4-14-10544/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-14-10544

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

16. aprill 2015.a, kell 16.00, Võru kohtumaja

Väärteoasja nr

4-14-10544

Kohtunik

Heiki Kolk

Sekretär

Kerli Mikson

Väärteoasi Tõnis Tuusise kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liiklusteenistuse 20.12.2014.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,14,017207.

Kaebuse esitaja Tõnis Tuusis (isikukood 37105086529; elukoht: xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond).

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur

Kohtuistungi toimumise

01.04.2015.a, kell 10.00 aeg ja osalejad

menetlusalune isik Tõnis Tuusis kohtuvälise menetleja esindaja Tarmo Tammesoo RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 29 lg 1 p 1, 132 p 3, 133-135, kohus o t s u s t a s :

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liiklusteenistuse 20.12.2014.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,14,017207 ja lõpetada menetlus Tõnis Tuusise väärteoasjas liiklusseaduse § 240 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord VTMS § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

2 (7) VTMS § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VTMS § 156 lg 1, VTMS § 135 lg 4 p 3, lg 5, VTMS § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul, kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobumise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liiklusteenistuse 20.12.2014.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,14,017207 määrati Tõnis Tuusisele karistuseks Liiklusseaduse § 240 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi ja KarS § 63 lõike 1 alusel rahatrahv 66 trahviühikut s.o 264 eurot. Väärteo kirjelduse kohaselt Tõnis Tuusis 20.12.2014.a kella 16.44 ajal Võru maakonnas Antsla linnas Jaani tn Pärna tn suunas juhtis mootorsõidukit V. P. reg.nr xxxxxx, milles sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõuetekohaslt kinnitatud. Juhtis sõiduautot, milles sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõutekohaselt kinnitatud. Sõidutas last, kes istus tagaistmel istuval reisijal süles. Juhtis mootorsõidukit ja sõidutas sõitjat, kes ei olnud sõiduajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Sellise tegevusega rikkus Tõnis Tuusis Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 4, § 36 lg 6 ja § 36 lg 7 sätteid, mis on kvalifitseeritud LS § 240 lg 1 järgi ning LS § 242 lg 1 järgi.

2. Tõnis Tuusis esitas 22.12.2014.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kaebuse, milles soovib rahatrahvi vähendamist kuna on töötu, invaliidsuspensionär ning majanduslikult raskes seisus. Kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult ning tunnistab end süüdi. Lisaks märgib kaebaja, et tal puuduvad kehtivad karistused, on 2 ülalpeetavat last ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

3. Kohtuväline menetleja esitas 16.01.2015.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Tõnis Tuusise kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kiirmenetluse otsuse peale tuleb jätta rahuldamata ka otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et kuna Tõnis Tuusis sõidutas kahte last, kui mõlemad olid nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitamata, siis näitab see tema suhtumist kehtivasse Liiklusseadusse ning oma lastesse. Võimaliku liiklusõnnetuse puhul on laste vigastused väga suured, mis võivad lõppeda kas eluaegse puudega või kurvemal juhul isegi surmaga.

3.1 Turvavöö ja laste puhul turvavarustuse kinnitamise kohustus on üks tähtsamaid liiklusohutust tagavaid reegleid, mis ei tohiks tulla kellelegi üllatusena. Liiklusõnnetused juhtuvad ka madalamatel kiirustel, mistõttu on turvavöö ja laste turvavarustuse kasutamine oluline ka asulasisisestel teedel ning turvavöö, turvavarustuse kinnitamine vajalik juba enne sõidu alustamist. Turvavarustuse mittekasutamine toob liiklusõnnetuse puhul sõidukis viibijatele kaasa väga raskeid tagajärgi, seetõttu on selle kasutamine riigi poolt võetud range tähelepanu alla ja rikkumiste korral on tegemist rangelt karistatava õigusrikkumistega. Lapse

3 (7) puhul turvavarustuse mittekinnitamine või selle kontrollimata jätmine näitab tahtlikku hoolimatust lapse tervise suhtes.

