2-12-37271/82 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. aprill 2015. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-37271

Tsiviilasi

XXX hagi korteriühistu XXX vastu 29. juuni 2012

üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Ivo Kallas

Kostja: korteriühistu XXX(registrikood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 31. märtsil 2015, millel osalesid hageja

lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas ja kostja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja XXX(isikukood XXX) hagi kostja korteriühistu

XXX(registrikood XXX) vastu kostja 29. juuni 2012 üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt.

3. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõista hagejalt XXX kostja korteriühistu XXX kasuks välja

menetluskulude hüvitis summas 2 375,57 eurot (õigusabikulu). Kohustada

hagejat

tasuma

kostjale

eelmises

lauses

märgitud

summalt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-12-37271

2 (8)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(hageja) esitas 18. septembril 2012 kohtule hagiavalduse korteriühistu XXX(kostja)

vastu. Kohus võttis hagiavalduse 8. novembri 2012. aasta määrusega menetlusse ja toimetas

kostjale kätte. Kostja esitas 10. detsembril 2012 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu.

Maakohus tegi asjas 23. septembril 2013 vaheotsuse, mille Tallinna Ringkonnakohus tühistas

16. aprilli 2014. aasta otsusega.

2. Asja arutav kohtukoosseis vahetus 2014. aasta oktoobris, misjärel hageja esitas

18. novembril 2014 hagiavalduse tervikteksti ja kostja 2. detsembril 2014 tervikvastuse.

Hageja täpsustas oma nõuet viimati 3. veebruaril 2015 ja hageja lõplikeks nõueteks kujunesid

kostja 29. juuni 2012 korduva üldkoosoleku otsuste (edaspidi vastavalt „vaidlusalune

koosolek” ja „vaidlusalused otsused”) esimese võimalusena tühisuse tuvastamine (järgnevas

p-s 5 märgitud alustel) ja teise võimalusena kehtetuks tunnistamine (p-s 6 märgitud alustel).

3. Asja praegu lahendav kohtukoosseis kuulas pooled ära 20. jaanuari 2015 korraldaval

istungil ning selgitas 9. märtsi 2015. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest

tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad.

4. Asja sisuline arutamine toimus 31. märtsi 2015 kohtuistungil, millel kohus kuulas ära ka

tunnistajate ütlused. Poolte taotlusel andis kohus pooltele võimaluse esitada kohtukõned,

repliigid ja menetluskulude nimekirjad ning neile vastused kirjalikus menetluses. Pooled

esitasid vastavad menetlusdokumendid 6., 7. ja 10. aprillil 2015.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõuded ja väited

5. Hageja nõuab esimese võimalusena vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamist põhjusel, et

rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja tugineb sisuliselt kahele faktilisele alusele:

− koosolekut ei peetud kohas, mis oli märgitud koosoleku kutsel;

− otsused protokolli p-des 2.1 ja 2.3 ning lisaks need, mis käsitlevad eelarve

vastuvõtmist, võeti vastu kutses kajastamata päevakorrapunktides.

6. Teise võimalusena nõuab hageja vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist, selle nõude

alused on järgmised:

− kostja juhatuse liikmete tegevus koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel oli

vastuolus hea usu põhimõttega;

− vaidlusaluste otsuste vastuvõtmisel ei saanud arvestada neid hääli, mille andsid kostja

juhatuse liikmete kaudu esindatud ühistu liikmed;

− hagejale ei antud enne vaidlusalust üldkoosolekut tutvumiseks majandustegevuse

aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga.

7. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on

hageja kandnud õigusabikulusid kokku summas 8 272,60 eurot (lepingulise esindaja osutatud

2-12-37271

3 (8)

õigusabi 26,85 h eest tunnihinnaga 80 eurot; 16,1 h eest tunnihinnaga 125 eurot ja 22,75 h

eest tunnihinnaga 100 eurot – kokku 7 722,60 eurot ning riigilõiv 550 eurot). Hageja kinnitab,

et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja hageja ei saa menetluskuludelt

käibemaksu tagasiarvestada.

8. Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja vastu. Hageja leiab, et kostja menetlus-

kulu on ülepaisutatud. Kostja esindajal menetlustoimingutele kulunud aega tuleks vähendada

12 h võrra ning lugeda mõistlikuks kostja menetluskuluks mitte rohkem kui 20 h, st tasu

2 592 eurot (koos käbemaksuga). Ülejäänud osas palub hageja jätta kostja taotlus rahuldamata.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et vaidlusalused otsused on vastu võetud

õiguspäraselt ja kehtivad. Vaidlusalusel koosolekul osales piisav hulk korteriühistu liikmeid,

kellel ei olnud ka takistust koosoleku toimumise koha leidmiseks. Kutsel oli märgitud õige

päevakord. Kostja juhatus ei ole käitunud vastuolus hea usu põhimõttega ja hagejale – nii

nagu ka kõigile teistele ühistu liikmetele anti koosoleku materjalid aegsasti tutvuda. Otsuste

kehtetuks tunnistamise nõue on lisaks aegunud ja selle rahuldamise välistab samade otsuste

kinnitamine hilisemal koosolekul.

10. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on

kostja kandnud õigusabikulusid kokku summas 4 165,20 eurot (lepingulise esindaja osutatud

õigusabi 32 h eest tunnihinnaga 129,60 eurot, mis arvutuslikult moodustab kokku

4 147,20 eurot). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja

kosja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja taotleb kohustada hagejat tasuma väljamõistetud

summalt seaduses sätestatud ulatuses intressi kuni kohustuse kohase täitmiseni.

11. Hageja menetluskulude nimekirjale vaidleb kostja vastu. Kostja leiab, et kuna esimene

hageja esindaja volikiri esitati kohtule 4. detsembril 2012, siis enne seda kuupäeva tekkinud

kulu ei pea hüvitama. Hageja esimene esindaja esitas kohtule asjatundmatuid dokumente ja

esindas hagejat viisil, kus kohus pidi ta asjatundmatuse pärast menetlusest kõrvaldama.

Asjatundmatu esindaja väidetavat kulu ei pea vastaspool hüvitama.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks ka rahaliselt.

13. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse

kirjeldava osa lihtsustatult.

14. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

− kostja on Tallinnas aadressi XXX asuva elamu haldamiseks moodustatud korteriühistu

(I kd tl 35–36) ja hageja on selle liige; kokku on ühistus 60 liiget;

− kostja juhatus kutsus 8. juuniks 2012 kokku ühistu liikmete üldkoosoleku (I kd tl 9, 58)

ja 29. juuniks 2012 korduskoosoleku, mis pidi toimuma Tallinnas aadressil

Tammsaare tee 87 asuva hoone fuajees (I kd tl 10, 11);

− vaidlusalusele 29. juuni 2012 koosolekule kogunes protokollile lisatud registreerimis-

lehe järgi 7 ühistu liiget, kes koos teiste kohalviibijatega omakorda esindasid veel

25 liiget, kokku oli koosolekul esindatud 32 liiget (I kd tl 16);

− koosolekul võeti vastu vaidlusalused otsused häälteenamusega (I kd tl 13–15).

15. Alternatiivsete nõuete esitamisel TsMS § 370 lg 2 mõttes on kohus seotud hageja soovitud

nõuete lahendamise järjekorraga. Selliselt esitatud esimese alternatiivnõude rahuldamata

2-12-37271

4 (8)

jätmine peab nähtuma ka kohtuotsuse resolutsioonist ja seda peab kohus ka otsuses

põhjendama, samuti saab hageja esimese alternatiivnõude rahuldamata jätmist apellatsioon-

või kassatsioonkaebuses vaidlustada (Riigikohtu 11. detsembri 2013. aasta otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-129-13, p 14 kolmas lõik, ja selles viidatud 19. detsembri 2012. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 24). Kõnealuses osas on kohus TsMS § 658 lg 2 järgi seotud ka

ringkonnakohtu põhjendustega 16. aprilli 2014. aasta otsuse p-des 20–22. Seetõttu lahendab

kohus esmalt hageja nõude vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamiseks (järgnevas p-d 16–19)

ja kontrollib seejärel vajadusel kehtetuks tunnistamise aluseid (p-d 20–25).

16. Vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamist nõuab hageja põhjustel, et rikuti koosoleku

kokkukutsumise korda. Sellise nõude õiguslik alus on korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2

kaudu kohalduv mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24¹ lg 1, sest KÜS eriseadusena

ühistu liikmete otsuse tühisust ei reguleeri.

17. Esiteks seisnes vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine hageja väitel

selles, et koosolekut ei peetud kohas, mis oli märgitud koosoleku kutsel. Sisuliselt vaidlevad

pooled kõnealuse väite osas küsimustes, kas Tallinnas aadressil Tammsaare tee 87 asuvas

hoones on üks või mitu fuajeeks nimetavat ruumi ning kas koosoleku kutses kasutatud

tähistus osutas arusaadavalt ruumile, milles koosolekut peeti. Kohus leiab, et hageja esitatud

joonis (II kd tl 205–208) kajastab piisavalt usutavalt Tammsaare tee 87 ruumide paigutust.

Tunnistaja XXXavaldas, et koosolek võis toimuda ruumis tähisega 4T4 / 41.70 (III kd tl 11

pöördel). Viidatud joonisel vastab hoone kuju ja ruumide paigutus ka teiste tunnistajate

ütlustele (III kd tl 9–12), hoone kohta esitatud fotole (II kd tl 214) ja videosalvestistele (II kd

tl 197). Mõlemad koosolekul osalenud tunnistajad XXX ja XXX avaldasid, et koosoleku

toimumise ruumi pääses hoone hoovipoolsest küljest (III kd tl 11–12). Kuigi tunnistaja XXX

ütluste kohaselt olevat koosoleku läbiviija kinnitanud juurdepääsuvõimalust koosoleku ruumi

ka hoone peasissepääsu juures (eelviidatud joonisel ruum tähisega 2T4 / 1.52) ja selleks ei ole

joonise järgi näha takistusi, siis nähtub videosalvestistest, et peasissepääsu kaudu sisenedes

ühistu liikmed koosolekule ei jõudnud, vaid väljusid hoonest lühikese aja järel. Kohus

möönab, et sõna „fuajee” kasutamine ei tarvitsenud hoone hoovipoolses osas paikneva ruumi

tähistamiseks

olla

kõige

täpsem

ja

selgem.

Eesti

keele

seletava

sõnaraamatu

(http://www.eki.ee/dict/ekss/) järgi on fuajee jalutusruum teatris, kinos vm. Kuna ka vahetult

peasissepääsu juures paiknevad ruumid sellisele kirjeldusele ei vasta, siis pidi mõistlik ühistu

liige koosoleku kutsest aru saama viisil, et koosolek toimub Tammsaare tee 87 asuva hoone

mõnes avaramas ruumis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 näeb muu hulgas ette,

et juriidilise isiku liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes

suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Viidatud sättest

tuleneb ka kohustus teha mõistlikke jõupingutusi korteriühistu liikmete üldkoosoleku

toimumise koha väljaselgitamiseks, kui koosolekul osaleda soovival liikmel tekib kahtlus, kas

ta kutses märgitud koha üles leiab. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks pöördunud kostja

juhatuse poole enne koosoleku toimumist või vahetult koosoleku algusajal sooviga selgitada

koosoleku toimumise täpne ruum Tammsaare tee 87 hoones. Kohus tuvastab videosalvestiste

(II kd tl 197), tunnistaja XXX ütluste (III kd tl 11–12) ja koosolekul osalejate nimekirja (I kd

tl 16) põhjal, et vähemalt kaks ühistu liiget (pr XXX ja pr XXX), kes otsisid koosoleku

toimumise kohta algselt peasissepääsu juures, said koosolekust osa võtta ega olnud ka veel

kõige viimased registreerijad. Eeltoodust järeldab kohus, et kostja liikmetele oli arusaadav,

millisel aadressil toimub vaidlusalune koosolek, ja koosolekust osa võtta soovinud liikmed

leidsid õigeaegselt üles koosoleku toimumise ruumi. Neil asjaoludel ei saa koosoleku kutses

ruumi tähistamiseks mõneti ebaselge sõna „fuajee” kasutamisest järeldada, et koosolek ei

toimunud selle kokkukutsumise kohas. Hageja esimene väide ei ole seetõttu edukas.

18. Teiseks tugineb hageja vaidlusalustest otsustest nende osas, mis on märgitud protokolli

p-des 2.1 ja 2.3 ning lisaks, mis käsitlevad eelarve vastuvõtmist, väitele, et otsused võeti vastu

2-12-37271

5 (8)

kutses

kajastamata

päevakorrapunktides.

Korteriühistu

liikmete

üldkoosoleku

kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul

otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (Riigikohtu 25. mai

2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 13, ja 13. veebruari 2013. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14 esimene lõik). Pooltel ei ole vaidlust kutse sõnastuse ega

eelviidatud otsuste sisu üle. Kõnealuses osas hageja nõude lahendamisel tuleb kohtul seega

hinnata, kas otsused olid kutses märgitud päevakorraga hõlmatud. Kirjeldatud küsimusele

vastamisel peab kohus Riigikohtu praktika järgi lähtuma sellest, kuidas mõistlik korteriühistu

liige pidi aru saama, millised küsimused vastava päevakorrapunkti juures võivad otsustamist

vajada (ibid). Koosoleku kutses (I kd tl 10) oli märgitud päevakorras muu hulgas 2011. aasta

majandustegevuse ja revisjonikomisjoni aruannete arutamine ja kinnitamine (p 2) ning

2012. aasta eelarve projekti arutamine ja kinnitamine (p 3). Koosoleku protokolli (I kd tl 13–

15) järgi võeti päevakorra p 2 arutades muu hulgas vastu otsused ebaseadusliku koosoleku

läbiviijatelt kahjuhüvitise tulevikus väljamõistmise kava (otsus nr 2.1) ja 2011. aasta

majandustegevuse aruande kinnitamise (otsus nr 2.3) kohta. Protokollist nähtub, et ettepaneku

otsuse

nr 2.1

vastuvõtmiseks

tegi

revisjonikomisjon

oma

aruandes.

Kuna

nii

revisjonikomisjoni aruande arutamine kui ka 2011. aasta majandustegevuse aruande

kinnitamine olid selgesõnaliselt nimetatud päevakorra p-na 2, siis on otsused nr 2.1 ja 2.3

vastu võetud päevakorras märgitud küsimustes. Eelarve arutamisel tegi koosolek otsuse nr 3,

millega kinnitati ühistu 2012. aasta eelarve muudatustega, kusjuures eelnevalt hääletati ja

otsustati majahoidja, raamatupidaja ja halduri töötasu suuruse üle. Kohus leiab, et need

otsused on hõlmatud päevakorra p-na 3 märgituga. KÜS § 15 lg 1 p 1 järgi sisaldab

korteriühistu majandustegevuse aastakava muu hulgas korteriomandite eseme mõtteliste

osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt hõlmavad

majandamiskulud sama seaduse tähenduses ka kulusid elamu ja selle ümbruse osa hoolduse

kulusid ning tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Nimetatud kuludest

moodustavad teatava osa töötasud, mida ühistu peab maksma, sh majahoidjale,

raamatupidajale ja ühistu haldamisega tegelevale juhatuse liikmele või muule isikule.

Järelikult pidi mõistlik korteriühistu liige aru saama, et koosoleku kutse päevakorra p-de 2

ja 3 alusel arutatakse ja võetakse vastu protokolli p-des 2.1 ja 2.3 märgitud otsuseid ning

lisaks neid, mis käsitlevad eelarve ehk majanduskava vastuvõtmist, sh töötasu määrasid.

Seega ei tuvasta kohus, et vaidlusalusel koosolekul oleks võetud vastu hageja nõude alusena

nimetatud otsuseid kutses kajastamata päevakorrapunktides.

19. Eelneva põhjal ei ole hageja esimese võimalusena esitatud nõue edukas, sest kohus ei

tuvasta vaidlusaluste otsuste tühisust kummalgi hageja esile toodud alusel. Kohus ei tähelda

poolte esile toodud asjaoludel ka muid vaidlusaluste otsuste tühisuse aluseid.

20. Alternatiivnõudega taotleb hageja vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist. KÜS näeb

korteriühistu kui mittetulundusühingu ühe liigi jaoks ette selles osas erinormi, nimelt võib

korteriühistu liige KÜS § 13 lg 3 järgi pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise

päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Korteriühistu liikme õigus

nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse

kehtetuks tunnistamise nõudega (Riigikohtu 5. novembri 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-99-14, p 11 esimene lõik, ja selles viidatud 27. märtsi 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

16-13, p 12). Varasemas praktikas on Riigikohus rõhutanud, et KÜS § 13 lg 3 alusel esitatud

nõude puhul pole kohane viidata MTÜS sellekohastele sätetele (15. juuni 2005. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-63-05, p 10). Hiljem on Riigikohus siiski märkinud, et kohtul on võimalik

hinnata, kas üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise MTÜS §-s 24 ja KÜS § 13 lg-s 3

toodud eeldused on täidetud (25. mai 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 12).

Kohus leiab, et käesolevas asjas on alternatiivnõude lahendamisel piisav KÜS § 13 lg 3 järgi

kontrollida, kas hageja märgitud asjaoludel on vaidlusalused otsused või osa neist

2-12-37271

6 (8)

ebaseaduslikud. Kuigi hageja on menetluses tuginenud ka vastuolule kostja põhikirjaga (I kd

tl 17–27), ei ole hageja siiski toonud esile ühtegi sellist asjaolu, mille tuvastamisest ei

järelduks vastuolu seadusega, vaid üksnes kostja põhikirjaga. Seetõttu ei sõltu asja

lahendamine sellest, kas KÜS § 13 lg 3 võimaldab korteriühistu üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamist vastuolu tõttu põhikirjaga, kuigi erinevalt MTÜS § 24 lg-st 1 ei ole

seda vastava alusena selgelt nimetatud.

21. Kostja vaidleb alternatiivnõudele vastu kahe üldise vastuväitega. Esiteks leiab kostja, et

hageja alternatiivnõue on aegunud, teiseks ei saavat hageja nõuda otsuste vaidlustamist

MTÜS § 24 lg 2 tõttu, sest 2. mai 2013 üldkoosolek kinnitas vaidlusalused otsused. Kohus

lahendab enne teise nõude muude aluste kontrollimist need vastuväited.

22. Kohtul tuleb esmalt kvalifitseerida hageja nõue ja siis võtta seisukoht kostja aegumise

vastuväite kohta (vt nt Riigikohtu 14. mai 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-14, p 13

esimene lõik). Käesoleval juhul on oluline eristada, millistele faktilistele asjaoludele hageja

vaidlusaluste otsuste tühisuse ja kehtetuse puhul on menetluse kestel tuginenud. Otsuse

kehtetuseks vastuolu tõttu seaduse (või põhikirjaga) peab konkreetse vastuolu esile tooma

hageja. Hagi tervikteksti ja istungitel esitatud selgituste järgi tugineb hageja siinjuures

hääletamise korra rikkumisele, koosoleku kokkukutsujate pahausksele käitumisele,

poolthäälte ebapiisavale arvule ning hagejale majandustegevuse aastakava projekti ja eelmise

aasta aruande esitamata jätmisele. Kõiki neid asjaolusid käsitles hageja juba esialgses

hagiavalduses. Otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet ei saa lugeda aegunuks, kui hageja on

seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja

täiendab seda pärast otsuse vastuvõtmist kulgema hakanud kolmekuulise tähtaja möödumist

otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega, tingimusel et asjaolud, millele hageja tugineb (hagi

alus), on samad (Riigikohtu 11. juuni 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 32

esimene lõik). Hageja esitas 18. septembri 2012 hagi KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tähtaja

jooksul, sest kolm kuud 29. juunist 2012 möödus alles 29. septembril 2012. Järelikult ei ole

hageja alternatiivnõue aegunud.

23. MTÜS § 24 lg 2 sätestab, et otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek

on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud

tähtaja jooksul esitatud lg-s 1 nimetatud hagi. Sama tuleneb ka TsÜS § 38 lg 5 teisest lausest.

Kuna KÜS reguleerib üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise alust väga üldiselt, siis on MTÜS

§ 24 lg 2 kohaldatav ka korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuse puhul (vt Riigikohtu

27. märtsi 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 14, samuti sõnaselgelt 5. novembri

2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14, p 12 teine lõik). Seda, kas üldkoosolek on

varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, on võimalik tuvastada otsuseid sisuliselt hinnates,

st eelkõige võrreldes nende sisu (ibid, p 13). Korteriühistu majandustegevusele antakse

üldjuhul hinnang iga-aastaselt ja samas planeeritakse ka järgmise aasta kulutused. Seetõttu

leiab kohus, et kui ühel aastal esineb ühistu regulaarset majandustegevust puudutava otsuse

vastuvõtmisel puudusi, siis on võimalik nende kõrvaldamine MTÜS § 24 lg 2 järgi nii seeläbi,

et kinnitatakse järgmine aruanne, mis üldjuhul sisaldab andmeid eelmise aruandeaasta ja

omakorda majandustegevuse aastakava (eelarve) täitmise kohta, aga ka viisil, et üldkoosolek

sõnaselgelt kinnitab varasema otsuse.

24. Kohus tuvastab, et kostja juhatus kutsus 17. aprillil 2013 kokku kostja liikmete

üldkoosoleku 2. maiks 2013 ja selle päevakorras oli muu hulgas vaidlusalusete otsuste

kinnitamine (I kd tl 196). Kõnealuse koosoleku protokollist (II kd tl 24–28) nähtub, et kõik

hageja alternatiivnõudega hõlmatud otsused koosolek ka kinnitas. Lisaks kiideti samal

koosolekul heaks 2012. aasta majandusaasta aruanne, mis eelmises punktis märgitud

põhjendustel tähendab samuti varasema aasta majanduskava ja aruannet puudutavate otsuste

kinnitamist. Kohtule ei ole esitatud andmeid 2. mai 2013 koosoleku otsuste vaidlustamise

kohta ja kohus ei tähelda eelviidatud kutse ja protokolli ega koosolekul osalejate

2-12-37271

7 (8)

registreerimisdokumentide (II kd tl 29–74) põhjal, et oleks alust kahelda kinnitamisotsuse

kehtivuses. Seetõttu on kostja liikmete 2. mai 2013 üldkoosolek kinnitanud vaidlusaluseid

otsuseid ja nende kehtetust ei saa MTÜS § 24 lg 2 tõttu enam nõuda. Järelikult ei ole alust

tunnistada vaidlusaluseid otsuseid kehtetuks ja hageja alternatiivnõue jääb rahuldamata.

25. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja juhatuse

teate (I kd tl 12), avaldused kostja juhatusele (I kd tl 28, 111, 105) ja vastuse (I kd tl 106–110),

äriregistri pidaja määruse (I kd tl 29), menetluses mitteosalevate juriidiliste isikute

registriandmete väljatrükid (I kd tl 30–32), 8. juuni 2012 koosoleku registreerimislehe ja

protokolli (I kd tl 59–60), väljavõtted audiitorite nimekirjast (I kd tl 78, 100), kostja

kodukorra projektid (I kd tl 79–81, 101–103), kirjavahetuse pangaga (I kd tl 94–95, 97–98)

ning 5. veebruari 2013 koosoleku kutse (I kd tl 99), sest neist ei nähtu asja lahendamisel

tähtsust omavad asjaolud.

26. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1¹ ja lg 4 p 8 alusel 3 500 eurot.

27. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

Kostja nõuab õigusabikuluna 4 165,20 euro hüvitamist, mis kostja menetluskulude nimekirja

kohaselt moodustub esindajatasust määraga 129,60 eurot tunnis 32 töötunni eest. Kohtu

hinnangul on kostja esindaja tunnitasumäär 129,60 eurot põhjendatud. Kostja on kinnitanud,

et kulud on seotud käesoleva kohtuasjaga ja kostja ei saa tagasi kuludes sisalduvat

käibemaksu. Kohus kontrollis Maksu- ja Tolliameti andmeid ning nende kohaselt ei ole kostja

registreeritud käbemaksukohustuslasena. Kohtu hinnang kostja esindaja vajalikule ja

põhjendatud ajakulule menetlustoimingute kaupa on järgmine:

Nr Toiming ja ajakulu taotluses

Vastaspoole

vastuväited

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

tutvumine hagi-

avaldusega,

nõupidamine, vastuse

koostamine hagile

3:30 põhjendatud ja

vajalik ajakulu

on max 2 h

põhjendatud ja vajalik ajakulu

on 2 h arvestades hageja nõuet

ja kostja vastuse sisu ja mahtu

2:00

tutvumine hageja poolt

esitatud arvukate

taotluse jm

dokumentidega 1h ja

osalemine kostja

esindajana kohtuistungil

2 h

3:00 põhjendatud ja

vajalik ajakulu

on 30 min

põhjendatud ja vajalik ajakulu

taotlustega tutvumiseks on

30 min, mis on kohtu

hinnangul piisav aeg

arvestades taotluste sisu;

02.04.2013 kohtuistung kestis

kl 15:00-16:57, seega on

kohtuistungi ajakulu

põhjendatud ja vajalik

2:30

tutvumine hagiavalduse

16.05.2013 uue

terviktekstiga ja kostja

vastuse koostamine

hagiavalduse uuele

terviktekstile

4:00 põhjendatud ja

vajalik ajakulu

on 2 h

kohtu hinnangul on

põhjendatud ja vajalik ajakulu

1 h 30 min arvestades hagi

sisu ja kostja vastust

1:30

Nr Toiming ja ajakulu taotluses

Vastaspoole

vastuväited

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

2-12-37271

8 (8)

tutvumine hageja

12.08.2013

seisukohtadega ja

taotlustega, vastuse

koostamine osundatud

menetlusdokumendile,

kohtuistungiks

ettevalmistamine ja

osavõtt istungist

3:30 põhjendatud ja

vajalik ajakulu

on 1,5 h

dokumendiga tutvumise ja

vastuse koostamise põhjen-

datud ajakulu on 1 h

arvestades taotlusi ja vastuse

sisu ja mahtu; 04.09.2013

istung kestis kl 11:30-11:58,

põhjendatud aeg seega 30 min;

ettevalmistamine suuremas

ulatuses, kui istungi kestus ei

ole põhjendatud arvestades, et

tegemist ei ole keskmisest

keerukama vaidlusega

2:00

osalemine kostja

esindajana kohtuistungil

0:30

tutvumine

apellatsioonkaebusega

ja vastuse koostamine

2:00 põhjendatud ja

vajalik ajakulu

on 1,5 h

tulenevalt kaebuse ning kostja

vastuse sisust ja mahust on

põhjendatud ajakulu 1 h

1:00

tutvumine hageja

18.11.2014 menetlus-

dokumendiga, vastuse

ja taotluste koostamine

3:00 põhjendatud ja

vajalik ajakulu

on 1,5 h

arvestades hageja

seisukohtade ja kostja vastuse

sisu ja mahtu on põhjendatud

ajakulu 1h

1:00

tutvumine hageja

19.12.2014

menetlusdokumendiga

0:30

hageja dokumendiga

tutvumise põhjendatud ja

vajalik ajakulu on 10 min

0:10

kohtuistungiks

ettevalmistamine

3:00 põhjendatud ja

vajalik ajakulu

on 30 min

20.01.2015 istung kestis 1 h,

lisaks on ettevalmistamine

põhjendatud sama aja ulatuses

(vt eespool nr 4)

2:00

osalemine eelistungil

1:00

tutvumine hageja

03.02.15 hagi

täpsustusega

0:30

hageja dokumendiga

tutvumise põhjendatud ja

vajalik ajakulu on 10 min

0:10

17.02.2015 menetlus-

dokumendi koostamine

2:30 põhjendatud ja

vajalik on 1 h

arvestades dokumendi sisu ja

mahtu on põhjendatud 1 h

1:00

osavõtt kostja

esindajana

kohtuistungist

5:00

31.03.2015 kohtuistung kestis

kl 11:00-16:00, seega on

taotletud aeg põhjendatud

5:00

Kokku (tund: minut) 32:00

Kokku (tund: minut) 18:20

(tundides) 32,00

(tundides) 18,33

28. Eelneva põhjal tuleb hagejal kostjale hüvitada 2 375,57 eurot ( ≈ 18,33 × 129,60).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja kostja taotlusele märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitatavalt summalt tuleb kostjal maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamisele.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik