1-13-193/50 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-193

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2015, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-193 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Prokurör Heli Väinaste

Enjar Malm

Tatjana Šibajeva

Ain Tali Kohtuasi

Viru Vangla materjalid

M.U’i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

Süüdimõistetu

M.U , isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, alaline elukoht vabanemisjärgne puudub

Karistuse kandmise algus 01.06.2011 17.05.2015 ja lõpp Kaitsja v.-adv. Rainer Objartel RESOLUTSIOON

KarS § 871

lg 1 ja lg 3 alusel kohaldada suhtes M.U ’i karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaga 2 (kaks) aastat. t

Kohustada M.U karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-

6 sätestatud kontrollnõudeid:

- otsima endale elukoha hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul pärast karistuse kandmise lõppu ja viivitamatult teatama elukoha leidmisest vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale ;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada M.U karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 3 (kolme) nädala jooksul peale vabanemist;

- mitte viibima paikades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ega suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata, v.a lähisugulased;

- osalema sotsiaalprogrammis.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 249,60 (kakssada neli kümmend üheksa eurot ja 60 41,60 eurot) eurot v.-adv. Rainer Objarteli senti, s.h on käibemaks 20%, s.o

poolt määratud korras süüdimõistetu M.U kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M.U-lt menetluskuluna kaitsjatasu 249,60 (kakssada neli eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse kümmend üheksa v.-

adv. Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest.

M.U tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr

EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

M.U suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

M.U kannab käesoleval ajal

Harju Maakohtu 22.01.2013 kohtuotsusega nr 1- 13-193

199 lg 2 p 9 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel loeti M.U-le eelnimetatud otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 30.03.2012 otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o vangistusega 3 aastat 11 kuud ja 16 päeva, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 16 päeva ning liitkaristuse ärakandmist nähakse ette arvestada alates 01.06.2011.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kuriteod on muutunud raskemaks. Varem on kinnipeetav varastanud, kuid kaks ja nende viimast karistust on mõistetud röövimise eest. Korduvatest röövimistest intervallist võib järeldada, et isik on hakanud eelistama kiire raha saamiseks röövimist vargusele. Kuritegude soodusteguriks on narkootiliste ainete tarbimine ja isiku vaimne tervis.

Kinnipeetav

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja on läbinud MTÜ Teekond

individuaalnõustamised, osalenud majandustöödel koristajana ja köögitöölisena, suhtudes töökohustustesse kohusetundlikult. Isik on omandanud riigikeele A2 taseme.

Kinnipeetaval on 17 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Enne vangistust elas kinnipeetav koos emaga aadressil xxxx. 2-toaline korter on ema omandis. Kinnipeetava ema G V poeg asub vabanemisel elama tema ei ole nõus sellega, et

juurde. Seega kindel eluase puudub, kuid on isik ise on selles kindel, et saab sotsiaalelamispinna xxxx. Kinnipeetav a xxxx keskkoolis, samuti xxxx lustas õpinguid õppis , kust põgenes üle 30 korra. ooli ei lõpetanud, xxxx suunati isik xxxx (abikool). Kinnipeetav k sest ei täitnud koolikohustust. Eriala isikul ei ole, kuid ta soovib omandada ehitaja kutset.

Kinnipeetav ei ole vabaduses ametlikult töötanud, väidetavalt on töötanud lühiajaliselt ehitustel abitöölisena venna kõrval

. Elementaarsed materiaalsed vajadused tagas isikule ema oma pensionist. Kui isik raha vajas, siis varastas, hiljem röövis. Isikule on määratud töövõimetuspension (töövõime kaotus 80%).

Vanemad lahutasid abielu kui isik oli 3- on kasvatanud ema. Isa aastane. M.U

A V temaga kinnipeetav ei suhtle, kuid emaga helistavad š on kohtulikult karistatud ja

väidetavalt iga nädal. Suhtlusringkond vabaduses oli väike, sellesse kuulusid peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. xxxx on kinnipeetavat iseloomustanud kavala ja teisi mõjutavana. Varasemad rohked , et isik võib olla enesevigastused viitavad sellele nii manipulatiivne kui ka suitsidiaalne. Kinnipeetav peab loomulikuks, et inimesed mõnikord end purju joovad. Isiku rbimist esinenud 1-2 korda kuus, kange alkoholi sõnul on alkoholi ta

tarvitamist olles alates 01.06.2011 remissioonis. umbes kord aastas. Isik on narkosõltlane, Algklassides inhaleeris isik lenduvaid aineid, amfetamiini hakkas tarvitama 14-aastaselt (1-2 korda nädala jooksul). Meditsiiniosakonna andmeil on tarvitanud ka heroiini, alates 2007 on süstinud fentanüüli. Isiku enda sõnul tarvitas ta ainult amfetamiini, viimane doos oli jaanuaris

2011. Karistusregistri andmetel on viimati karistatud NPALS alusel 02.02.2011 4 päevase arestiga. isik 07.04.2011 SA Ahtme Haigla Toimetulekuks narkosõltuvusega pöördus p ati medikamentoosne ravi. Vabanemisel on pakutud sühhiaatri poole ning talle määr narko kinnipeetav korduvalt rikkunud sõltuvusravi, millest kinnipeetav loobus. Vabaduses on kriminaalhoolduse tingimusi, pannud toime uue kuriteo katseajal. Varastamine oli kinnipeetava loomulik toimetulekuviis, kahetseb pigem vahelejäämist ja vangistust.

Empaat on isikul puudulik. Vabaduses on kinnipeetav varem korduvalt viibinud iavõime

psühhiaatri vastuvõtul seoses käitumis (hulkumine, ärajooksmised kodust ja - xxxx) ja

õpiraskuste, enesevigastamiste, suitsiidikatsete, toksikomaania ja narkomaania tõttu, statsionaarselt ravilt põgenes. 2006 tehtud kohtupsühhia .a on isikule atriline ekspertiis. Kinnipeetav o

n varem kasutanud enesevigastamisi manipulatiivsetel eesmärkidel.

Ohtlikkus seisneb kinnipeetava puhul , uses vägivalla kasutamises kui isik jätkab vabad

narkootikumide tarvitamist. Kõige tõenäolisem on oht narkoprobleemi või psühhiaatriliste probleemide süvenemisel ja ravist loobumisel, samuti suhtlemise jätkamisel kriminaalkorras karistatud isikutega ja kui isik on tegevusetu. Üldise kor eest süüdimõistmis duva kuriteo e

tõenäosus järgmise ägivalds süüdimõistmise

2 aasta jooksul on 62%, v ete kuritegude eest tõenäosus 49%. Eeltoodust lähtuva sama aja jooksul on lt vangla toetab M.U vabastamisel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist ning teeb ettepaneku kohaldada KarS § 75 lg 2 p 2,21,5,7 toodud lisakohustusi, mh pöörduda sõltuvusravi spetsialisti poole ja läbida ravi, kui arst määrab ja kui on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. isik

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et M.U on vallaline, lapsi tal ei ole. Kinnipeetava ema G V . Kinnipeetaval sõnul on neil omavahelised suhted keerulised on võimalus taastada töövõimetuspension, kuna enne vangistust oli temale määratud töövõimekaotus. Vabaduses on isik korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uusi tahtlikke varavastaseid kuritegusid. Väärteokorras on isikut karistatud 26- l korral. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et M.U puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise riskiga. Kriminaalhoolduse teostamine isiku suhtes ei ole

võimalik tema kindla elukoha puudumise tõttu.

M.U kinnitas kohtuistungil, et ta pole nõus sellega, et tema suhtes kohaldatakse

selgitas, et e teda peale karistusjärgset käitumiskontrolli. Ta ma ei ole nõus vabanemist enda juurde võtma, kuigi enne vangistust elas ta ema juures. Tal ei ole elukohta, kuhu peale vabanemist minna. b linnavalitsusse peale Kinnipeetava väitel pöördu ta vabanemist. Sotsia veel tegelenud ei ole. T tal praegu aleluruumi küsimusega ta öövõimetus on ka, töövõimekaotus 60%. Kui vabaneb, hakkab saama pensioni 200 eurot. ta

Prokuröri abi Ain Tali leidis, et olli M.U suhtes karistusjärgse käitumiskontr kohaldamiseks on KarS § 871 lg 1 formaalsed eeldused olemas. Tegu on isikuga, kelle suhtes oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Teda on korduvalt karistatud, vangistuses olles on ta korduvalt rikkunud vangla korda. Teda on distsiplinaarkorras karistatud 15 korda, 13 korda on ta olnud kartseris. Iseloomustuse kohaselt on suur tõenäosus, et ta jätkab kuritegude toimepanemist, see % on 62, vägivaldsete kuritegude puhul on see %

49. Et kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, on selle esimeseks eelduseks see, et isikul oleks olemas kindel elukoht, et kohus saaks määrata, kus ta elab, et kriminaalhooldajal oleks võimalik temaga tegeleda. M.U juurde võtta elukoht puudub, ema teda enda

ei taha. M.U ei tea, kuhu ta vabanemisel elama läheb ja ta pole teinud veel midagi, et talle sotsiaalelamispind eraldataks. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on tema suhtes välistatud, sest tal puudub kindel elukoht. rokurör jätta vangla taotlus P palus rahuldamat a.

Kaitsja , et vaatamata M.U märkis suhteliselt noorele eale, on tema elu üsna keeruline. Tema tervis ei ole kõige parem. 17.05.2015 vabaneb ta karistuse kandmiselt. M.U puhul on mõnevõrra kurb, et toetavaid lähedasi tal ei ole. Ta peab ise hakkama saama, sest tema ema ei soovi teda end ui ta vabaneb, hakkab ta a juurde võtta. K sotsiaalelamispinnaga tegelema. Praegusel hetkel tal elukohta ei ole. Kaitsja toetab prokuröri poolt öeldut, et KarS § 871

sätestab, et isiku suhtes on võimalik pärast karistuse kandmist käitumiskontrolli kohaldamine, kuid juhindutakse selle juures KarS §- 75. Esimeseks st

kontrollnõudeks, mida isik on kohustatud täitma, on see, et ta peab elama kohtu poolt määratud elukohas. Antud nõudega on seotud veel mitmed muud nõuded, mida ilmselgelt

M.U täita ei saa elukoha puudumise tõttu. Kriminaalhooldaja arvamuses on välja toodud, et kindla elukoha puudumine välistab kriminaalhoolduse teostamise M.U suhtes. ei ole täidetud karistusjärgse käitumi Kaitsja leidis, et skontrolli kohaldamise eeldused, paludes ning menetluskulud kaitsealuselt jätta taotlus rahuldamata välja mõistmata.

KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on kari

statud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

KarS § 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu prokuröri ja , kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et

M.U karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu on põhjendatud suhtes ja seda vaatamata sellele, et isikul puudub vabanemisel alaline elukoht, kuivõrd elukoha puudumisel KarS § 871 lg 1 kohaldamata jätmine oleks

vastuolus nimetatud sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse taga M.U puhul on KarS § 87 mises.

1 lg 1 kohaldamise

eeldused täidetud ja tema karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 17.05.2015. M.U on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval on 17 kehtivat distsiplina

arkaristust. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku mõju, karistuse eesmärgid on jäänud täitmata. Isik ei ole oma hoiakuid ja käitumisharjumusi muutnud vangistuses olles . Üldise korduva kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus on kinnipeetava puhul järgmise 2 aasta jooksul 62%, vägivaldsete kuritegude eest süüdimõistmise tõenäosus sama aja jooksul on 49%, mis on kõrge risk. Käesoleval juhul on võimalik kõrvaldada KarS § 75 lg 1 p 1 alusel

esinev takistus sellega, et karistuse kandmisest vabanemisel tuleb kohustada M.U leidma hiljemalt 2 nädala jooksul alates vabanemisest endale elukoht, mille alusel määratakse ta kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas. llise võimaluse andmine Se

vähendaks vabanemisel esinevaid võimalikke riske. Isikud, kellel on alaline elukoht ning kelle suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli, ei tohiks olla halvemas seisus võrreldes nende isikutega, kes on küll ühiskonnale ohtlikud, kuid kellel puudub alaline

elukoht. Kinnipeetaval on võimalus elukoha saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Karistusjärgne käitumiskontroll kaasa isiku taasühiskonnastamisele. aitab muuhulgas

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsjana v.-adv. Rainer Objartel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja 249,60 leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 16. aprilli 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel ja Partnerid kaudu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot, vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt M.U-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista M.U-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

5. M.U tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida selgitus: „M.U, 1-13-193, menetluskulud“.

6. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.