3.2 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse määramisel peab iga politseiametnik arvestama oma kaalutlusõigusega ning lähtuma Karistusseadustiku § 56 lg 1 mõttest - karistus peab mõjutama süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra kaitse. Karistuse määramisel peab otsuse tegija arvestama nii süüd kergendavate kui ka raskendavate asjaoludega ning otsuse tegemisel ei saa lähtuda isiklikust vihast ega emotsioonidest. Kuna viimase paari aasta jooksul on asjatult liiklusõnnetustes viga saanud hulga isikuid, kes ei olnud nõuetekohaselt turvavöö või turvavarustusega kinnitatud ning statistiliselt on Eestis selle näitaja osas niinimetatud „mustas nimekirjas“, siis on Politseija Piirivalveameti seisukoht, et selliste rikkumiste eest määratakse keskmisest raskemad karistused. Eriti rangelt suhtutakse nendesse juhtidesse, kes näitavad ilmselget hoolimatust lastesse ning rikuvad laste suhtes turvavarustuse kasutamise nõudeid, sest lapsed on Eesti riigi tulevik ning nemad peavad hiljem abistama ka oma vanemaid, kui nad vanemaks jäävad. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

5. Väärteo kirjelduse kohaselt Tõnis Tuusis 20.12.2014.a kella 16.44 ajal Võru maakonnas Antsla linnas Jaani tn Pärna tn suunas juhtis mootorsõidukit V. P. reg.nr xxxxxx, milles sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõuetekohaslt kinnitatud. Juhtis sõiduautot, milles sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõutekohaselt kinnitatud. Sõidutas last, kes istus tagaistmel istuval reisijal süles. Juhtis mootorsõidukit ja sõidutas sõitjat, kes ei olnud sõiduajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Sellise tegevusega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 4, LS §

36 lg-d 6 ja 7. LS § 33 lg 11 p 4 järgi on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga. LS § 36 lg 6 järgi kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustust ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga. Viidatud sätte lg 7 kohaselt auto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada. Auto, välja arvatud sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud. Erandina tohib bussi ja trolli istmel, välja arvatud esiistmel, täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla seitsmeaastane laps.

5.1 Kirjeldatud rikkumine on kvalifitseeritud LS § 240 lg 1 ja LS 242 lg 1 järgi. Liiklusseaduse (LS) § 240 lg 1 sätestab vastutuse sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest ning LS § 242 lg 1 mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214–219, §-des 221–224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis.

4 (7)

6. Kohtuvälise menetleja poolt on antud väärteoasjas kohaldatud kiirmenetlust. VTMS § 55 lg

1 p-de 1-3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

6.1 Kohus kontrollib esmalt, kas kohtuvälisel menetlejal oli alust kohaldada kiirmenetlust st kas väärteo toimepanemise asjaolud olid selged. Menetlusalune isiku poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis detsembrikuus V. P. iga Antsla linnas ja võttis Kraavi külast peale 3 täiskasvanud isikut ja 2 last. Tema ja kõrvalistuja oli turvavööga kinnitatud. Üks isik oli tagaistmel turvavööga kinnitatud. Laps, kes istus ema süles, oli turvavööst lahti. Ema valetas politseile, et oli turvavööga kinnitatud, aga tegelikult ei olnud.

Võttis peale ühe vanema naisterahva, siis poiss või mees ja 2 olid nooremad isikud, kokku võttis 4 isikut peale, kellest 2 olid lapsed. Üks laps istus ema süles. 3 istusid tahaistmele ja vanem naisterahvas istus ette. Mees, naine ja 2 last istusid taha. Kokku oli 5 inimest, kelle võttis auto peale. Turvatool oli juhiistme seljataga ja üks laps istus seal. Teine laps istus naise süles. Need isikud olid võõrad. Antsla linna piirilt sõitis kuni Paluni umbes raudteeäärde, siis politsei andis peatumismärguande. Kui inimesed peale võttis, ei veendunud, kas kõigil oli turvavöö peal.

Kui politsei kontrollis, oli 3 turvavööd lahti. Tagaistmel istuv mees oli turvavööga kinnitatud. Politsei ei tuvastanud isikuid, kes olid autos. Politseiautos käis ainult tema. Need olid alla 16- aastased lapsed, seda oli näha, et olid ikka väikesed lapsed. Politsei ei tahtnud neid isikuid üle kuulata. Tunnistaja Eli Viielo (politseiametnik) ütluste kohaselt konkreetne juhtum ei meenu, selliseid juhtumeid on palju. Kas tegemist on lapsega, tuvastatvad nad kohapeal, silmaga on näha, et on lasteaia või algkooli lapsed. Kui tekib kahtlus, et on üle 16-aastane, siis küsivad dokumenti.

Videosalvestust toimunu kohta ei ole, filmivad menetluse käiku ainult. Küsis isikult, kas ta on rikkumisega nõus, muidu ei saaks kiirmenetluse otsust teha. Ei ole turvavööga kinnitamata isikuid autos üle kuulanud. Tavapäraselt käituvad nii, et autos viibinud sõitjaid nad tunnistajana üle ei kuula, kuid sõltub olukorrast, kas neid isikuid tuvastatakse või mitte. Tunnistaja Karl Eerik Pärn on teine politseiametnik, on andnud oma ütlused, isik tunnistab oma süüd ja sellepärast on koostatud kiirmenetluse otsus. Tunnistaja Karl-Erik Pärn (politseiametnik) ütluste kohaselt ei mäleta juhtumist midagi, selliseid rikkumisi on palju.

Rikkumise fikseerivad kas tunnistaja abil või siis fotografeerivad neid isikuid, kes ei ole kinnitatud turvavööga või kasutavad videot. Ei tuvastata isikuid, kellel ei ole turvavöö kinnitatud, tegelevad ainult sõiduki juhiga. Kui on taksos isik, siis tuvastavad isikuid, aga miks, seda ei oska selgitada. Kiirmenetluse otsuse tegemisel arvestavad tunnistaja ja juhi ütlusi, olenevalt sellest, kas juht tunnistab süüd või mitte. Kui ei, siis koostavad üldmenetluse protokolli. Laste puhul tuvastavad peale vaadates, kas on tegemist lastega või mitte.

Ei tuvasta isikuid dokumentide põhjal. Kiirmenetluses need isikud, kes on turvavööga kinnitamata, ei ole üle kuulanud. Miks see nii on, see tuleneb praktikast. Antud juhul ei kasutanud videovahendeid.

6.2 Kohtuistungil avaldatud ja vahetlt uuritud CD plaadil olevalt salvestusest nähtub, kuidas politseipatrull peatab sõiduki ning teisest videosalvestusest on näha menetluse teostamine, v videosalvestusest ei nähtu, mitu isikut ja kes viibisid Tõnis Tuusise poolt juhtitud sõidukis ning ei olnud rikkumise kirjelduse kohaselt turvavööga kinnitatud.

6.3 Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, kiirmenetluse otsusega ja selles kajastatud rikkumise kirjeldusega, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajad ning vaadelnud videosalvestust, on seisukohal, et väärteo toimepanemise asjaolud ei ole selged. Tunnistaja Eli Viielo ütluste kohaselt otsustab kiirmenetlust kohaldada, kui tunnistaja on andnud oma ütlused ja isik tunnistab oma süüd. Tunnistaja Karl-Erik Pärna ütluste kohaselt arvestavad

5 (7) kiirmenetluse otsuse tegemisel tunnistaja ja juhi ütlusi, olenevalt sellest, kas juht tunnistab süüd või mitte. Kui ei, siis koostavad üldmenetluse protokolli. Seega eeltoodust nähtuvalt on politseiametnikud lähtunud kiirmenetlust kohaldades sellest, et menetlusalune isik andis ütlusi ja tunnistas oma süüd, täiendvaid tõendeid kogutud ei ole. Kohus möönab, et isegi juhul, kui Tõnis Tuusise poolt juhitud sõiduki kinnipidamisel olid asjaolud selged, ei ole neid nõuetekohaselt tõendina vormistatud. Muuhulgas ka menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu üheselt, mitu isikut oli sõidukis ja kes neist olid lapsed so alla 16 aasta vanused isikud. Tõnis Tuusis on väitnud, et võttis peale 3 täikasvanud isikut ja 2 last, siis jälle väitis, et võttis peale ühe vanema naisterahva, siis meesterahva ja 2 nooremat isikut, kokku 4 isikut peale, kellest 2 olid lapsed. Tõnis Tuusis väitis kohtuistungil, et üks laps istus ema süles,

3 istusid taha ja 1 vanem naisterahvas istus ette, mees, naine ja 2 last istusid taha. Kokku oli 5 inimest, kelle võttis auto peale. Üks laps istus turvatoolis, teine laps istus naise süles. Kui politsei kontrollis, oli 3 turvavööd lahti. Tunnistajad Eli Viielo ja Karl-Erik Pärn ei mäleta 20.12.2014.a sündmuse kohta üksikasju, kuna igapäevatöös esineb palju juhtumeid, kus isikud on sõidukis turvavööga kinnitamata. Väärteokirjelduse kohaselt sõidutas Tõnis Tuusis 20.12.2014.a enda sõidukis V. P. kahte alla 16-aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõutekohaselt kinnitatud, ühte last, kes istus tagaistmel istuval reisijal süles ning sõitjat, kes ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, seega kokku 4 isikut, kellest 3 ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ning üks, kes istus reisijal süles. Seega lähtudes eeltoodust ei ole tuvastatav, mitu isikut viibis 20.12.2014.a Tõnis Tuusise sõidukis ning kes neist olid turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata.

7. VTMS § 57 lg 1 p 7 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses mh väärteo lühikirjeldus. Kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte - teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo (vt. RKKKo 23.03.2005.a otsuse nr 3-1-1-9-05 p 10). Kohtu hinnangul ei ole kiirmenetluse otsuses väärteo kirjeldus sisustatud faktiliste asjaoludega, vaid otsuses olevas väärteo kirjalduses on korratud seaduse sõnastust.

Väärteo kirjelduse kohaselt Tõnis Tuusis sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõuetekohaslt kinnitatud, juhtis sõiduautot, milles sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvavarustusega nõutekohaselt kinnitatud, sõidutas last, kes istus tagaistmel istuval reisijal süles ning juhtis mootorsõidukit ja sõidutas sõitjat, kes ei olnud sõiduajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Väärteokirjeldusest puudub igasugune informatsioon, kes ning kui vanad täpselt isikud olid, sõidukis viibinud sõitjate isikud tuvastamata.

Fikseerimata on asjaolu, kus nimetatud isikud sõidukis istusid, kelle turvavarustus ei olnud nõutekohaselt kinnitatud. Tunnistaja Eli Viielo ütluste kohaselt hindavad nad silma järgi, kas isik on alla 16-aastane, kahtluse korral, et on üle 16-aastane, siis küsivad dokumenti. Tunnistaja Karl-Erik Pärna ütluste kohaselt fikseerivad rikkumise kas tunnistaja abil või siis fotografeerivad neid isikuid, kes ei ole kinnitatud turvavööga või kasutavad videot. Nad ei tuvasta neid isikuid, kellel ei ole turvavöö kinnitatud, tegelevad sõiduki juhiga.

Kiirmenetluses need isikud, kes on turvavööga kinnitamata, ei ole üle kuulanud. Eeltoodust nähtub, et vastavalt politsei praktikale, sõidukis viibivaid turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitamata isikuid ei tuvastata ning sõitja vanust hinnatakse silma järgi, rikkumine fikseeritakse tunnistaja ütlustega, video või foto tegemise abil. Käesoleval juhul on rikkumise tunnistajaks Karl-Erik Pärn, kes ei mäleta sündmusest midagi. Rikkumist ei fotografeeritud ega filmitud. Kohus märgib, et kiirmenetluse otsuses ei ole rikkumise kirjeldus faktiliste asjaoludega sisustatud.

Muuhulgas ei ole nimetatud teokirjeldustest võimalik järeldada, milline loetletud Tõnis Tuusise tegudest kvalifitseerub LS § 240 lg 1 järgi ning milline LS § 242 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt on

6 (7) rikutud VTMS § 57 lg 1 p-st 7 tulenevat nõuet st märkida kiirmenetluse otsuses väärteo lühikirjeldus.

8. Kohus märgib, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (väärteotoimiku tl 2) lahtrisse „allkirjad“ on märgitud järgmine sõnastus: „Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle teatavaks tehtud, mulle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Olen teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust“. Kohus peab vajalikuks viidata asjaolule, et süüteomenetluses ei ole isiku kohustuseks anda ütlusi enda vastu, seda mitte ka väärteo kiirmenetluses. VTMS § 19 lg 4 p 1-

2 sätestab menetlusaluse isiku kohustused, milleks on kohustus menetleja kutsel ilmuda, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud ning kohustus täita menetleja seaduslikke korraldusi. VTMS § 19 lg 1 p 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi. Seega tulenevalt VTMS § 19 lg 1 p-st 4 ei ole menetlusalusel isikul kohustust anda ütlusi. Nimetatud sõnastuse kasutamine ülekuulamise protokollis eksitab menetlusalust isikut ega ole kooskõlas VTMS §

19 lg 1 p-ga 4. Kohus loeb kirjeldatud rikkumise VTMS § 150 lg 2 järgi väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis on antud juhul kaasa toonud ebaseadusliku kiirmenetluse otsuse.

9. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et kuna väärteo toimepanemise asjaolud ei ole selged, siis ei olnud kiirmenetluse kohaldamine nimetatud tingimustes seaduslik. Riigikohus on 21.04.2003.a otsuse nr 3-1-1-39-03 punktis 7 asunud seisukohale, et kiirmenetluse kohaldamine tingimustes, kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VTMS § 55 lg 1 nõuete rikkumine). Samuti on kohus tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, mis seisneb selles, et menetlusalusele isikule on ebaseaduslikult tehtud kohustuseks ütlusi anda. Kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 57 lg 1 p-st 7 tulenevat nõuet st märkida kiirmenetluse otsusesse väärteo lühikirjeldus. Kiirmenetluse otsuses on väärteo kirjeldusena esitatud mitmekordselt seaduse sõnastus, kuid rikkumine on jäetud faktiliste asjaoludega sisustamata. Selline kohtuväline menetlemine on viinud olukorrani, kus teokirjeldustest ei ole võimalik järeldada, kes ja kui vanad isikud olid sõidukis, samuti see, milline tegu kvalifitseerub LS § 240 lg 1 järgi ning milline LS § 242 lg 1 järgi. Rikkumise kirjeldusest ei ole tuvastatavad täpsed teo toimepanemise asjaolud, mistõttu ei ole tõendatud Tõnis Tuusise poolt 20.12.2014.a toimepandud rikkumine.

10. Vastavalt VTMS § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Seega, kui kohtul tekivad väärteo tõendatuse osas kahtlused, siis peab ta esmalt astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus küll selle isiku kasuks, kuid seda vaid juhtudel, kui kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada (RKKKo 14.09.2007.a otsuse nr 3-1-1-43-07 p 7). Kohus leiab, et ei saa käesolevas asjas täiendavaid tõendeid koguda ega väärteoasjas tekkinud kahtlust kõrvaldada. Kohus on seisukohal, et Tõnis Tuusise sõidukis olnud ja turvavarustusega nõutekohaselt kinnitamata isikute tegeliku arvu osas esinevaid vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada menetlusaluse isiku enda ütlustega, tunnistajate ütlustega ega videosalvestusega, kuna menetlusalune isik on andnud vastuolulisi ütlusi, tunnistajad ei mäleta toimunud sündmust, videosalvestusest ei nähtu, mitu isikut 20.12.2014.a Tõnis Tuusise autos viibis ning mitu neist turvavööga kinnitamata oli, samuti ei ole menetluse käigus tuvastatud sõidukis olnud isikuid, keda oleks saanud menetluse jooksul üle kuulata. Tõnis Tuusise ütluste kohaselt olid auto peale võetud isikud tema jaoks võõrad, seega ei saa nimetatud sõitjaid tagantjärele tuvastada ega tunnistajana üle kuulata. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt Tõnis Tuusise kasuks.

7 (7)

11. Kohus leiab, et käesoleva asja menetlemise käigus ei ole Tõnis Tuusise käitumises LS §

240 lg-s 1 ja LS § 242 lg-s 1 kirjeldatud väärteo koosseis usaldusväärselt tõendatud. Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Tõnis Tuusise käitumises puuduvad väärteo tunnused ning menetlus väärteoasjas kuulub lõpetamisele. Tulenevalt eeltoodust tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna Tõnis Tuusise teos puuduvad väärteo tunnused

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik