2-14-27115/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-27115

K O H T U O T S U S Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2015.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-27115 Tsiviilasi Swedbank Liising AS hagi XXX vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 603,43 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, Liivalaia 8, 15039 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Kerly XXX (telefon: XXX; e-post: kerly.XXX@swedbank.ee); Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt XXX(isikukood XXX) hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248) kasuks võlgnevus summas 561,39 (viissada kuuskümmend üks eurot ja 39 senti) eurot, millest põhivõlg on 500,83 eurot, intress on 34,79 eurot, tähitud teatise tasu on 3 eurot ja viivis seisuga 07.10.2014.a on 22,77 eurot.

3. Välja mõista kostjalt XXX hageja Swedbank Liising AS kasuks menetluskuludena

125 (ükssada kakskümmend viis) eurot, millest maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv on 45 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv on 80 eurot.

4. Välja mõista kostjalt XXX hageja Swedbank Liising AS kasuks alates 21.10.2014 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis protsendina põhinõude summalt (500,83 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Välja mõista kostjalt XXX hageja Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale XXX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

2-14-27115

ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja XXX kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr

EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti Filiaalis või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS) § 176 lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 176 lg 6 kohaselt kohus võib kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.

Kohus andis oma 30.03.2015.a e-kirjaga hagejale menetluskulude nimekirja ja menetluskulude

2-14-27115

suurust tõendavate dokumentide esitamiseks 7 päeva alates e-kirja kättesaamisest. Hageja kinnitas oma 07.04.2015.a e-kirjas kohtu 30.03.2015.a e-kirja kättesaamist. Seega pidi hageja esitama kohtule hiljemalt 14.04.2015.a menetluskulude nimekirja ja menetluskulude suurust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole tähtaegselt ega hiljem esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega menetluskulude suurust tõendavaid dokumente. Seetõttu lähtub kohus tsiviilasja materjalidest ja mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja üksnes hageja tasutud riigilõivu, mille tasumine kogusummas 125 eurot nähtub tsiviilasja toimikust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam Kohtunik