2-14-37591/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2015, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-14-37591

Tsiviilasi

AS Starman hagi G. S. vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

279.75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Starman, rk 10069659, asukoht XXX , lepinguline

esindaja Kadri Timuska, jurist@julianus.ee ;

kostja G.S., ik XXX,

Menetlus lihtmenetlus, kirjalik

RESOLUTSIOON

AS Starman hagi G.S. vastu rahuldada.

Välja mõista G.S.-ilt (G.S.) AS Starman kasuks võlg 149.01 eurot ja perioodi eest

31.01.2011 kuni 5.12.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 103.55 eurot, kokku 252

(kakssada viiskümmend kaks) eurot 56 senti.

Välja mõista G.S.-ilt AS Starman kasuks viivis arvestusega 0,05 % põhivõlalt 149.01 eurot

päevas alates 5.12.2014 kuni võla täieliku tasumiseni.

Menetluskulud jäävad G.S. kanda.

Määrata AS-le Starman hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot.

Välja mõista G.S.-ilt AS Starman kasuks menetluskulude katteks 175 (ükssada

seitsekümmend viis) eurot.

Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb G.S.-il maksta AS-le Starman viivist VÕS §

113 lg 1 2. lauses märgitud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni.

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt G.S. ja AS Starman sõlmisid 29.10.2009 seadme kasutamise

lepingu nr L-512540 ja 28.10.2009 – liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr L-512540.

Kostja on jätnud tasumata arved alates 31.01.2011. Hageja lõpetas teenuse osutamise.

Lepingu järgi oli kostja kohustatud tagastama seadme kõik komplektiosad. Lepingu p

12.4. 2. lause kohaselt seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustus klient tasuma

AS-le Starman seadme maksumuse. Hageja on lisaks teenuse osutamise arvetele esitanud

ka 31.05.2011 arve NA-22279 summas 63 eurot, so tagastamata seadme maksumus. AS-i

Starman teenuste kasutamise üldtingimuste p 10.1. järgi on hagejal õigus nõuda arvete

tasumata jätmisel viivist 0,05 % tasumata summalt päevas. Hagi kohtusse esitamise

päevaks on kogunenud viivist 103.55 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla

149.01 eurot, viivise 103.55 eurot, lisanduva viivise alates hagi esitamisest kuni kohase

täitmiseni ja hageja menetluskulud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega.

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile põhjendab võla tekkimist tema xxx. Elukaaslane,

kelle kasutusse seade jäi, pidi jätkama maksete tegemist ja lepingu lõpetamisel seadme

tagastama. Kostja on nõus sõlmima kompromissi, kui hageja nõustub maksegraafikuga

alates 27.07.2015, mil kostja vabaneb kinnipidamisasutusest. Kostja ise ei ole alates võla

tekkimisest teenust kasutanud ning ei ole objektiivsel põhjusel saanud ka seadet

tagastada. Kostja soovib asja läbivaatamist kirjalikult.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et G.S. ja AS Starman sõlmisid 29.10.2009 seadme

kasutamise lepingu nr L-512540 ja 28.10.2009 – liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr

L-512540 (tl 21-34). Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja esitatud arveid.

Kohus selgitab kostjale, et hageja ainus võimalus võlga sisse nõuda, on pöörduda teise

lepinguosalise, st G.S. poole. Kui G.S. ei ole ise saanud seadet või selle kaudu edastatavat

teenust kasutada, siis on tal õigus nõuda kahju hüvitamist isikult, kes tegelikult seadme

kaudu edastatud teenust kasutas. Hagejal puudub igasugune võimalus ja õiguslik alus

välja selgitada, kes tegelikult AS-i Starman teenust lepingu kehtivuse ajal kasutas.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt: Asja müügilepinguga kohustub müüja

andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja

ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma

asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asja müügi kohta seaduses sätestatut

kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse

müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme

olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus

omandada. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb VÕS § 208 lg 1, lepingu L-512540 ja arvete nr A-

16300476, A-16480991, A-1609587, A-16836460, A-16960484 ja NA-22279 alusel välja

mõista võlg summas 149.01 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Kohtule esitatud Seadme kasutamise lepingu p 9 kohaselt on pooled kokku leppinud

viivise määra 0,2 % kalendripäevas makse tasumisega viivitamisel. Hageja nõuab viivist

siiski üldtingimuste p 10.1. kohaselt 0,05 % viivitatud summalt päevas. Kohus on

seisukohal, et nimetatud viivise määr on mõistlik ning ei kahjusta kostjat kui tarbijat

liigselt. Hageja on arvutanud viivist tasumata arvetelt kuni hagi kohtusse esitamiseni

summas 103.55 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele.

Kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutnud viivis kuni 05.12.2014 summas

103.55 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks 149.01

euro suuruselt põhivõlalt arvestusega 0,05 % viivitatud summalt päevas kuni võla

täieliku tasumiseni põhineb seadusel ja kuulub rahuldamisele.

Kohus selgitab kostjale, et pooltel on võimalik sõlmida võla ja viivise tasumise

kokkulepet pärast kohtuotsuse jõustumist ja/või kostja vanglast vabanemist. Kuid

tegemist saab olla ainult kahepoolse kokkuleppega, keegi ei saa kohustada hagejat

kostjaga kokkulepet sõlmima.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kohtumenetluse kulud G.S. kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 159.78

eurot. Kostja vaidleb vastu temalt menetluskulude väljamõistmisele.

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude põhjendatud ja vajalik ulatus on 75 eurot

riigilõivu katteks ja 100 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist on lihtsa võlanõudega,

mis lahendatakse kirjalikus menetluses. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 175 eurot, mis tuleb välja mõista kostjalt.

Hageja taotleb väljamõistetud menetluskulult TsMS § 177 lg 4 alusel tasumisele kuuluva

viivise määramist seaduses sätestatud ulatuses. Taotlus on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik