4-14-10258/19.2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Lahendi tegemise aeg ja koht

01.aprill 2015.a Tartu, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

Kohtuvälises menetluses nr

Kiiremenetluse otsus nr

4-14-10258

2780,14,005177

10220142573061

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Heli Sillaots

Mari Jürgenson

Väärteoasi

E.D kaitsja kaebus Politseija

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.12.2014.a

kiirmenetluse otsuse peale, taotlustega, see otsus

tühistada ja menetlus väärteoasjas lõpetada

Vaidlustatav otsus

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

02.12.2014.a kiirmenetluse otsus, millega E.D

karistati 02.12.2014.a kella 12:28 ajal

asulasisesel teel liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2

täheldatud lubatud suurima sõidukiiruse 50 km/h

ületamise

eest

km/h

võrra,

millega

liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõude täitmata

jätmisega pani toime liiklusseaduse § 227 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest karistati

rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot

Menetlusalune isik

Kaitsja kokkuleppel

E.D

elukoht XXXX,

XXXX

isikukood XXX

XXXX

juhatuse liige XXXX

Siim Kuusik

siim@paragrahv.ee

Kohtuvälise menetleja ametnik

01.04.2015.a kohtuistungil Kert Kotkas – Lõuna prefektuurist

RESOLUTSIOON

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 134 lg 3 ja V™S § 132 p 1 alusel jätta E.D kaitsja Siim Kuusik´u kaebus rahuldamata ja Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.12.2014.a kiirmenetluse otsus nr 10220142573061 väärteoasjas nr 2780,14,005177 muutmata. Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.12.2014.a otsusega E.D-le liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks mõistetud rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot tasuda kohtuvälise menetleja 02.12.2014.a otsuses nr 10220142573061 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga. Rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul (s.o 16. aprillist 2015.a arvates 30 päeva jooksul) tasumata jätmise korral edastatakse V™S § 204 lg 3 ja V™S § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsus täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu võlgnevuste sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

V™S

§

lg

alusel

pöörab

kaebemenetluses

maakohtus

või

kassatsioonimenetluses tehtud jõustunud kohtuotsuse täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, siis alust E.D-le kaitsjatasu hüvitamiseks ei ole ning kohus jätab rahuldamata kaitsjatasu E.D-le hüvitamise taotluse. Kohtuotsus edastada E.D, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile.

EDASIKAEBAMISE KORD

V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada. V™S § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. V™S § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 16. aprillil 2015.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 mõttes. V™S § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

PÕHIOSA, ASJAOLUD

02.12.2014.a kiirmenetluse otsuses (lk 20-21, otsuse koostas liikluspolitseinik S.S.) märgitu kohaselt karistati E.D liiklusseaduse § 15 lg 1 punktis 2 märgitud nõude täitmata jätmise eest liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot riigituludesse, kuna E.D, juhtides 02.12.2014.a kella 12:28 ajal Tartumaal, Luunja vallas, Veibri külas, Kasesalu teel, Aasavälja tee ja Lillevälja tee tänavate vahel, liikudes Lillevälja tee tänava suunas, XXXX kuuluvat sõiduautot Chrysler 300C registreerimismärgiga XXX, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 81km/h +/- 3km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h; kiirus fikseeritud seadmega Stalker DSR 2xDP 019596. Kiirmenetluse otsuses kajastatu kohaselt on E.D karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvesse võetud puhtsüdamlikku kahetsust. Kiirmenetluse otsuse sai E.D kätte isiklikult allkirja vastu 02.12.2014.a.

E.D kokkuleppel kaitsja Siim Kuusik esitas kaebuse 02.12.2014.a

kiirmenetluse otsuse peale elektroonselt 14.12.2014.a, s.o V™S § 114 lg 3 tähenduses tähtaegselt – 15 päeva kestel kiirmenetluse otsuse kättesaamisest arvates. Siim Kuusik on menetlusaluse isiku E.D kokkuleppel kaitsjaks V™S § 20 lg 1 tähenduses menetleja loal muu isikuna, kes ei ole Eesti Advokatuuri liige ning on omandanud õiguse õppesuunal riiklikult tunnustatud magistrikraadi (volikiri lk 4-5 ja diplom lk 6 - õigusteaduse magistrikraad Tartu Ülikoolist)

. 01.04.2015.a kohtuistungil

kinnitas menetlusalune isik E.D, et Siim Kuusik on tema kokkuleppel kaitsjaks (kohtuistungi protokoll lk 88). 14.12.2014.a kaebuses (lk 1-3) taotletakse Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.12.2014.a kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt vaidleb kaebaja vastu kiirmenetluse otsuses kajastatud rikkumisele ja karistusele. Kaebuses märgitu kohaselt ei tunnista kaebaja enda süüd ning kaebaja süü ei ole tõendatud. Kaebuses taotletakse kaebuse menetlemist kohtuistungil ning kaebaja kantud kaitsjale makstud tasude Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks väljamõistmist. 14.01.2015.a kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta (lk 18- 19) taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist ning vaidlustatud otsuse muutmata jätmist ning kohtuistungil kiirust mõõtnud politseiametniku ja ka kiirmenetluse otsuse koostanud liikluspolitseiniku ülekuulamist.

Kirjalikus seisukohas märgitu kohaselt ei ole E.D käitumises

õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, E.D on toime pannud temale liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi etteheidetava väärteo ning kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti. Kirjalikus seisukohas on kohtuväline menetleja avaldanud, et kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik ning kiirusmõõturi kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale, E.D on nõustunud kiirmenetlusega, on andnud väärteo kohta ütlusi ning kohtuväline menetleja on arvestanud E.D kahetsusega. Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas on märgitud, et lubatud sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu, suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Kirjalikus seisukohas kajastatu kohaselt mõjutab suurem sõidukiirus õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet.

01.04.2015.a kohtuistungil

kaebusest loobumise soovi

menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal Siim Kuusikul ei olnud ja jäädi täies ulatuses kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja ametnik taotles 01.04.2015.a kohtuistungil kaebuse rahuldamata jätmist ja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist.

Kohtu seisukoht

Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et E.D käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud väärteo toimepanemisena liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi, E.D käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning E.D on põhjendatult väärteo toimepanemise eest 02.12.2014.a Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kiirmenetluse otsusega karistatud. Kiirmenetluse otsuses (lk 20-21)

kajastatud asjaolud selle kohta, et E.D

juhtimisel olnud sõiduki liikumiskiirust mõõdeti taadeldud radartüüpi kiirusmõõturiga 02.12.2014.a kella 12:28 ajal, kui E.D juhitud XXXX kuuluv sõiduauto Chrysler 300C registreerimismärgiga XXX liikus Tartumaal, Luunja vallas, Veibri külas, Kasesalu teel, Aasavälja tee ja Lillevälja tee tänavate vahel, Lillevälja tee tänava suunas, on tõendatud kogumis 02.12.2014.a kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (lk 22), kiirusmõõturi taalustunnistusega (lk 27), kohtulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistajate P.P.ütlustega (lk 89 pöördel - 91 pöördel; lk 85: allkirjaleht) ja S.S.

ütlustega

(lk 91 pöördel – 92 pöördel; lk 86: allkirjaleht)

ning menetlusaluse isiku E.D

kohtulikul uurimisel antud ütlustega

(lk 92 pöördel - 93). Väärteoasjas ei ole vaidlust 02.12.2014.a kiirmenetluse otsuses etteheidetava väärteo kirjelduses kajastatud asjaolude osas selle kohta, et E.D juhtimisel olnud sõiduki liikumiskiirust mõõdeti radartüüpi ja taadeldud kiirusmõõturiga 02.12.2014.a kella 12:28 ajal, kui E.D juhitud XXXX kuuluv sõiduauto Chrysler 300C registreerimismärgiga XXX liikus Tartumaal, Luunja vallas, Veibri külas, Kasesalu teel, Aasavälja tee ja Lillevälja tee tänavate vahel, Lillevälja tee tänava suunas. Selles osas on kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ning vastuolud tõendite vahel puuduvad. 01.04.2015.a kohtuistungil veendus kohus, et väärteoasja toimikus leheküljel 27 asuv kiirusmõõturi taatlustunnistuse koopia vastab kohtuvälise menetleja kohtule esitatud taatlustunnistuse originaalile (lk 89). Taatlustunnistuse originaaliga said 01.04.2015.a kohtuistungil tutvuda ka menetlusalune isik ja tema kaitsja, kellel oli samuti võimalus veenduda väärteoasja toimikus oleva taatlustunnistuse koopia vastavuses originaalile (lk 89) . Pärast veendumist, et toimikus olev taatlustunnistuse koopia vastab originaalile, tagastas kohus kiirusmõõturi taatlustunnistuse originaali kohtuvälise menetleja ametnikule (lk 89).

02.12.2014.a kiirusmõõturi kasutamise protokolliga

(lk 22)

ja selles osundatud

kiirusmõõturi taatlustunnistusega

(lk 27),

kohtulikul uurimisel ütlusi andnud

tunnistajate P.P.ütlustega

(lk 89 pöördel - 91 pöördel) ja S.S. ütlustega

(lk 91 pöördel – 92

pöördel) on kogumis tõendatud 02.12.2014.a kiirmenetluse otsuses (lk 20-21) kajastatu selle kohta, et E.D juhtis 02.12.2014.a kella 12:28 ajal mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 81km/h +/- 3km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 28 km/h võrra; kiirus fikseeritud radartüüpi kiirusmõõteseadmega Stalker DSR 2xDP 019596, millel kehtiv taatlus, seade taadeldi 06.05.2014.a (lk 27). Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (lk 22) kajastatu kohaselt oli kiirusmõõturi lugemiks 81 km/h, lubatud suurim sõidukiirus mõõdetaval lõigul oli 50km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3km/h ning lõplikuks lugemiks jäi 78 km/h (lk 22).

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis

(lk 22)

kajastatu kohaselt näidati juhile

kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud näitu – 81 km/h (lk 22)

, juht talle näidatud

näitu ei vaidlustanud ning märkusi ja avaldusi kiirusmõõteseadme näidu ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud asjaolude kohta ei esitanud (lk 22) . 01.04.2015.a kohtuistungil ütlusi andes kinnitas menetlusalune isik E.D, et talle näidati kiirusmõõteseadmel olevat näitu, mille kohta küsis kohapeal, kas see on õige kiirus, kuid sellel hetkel midagi ei vaidlustanud, sealhulgas ei vaidlustanud kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud näidu õigsust (lk 92 pöördel).

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis

(lk

22)

kajastatu kohaselt testiti

kiirusmõõteseadme korrasolekut sama päeva hommikul – 02.12.2014.a kella 07:25 ajal ja seade oli töökorras. Ka 01.04.2015.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel ütlusi andnud politseiametnikest tunnistajate P.P.ütluste (lk 89 pöördel - 91 pöördel; lk 85: allkirjaleht)

ja S.S. ütluste

(lk 91 pöördel – 92 pöördel; lk 86: allkirjaleht)

kohaselt testiti

seadme korrasolekut enne kiirusmõõturi 02.12.2014.a kasutamist ja kiirusmõõtur oli töökorras. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (lk 22)

kajastatu kohaselt

kasutati kiirusmõõteseadet selleks ettenähtud tingimustel ja korras ning mõõtmist takistavaid asjaolusid ei esinenud. Mõõteseaduse § 5 lõikes 1 sätestatu kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et 02.12.2014.a teostas radartüüpi kiirusmõõturiga E.D juhitud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmist politseiametnik P.P., kes on pädev mõõtja mõõteseaduse § 5 lg 1 tähenduses. Politseiametnik P.P.pädevus teostada kohtuvälise menetleja Politsei-ja Piirivalveameti läbiviidava liiklusjärelevalve käigus lubatud suurima liikumiskiiruse kontrolli ning osaleda väärteomenetlustes tuleneb kogumis (LS)

liiklusseaduse

§ 2 p 24

, LS § 2 p 28¹

, LS § 3 lg 3

, LS § 38

, LS § 193 - § 200

, LS § 263 lg 1

, väärteomenetluse seadustiku

§ 8 p 1

(V™S)

, V™S § 9 p 1

, V™S § 10

. Liiklusseaduse (LS) § 263 lõikes 1 sätestatu kohaselt on LS § 201 - § 261 sätestatud väärtegude, sealhulgas LS § 227 sätestatud väärtegude, kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet. Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest karistusi sätestav LS § 227 jääb LS § 263 lõikes 1 märgitud väärtegude loetellu, s.o LS §-de 201 – 261 vahemikku. LS 14.peatükis liiklusjärelevalve kohta §-des 193 – 200 sätestatu fikseerib üheselt, et liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, kelleks oli 02.12.2014.a ning on ka käesoleval ajal P.P.. LS § 196² lg 1 punktis 10 sätestatu kohaselt on politseiametnikul muuhulgas õigus teostada mõõtmisi kooskõlas mõõteseadusega. P.P. oli 02.12.2014.a ja on ka käesoleval ajal Politsei-ja Piirivalveametis töötav politseiametnik.

01.04.2015.a

kohtuistungil

esitas

istungile

politseivormis

töökohustuste täitmiselt ilmunud P.P. enda isiku tuvastamiseks politseiametniku ametitõendi (lk 88). Käesolevas väärteoasjas on tõendatud ka mõõteseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud nõue mõõtmisel kasutatud mõõtevahendil taatluskohustuse täidetavuse kohta – 02.12.2014.a kasutatud kiirusmõõteseade taadeldi 06.05.2014.a (lk 27: taatlustunnistus). Käesolevas väärteoasjas on tõendatud ka mõõteseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud nõue selle kohta, et 02.12.2014.a mõõtmise teinud pädev mõõtja politseiametnik P.P. järgis mõõtmist teostades asjakohast mõõtemetoodikat. LS §-s 194 sätestatu kohaselt peab liiklusjärelevalve teostaja tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid, liiklusjärelevalve korda, liiklusjärelevalve teostamise meetodeid ja vorme, järelevalve teostamisel kasutatavate tehniliste vahendite kasutusjuhendeid ning ta peab olema läbinud väljaõppe nende vahendite kasutamiseks. LS § 199 lõikes 6 sätestatu kohaselt tuleb kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi kasutamisel järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid;

nõuded

mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega – 16.06.2011 võeti vastu määrus nr 78: „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“, jõustus 01.07.2011 ning oli kehtiv 02.12.2014 ja on kehtiv ka käesoleval ajal.

16.06.2011 vastu võetud ja 01.07.2011.a jõustunud määruses nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ on muuhulgas sätestatud, et kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtes peab ametnik olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe (§ 3 lg 1); mõõtmise ettevalmistamisel kontrollitakse taatluse kehtivust ja taatluskleebiste korrasolekut (§ 6 lg 1); kiirusmõõtur seatakse töökorda vastavalt tootja kasutusjuhendile (§ 6 lg 2); iga päev enne mõõtetegevuse alustamist viiakse läbi kiirusmõõturi testimine (§ 6 lg 4); sõidukiirust ei ole lubatud mõõta tunnelis, peeglilt, tugeva vihmavõi lumesaju või udu korral, ning kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid (§ 8); radarmõõturi kasutamisel valitakse mõõtmiseks vastav mõõteja suunarežiim, suunatakse mõõtur mõõteobjektile, mõõtmisel tekkiv Doppleri helisignaal ei tohi olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt (§ 9 lg 2); lõplikuks mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus, milline on esitatud määruse lisas 1 (§ 9 lg 5); mõõtetulemus protokollitakse (§ 10). Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele” lisas 1 on kajastatud kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused, sealhulgas paigal seisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused, milleks on mõõtetulemusel 20–100 km/h ± 3 km/h.

02.12.2014.a

kiirusmõõturi

kasutamise

protokollis

kajastatu

kohaselt

ongi

kiirusmõõturi lugemist 81 km/h maha võetud laiendmääramatus +/- 3 km/h. 02.12.2014.a kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgitu kohaselt oli mõõtmisel Doppleri helisignaal ühtlane. 02.12.2014.a kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatust nähtuvalt on täidetud kõik 16.06.2011 vastu võetud ja 01.07.2011.a jõustunud määruses nr 78 sätestatud nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele – kiirusmõõturi korrasolekut kontrolliti ja testiti 02.12.2014.a kella 07:25 ajal ja seade oli korras, kella 12:28 ajal kiirusmõõturi kasutamist takistavaid tegureid ei esinenud, mõõteseadme ja mõõdetava objekti vahel ei olnud takistusi, kiirusmõõturile tagati tõrgeteta toide ning töötingimused, mõõtmist teostati valgel ja hea nähtavusega ajal, mõõtmise ajal oli kattega asulasisene tee sademeteta ja kuiv; mõõtja sõiduk seisis parklas ja selles oli statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõtur, mõõtmine teostati mõõtja sõiduki paigal seismise ajal, mõõdetav sõiduk liikus ja lähenes üksinda; 12:28 ajal mõõdeti E.D juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruseks km/h, millest võeti maha laiendmääramatus +/-3 km/h ja mõõtmistulemuseks jäi 78 km/h tunnis, kui lubatud suurim sõidukiirus mõõdetaval asulasisesel teelõigul oli 50 km/h (lk 22). Väärteoasja toimikus on olemas kohtuvälise menetleja Politsei-ja Piirivalveameti 15.12.2014.a teatis politseiametnik P.P.pädeva mõõtja koolitusest osavõtu kohta (lk 25- 26) ja personaliarvestuse süsteemist poolitseiamentik P.P.koolituste kohta tehtud väljavõte (lk 77-80), millistest nähtuvalt on politseiametnik P.P. 20.05.2004.a läbinud kiirusmõõtmise lühikursuse (lk 78), 15.06.2004.a osalenud õppepäeval Lõuna liiklustalituses (lk 78)

ning läbinud pädeva mõõtja koolituse 10.-12.10.2005.a 21

akadeemilist tundi

(lk 78)

ja osalenud 13.03.2013.a liiklusjärelevalvetalituse

õppepäeval

(lk 80)

. Politseija Piirivalveameti personaliarvestuse süsteemist

P.P.koolituste kohta tehtud väljavõtte (lk 77-80) kohaselt viis pädeva mõõtja koolituse 10.-12.10.2005.a 21 akadeemilist tundi läbi XXXX (lk 82-84) . Äriregistrist kättesaadavatel andmetel on XXXX olemas vastavad mõõtmisalased erialateadmised - registrikaardile kantud tegevusalade seas on muuhulgas toodete sertifitseerimine, metroloogiaalsed teenused, mõõtevahendite metroloogiline kontroll (lk 82-84: äriregistrist andmete väljatrükid XXXXkohta)

. Neil asjaoludel ei ole kohtul alust kahelda selles, et

igapäevaselt sertifitseerimistega ning metroloogiaalaste teenuste osutamisega ning mõõtevahendite metroloogilise kontrolliga tegeleval XXXX (lk 82-84) olid mõõtmisalaste koolituste läbiviimiseks olemas vastavad erialateadmised ning kogemused. Politseija Piirivalveameti personaliarvestuse süsteemist P.P.koolituste kohta tehtud väljavõtte (lk 77-80) kohaselt on politseiametnik P.P. osalenud väga paljudel erinevatel koolitustel ning kokku on koolitustel olnud 787 akadeemilise tunni ulatuses, sealhulgas erineva suunitlusega liiklusjärelevalvealased koolitused (liiklusseadus, liiklusohutuse alused, sõidukijuhi töö-ja puhkeaja arvestus, töö-ja puhkeaja arvestamine, tõendusliku alkomeetri koolitus jmt). Tunnistaja P.P.01.04.2015.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta läbinud pädeva mõõtja koolituse ning pärast seda osalenud jooksvalt organisatsioonisisestel täiendkoolitustel, sealhulgas ka uuemate kiirusmõõturite mudelite kasutusse jõudmisel (lk 90 pöördel). Tunnistaja P.P.ütluste kohaselt edastatakse mõõtemetoodikatega seonduvad muudatused siseveebis ja sealt politseiametnikud end täiendavad (lk 91). Tunnistaja P.P.ütluste kohaselt edastavad ka vahetud juhid mõõtemetoodikas toimuvad muudatused ja politseiametnik on kohustatud nendega tutvuma (lk 91).

Tunnistaja

P.P.ütluste

kohaselt

edastatakse

mõõtemetoodikatega

seonduvad

muudatused siseveebis ja sealt politseiametnikud end täiendavad lk 91). Tunnistaja P.P.ütluste kohaselt on neil kiirusmõõtealast liiklusjärelevalvet tehes politseisõidukis kaasas nii kiirusmõõtealane mõõtemetoodika, kiirusmõõturi kasutusjuhend kui ka kiirusmõõturi taatlustunnistus (lk 91). 01.04.2015.a kohtuistungil kinnitas tunnistajana ütlusi andnud P.P.

(lk 89 pöördel - 91

pöördel; lk 85: allkirjaleht),

et järgis 02.12.2014 mõõtmisi tehes nii radartüüpi

kiirusmõõteseadme kasutusjuhendit kui ka kehtivat mõõtemetoodikat, ning enne seadme 02.12.2014.a kasutusele võtmist testisid kiirusmõõturit, testitud seade oli töökorras, taatluskleebised olid rikkumata ning antennid terved ja kiirusmõõturit kasutas selleks ettenähtud tingimustel, mõõtmist takistavaid tegureid ei esinenud ning mõõdetav sõiduk, mille juhiks osutus E.D, liikus teel mõõtmise ajal üksinda ja lähenes, teisi sõidukeid liikluses ei olnud, mõõtmise ajal seisis mõõtja sõiduk selles asuva statsionaarselt paigaldatud radarkiirusmõõturiga sõidutee ääres parklas, mõõtja sõiduk asus paralleelselt sõiduteega, mõõtenurka ei tekkinud või oli see olematu ning kui mõõtenurk ka oleks tekkinud, siis kiirusmõõturid mõõdavad nurga alati mõõdetava kasuks, s.t mida suurem mõõtenurk, seda väiksem on mõõtmistulemus ning mõõtmisnurk läheb alati mõõdetava kasuks; kui mõõtenurk läheb liiga suureks, siis mõõtmistulemust ei tule; näiteks 90-kraadise nurga alt ei saa mõõta.

P.P.ütluste kohaselt praktikas nemad nurga alt mõõtmisi ei tee. Tunnistaja P.P.ütluste kohaselt on välistatud võimalus, et mõõtis mõne teise sõiduki kiirust, kuna mõõdetav sõiduk, mille juhiks osutus E.D, liikus teel üksinda, lähenedes mõõtja sõidukile eest, juht E.D tunnistas kohapeal enda rikkumist, vastasel juhul ei oleks saanud kiirmenetlust kohaldada. P.P. kinnitas kohtuistungil ütlusi andes 02.12.2014.a kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud andmete tõele ja tegelikkusele vastavust. Ka tunnistaja S.S. (S.) ütluste (lk 91 pöördel – 92 pöördel; lk 86: allkirjaleht) kohaselt teostas mõõtjana liikumiskiiruse mõõtmist P.P. ning seadme korrasolekut kontrolliti testimise teel enne kiirusmõõturi 02.12.2014.a kasutamist ja kiirusmõõtur oli töökorras, kiirusmõõturi korrasolekut kontrollis P.Planken; juhiks, kelle kasutuses oleva sõiduki liikumiskiiruseks mõõtsid 81km/h +/- 3km/h, osutus E.D, kelle juhitud sõiduk lähenes ja liikus teel üksinda, juhile tutvustasid kiirusmõõturi kasutamise protokolli, juhile midagi arusaamatuks ei jäänud ning juht ei eitanud, et selline rikkumine võis olla, kuna ilm oli juhi arvates ilus ja oli kuulanud muusikat ning ei jälginud spidomeetrit.

Tunnistaja S.S. ütluste kohaselt kohapeal vaidlusküsimust ei tekkinud, sõiduk liikus üksinda ja mõõtmistingimused olid head, kiirusemõõtmiseks takistusi ei olnud; pakkusid isikule välja menetlemiseks kaks varianti ja kuna E.D oli eelnevalt kiiruse ületamise eest karistatud, siis valis juht ise vabatahtlikult kiirmenetluse, mis osutus ka võimalikuks, kuna juht tunnistas enda rikkumist. Eeltoodu alusel pole kohtul vähimatki alust kahelda selles, et 02.12.2014.a oli P.P. Politsei-ja Piirivalveametis töötav politseiametnik, kellel olid olemas nõutaval tasemel teadmised ja oskused radartüüpi kiirusmõõturiga sõidukite liikumiskiiruse mõõtmiseks ning 02.12.2014.a kasutas politseiametnik P.P. enda teadmisi ja oskusi E.D juhitud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmisel kooskõlas mõõtemetoodikaga ja radartüüpi kiirusmõõteseadme kasutusjuhendiga.

Kaitsja ja menetlusalune isik E.D ning ka kohtuvälise menetleja ametnik ei soovinud ning ei pidanud 01.04.2015.a kohtuistungil vajalikuks mõõtemetoodika ning 02.12.2014.a kasutatud radartüüpi kiirusmõõteseadme kasutusjuhendi väärteoasja juurde toimikusse lisamiseks, kuigi kohus kohtuistungil sellekohase küsimuse pooltele esitas (lk 93) ja andis pooltele ka reaalse võimaluse ca 1,5 tundi kestva vaheaja vältel need kohtule esitada ning kohtuvälise menetleja ametnik oli nende esitamiseks ka valmis (lk 93)

. Kohtul omaalgatuslikult reaalset vajadust kasutusjuhendi ja

mõõtemetoodika väärteoasja juurde toimikusse lisamiseks ei tekkinud. Kohtunik on osalenud kiirusmõõtureid ja nende kasutamist käsitleval koolitusel ning varasematest väärteoasjadest teadlik ja tuttav nii kiirusmõõtmiste kohta kehtestatud üldnõuetega kui ka erinevate kiirusmõõteseadmete kasutusjuhenditega. Käesolevat väärteoasja ettevalmistades ning vahetult ka enne kohtuistungit tutvus kohtunik ka interneti teel avalikult kättesaadava infoga kaudu radartüüpi kiirusmõõturite kohta käiva infoga, sealhulgas STALKER´i kodulehelt kättesaadava infoga. Kohtuistungil ei tekkinud kohtunikul eraldi vajadust omaalgatuslikult, s.o ilma poolte sellekohase sooviavalduseta ja taotluseta, kiirusmõõturi kasutusjuhendi väärteoasja juurde vastuvõtmiseks. Kaitsja koostatud kaebuses (lk 1-3)

ning ka kohtuistungil ei

tõstatatud kaitsja ning menetlusaluse isiku poolt ühtegi konkreetset kahtlust-asjaolu, mida oleks vaja just kasutusjuhendist täpsemalt üle kontrollida. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuv, sealhulgas 02.12.2014.a kiirusmõõturi kasutamise protokollist, tunnistajate P.P.ja S.S. ütlustest nähtuv, ei tekitanud kohtul vähimatki kahtlust 02.12.2014.a teostatud E.D juhtimisel olnud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmise õiguspärasuses. Kohtu hinnangul puuduvad väärteoasjas asjaolud, mis annaksid kohtule alust kahelda kiirusmõõtmise läbiviimise nõuetekohasuses ja kiirusmõõteseadme näidu õigsuses.

Kohtul ei ole andmeid, millistest oleks põhjendatud järeldada käesolevas väärteoasjas mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamatust. Sealhulgas ei ole kohtul ka andmeid selle kohta, et mõõteseaduses sätestatu täitmise kohtamõõteseaduse § 35 alusel riiklikku järelevalvet teostav, sealhulgas mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise üle järelevalvet teostav, Tehnilise Järelevalve Amet oleks Politsei-ja Piirivalveameti suhtes läbi viinud sanktsioonide kohaldamisega lõppenud menetlusi mõõteseaduse 5. ja 6.peatüki tähenduses. Politsei-ja Piirivalveameti teostatud mootorsõidukite sõidukiiruste mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks piisab mõõteseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest ning eraldi akrediteeringud ei ole nõutavad, kuna kontrollija ning menetleja pädevus liiklusjärelevalve teostamiseks, ning vajadusel väärteomenetluse läbiviimiseks, tuleneb seadusest ja nendega kooskõlas olevatest alamastme õigusaktidest, sealhulgas on kiirusmõõturite kasutamise mõõtemetoodika sätestatud Vabariigi Valituse määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“.

Seadustega ning nendega kooskõlas olevate alamastme õigusaktidega, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrustega, sätestatud pädevus ei kuulu täiendavalt akrediteerimisele. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku muutlik ning ebajärjekindel menetluslik käitumine käesoleval juhul küllaldane asjaolu selleks, et seada kahtluse alla 02.12.2014.a teostatud sõidukiiruse mõõtmise õiguspärasust ning selle käigus fikseeritud näidu õigsust. Menetlusaluse isiku kohtuistungil esmakordselt avaldatud väited, et on ka hiljem sama teed sõitnud, kuid siis on alati jälginud spidomeetrit ning arvab nüüd, et ka 02.12.2014 lubatud piirkiirust ei ületanud, ei ole küllaldased ülejäänud väärteoasjas kogutud tõendite usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks, sealhulgas kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kajastatu kahtluse alla seadmiseks.

Menetlusaluse isiku alles kohtuistungil esmakordselt esitatud väited selle kohta, et kuigi spidomeetrit ei jälginud, arvab, et tema juhitud sõiduki kiirus ei olnud suurem kui 50 km/h, ei ole veenvad ja ei ärata usaldust olukorras, kus menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses andnud täiesti vastupidiseid ütlusi ning ennast lubatud suurima sõidukiiruse ületamises täielikult süüdi tunnistanud ning toimepandut ka kahetsenud. 01.04.2015.a kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik E.D, et andis kohtuvälises menetluses ütlused omakäeliselt (lk 92 pöördel).

Kohtuvälises menetluses andis E.D järgmised ütlused: „ “ (lk 21).

Eelnimetatud menetlusaluse

isiku kohtuvälises menetluses antud ütlused on täielikult kooskõlas menetlusaluse isiku ülejäänud käitumisega 02.12.2014.a – allkirjastas ühegi vastuväiteta ning märkuseta 02.12.2014.a kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, vaidlustamata kiirusmõõteseadme näitu (lk 22)

ning nõustus kiirmenetlusega, vaidlustamata ühtegi

etteheidetavat asjaolu. Menetlusaluse isiku faktiline käitumine sündmuskohal 02.12.2014.a ei ole kooskõlas tema hilisema menetlusliku käitumisega ning usaldusväärsust ei ärata. Menetlusaluse isiku alles kohtuistungil esmakordselt antud ütlused selle kohta, et arvab, et ei ole lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h ületanud, lahknevad ainuksena ülejäänud väärteoasjas kogutud ning omavahelises kooskõlas olevatest tõenditest. Kuna menetlusalune isik on enda ütlustes olnud ebajärjekindel, sealhulgas väärteoasja lahendamise seisukohalt enda ütlusi oluliselt väärteomenetluse vältel muutnud ja aktsepteeritavat põhjust kohus ütluste muutmiseks ei tuvastanud, siis hindab kohus menetlusaluse isiku kohtus antud ütlustest selle osa, mis on vastuolus ülejäänud väärteoasjas kogutud tõenditega, ebausaldusväärseteks ning selles osas menetlusaluse isiku kohtus antud ütlustest otsuse tegemisel ei lähtu.

Sealhulgas ei pea kohus põhjendatuks lähtuda ning ei lähtu menetlusaluse isiku alles 01.04.2015.a kohtuistungil esmakordselt antud ütlustest selle kohta, et politsei olevat 02.12.2014.a talle öelnud, mida tuleb tal omakäeliselt ütlusi andes kirja panna (lk 92 pöördel). Kohus hindab need ütlused ebausaldusväärseteks, kuna kohtuvälisest menetlusest kuskilt politsei poolt ebaseaduslike meetmete, sealhulgas ebaseaduslike sunnija survemeetmete, kasutamist ei nähtu ning kohtumenetluses kinnitas ka E.D ise menetlusaluse isikuna ütlusi andes, et keegi teda ei ähvardanud, kinni ei hoidnud, ei käskinud, ei raputanud ning ta valis 02.12.2014.a kiirmenetluse vabatahtlikult, kuna kartis, et pikemas menetluses on trahv suurem ja load võivad ära minna (lk 92 pöördel).

Neil asjaoludel kohus, olles hinnanud kõiki asjas olevaid ning eelnevalt kajastatud tõendeid kogumis, ei pea põhjendatuks rajada otsust menetlusaluse isiku ebajärjekindlatele ütlustele selle kohta, et ta ei ole lubatud suurimat sõidukiirust ületanud. Kohus ei ole senini tuvastanud ühtegi aktsepteeritavat põhjust, miks tuleks eelistada menetluslikult ebajärjekindlalt ning vastuoluliselt käitunud ja enda ütlusi oluliselt muuutnud menetlusaluse isiku ütlusi ülejäänud väärteoasjas kogutud ning omavahelises kooskõlas olevatele tõenditele.

Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku kohtus antud ütlused, millised ei ole kooskõlas teiste tõenditega, veenvalt ja usaldusväärselt ümber lükatud ülejäänud omavahel riimuvate tõenditega kogumis, sealhulgas 02.12.2014.a kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (lk 22) ning tunnistajate P.P.ja S.S. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (lk 85,86,88-94: kohtuistungi protokoll koos allkirjalehtedega). 02.12.2014.a kohaldati kohtuvälises menetluses kiirmenetlust V™S § 55 tähenduses põhjendatult – 02.12.2014.a olid väärteomenetluse asjaolud selged, ühtegi vaidlusküsimust ei olnud, lubatud suurimat sõidukiirust ületanud mootorsõiduki juht E.D tunnistas enda rikkumist ning kahetses toimepandut (lk 21: menetlusaluse isiku ütlused kohtuvälises menetluses), E.D-le selgitati 02.12.2014.a tema õigusi ja kohustusi menetlusaluse isikuna V™S § 19 järgi (lk 21 ja lk 21 pöördel) , E.D-le selgitati ka seda, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata (lk 21) ning menetlusalusele isikule E.D-le anti 02.12.2014.a võimalus anda ütlused, millist võimalust ta kasutas ning andis ütlused omakäeliselt (lk 21).

Ühtegi kiirmenetlust välistavat asjaolu kohtuvälises menetluses 02.12.2014.a ei esinenud – menetlusalune isik nõustus enda vaba tahte kohaselt kiirmenetlusega. Väärteoasjas puuduvad E.D käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. E.D kohtus antud ütluste kohaselt ta spidomeetrit ei vaadanud (lk 92 pöördel)

. Kohtu hinnangul ületas E.D

lubatud suurimat sõidukiirust, milleks oli 50 km/h, ettevaatamatusest, hooletusest (V™S § 18 lg 3) – tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks olnud lubatud suurima sõidukiiruse 50 km/h ületamine 28 km/h võrra välditav.

Liiklusseaduse § 15 lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt on asulasisesel teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h. Liiklusseaduse § 227 lõikes 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 227 lg 5 punktis 1 sätestatu kohaselt võib kohaldada liiklusseaduse § 227 lõikes 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. E.D jättis 02.12.2014.a kella 12:28 ajal mootorsõidukit juhtides hooletusest täitmata liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõude ja pani sellega toime liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. V™S § 132 punktis 2 on sätestatud kaebemenetluses maakohtule keeld menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks. Käesoleval juhul puudub kohtul sellest tulenevalt võimalus menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks, sealhulgas rahatrahvi suurendamiseks ning ka lisakaristuse kohaldamiseks, kuigi kohtuistungiks on täielikult ära kadunud 02.12.2014.a kiirmenetluse otsuses kajastatud ning 02.12.2014.a menetlusaluse isiku ütlustes (lk 21) avaldatud KarS § 57 lg 1 punktis 3 kajastatud karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes E.D süü ulatusest – juhtis mootorsõidukit alas, kus kohalikud elanikud olid esitanud politseile kaebusi selles piirkonnas sageli toimuvate piirkiiruse ületamiste kohta, mistõttu tunnistajate P.P. (lk 90) ja S.S.

(lk 91 pöördel) ütlustest

nähtuvalt 02.12.2014.a sinna liiklusjärelevalvet teostama läksidki; tiheda asustusega asulas lubatud suurimat kiirust 50 km/h ületas 28 km/h võrra hooletusest, karistust raskendavad asjaolud puuduvad; karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses, mis esines 02.12.2014.a kiirmenetluse kohaldamisel puhtsüdamliku kahetsusena menetlusaluse isiku ütlustes (lk 21), on kohtumenetluse ajaks ära kadunud, sest E.D väärteo toimepanemist ei tunnista ja midagi ei kahetse – neil asjaoludel puuduvad kohtul E.D liiklemisel õiguskuulekusele mõjutamiseks ja õiguskorra kaitsmise huvides alused talle mõistetud karistuse vähendamiseks. Rahatrahv 40 trahviühikut jääb niigi alla sanktsiooni keskmist määra ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist E.D suhtes kohaldatud ei ole.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/