujõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, samuti kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetavad summad, sh menetluskulu) (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2012 määrus nr 3-12-911, p 9). Seega ei oma menetlusabi taotluse lahendamisel tähtsust kaebaja väide, et ta ei tööta ja tuluallikaid ei oma.

11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud määrus muutmata. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus on riigilõivu tasumise tähtajad seadnud sõltuvusse menetlusabi andmisest keeldumise määruse jõustumisest. Vaidlustatud määrus jõustub 15 päeva möödumisel käesoleva määruse kättesaamisest, edasikaebamise korral jõustub määrus Riigikohtu lahendi tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks