1-09-11988/85 · 1-09-11988/85 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-11988

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-11988 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Prokuröri abi Margit Pärn (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu Olari Kilgi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu OLARI KILK elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: 37211062743; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub Kohtuistungi toimumise aeg 08.04.2015. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON Jätta Olari Kilk temale Viru Maakohtu 12.03.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-11988 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 12.03.2010. a otsusega on Olari Kilk süüdi tunnistatud KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi ja karistuseks mõistetud 9 aastat vangistust.

2

Kinnipeetava karistusaeg algas 17.02.2009. a ja lõppeb 17.02.2018. a. Vangla toetab Olari Kilgi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Olari Kilgi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Olari Kilgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokuröri arvates ei võimalda Olari Kilgi vabastamist eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik. Samuti leidis prokurör, et Olari Kilgi ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga ja tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Prokuröri arvates vajab Olari Kilk spetsialistide abi, kes aitaksid analüüsida toimepandud kuritegude mõju kannatutele ja tema lähedastele. Kuna Olari Kilk ei tunnista kuritegusid, on alust arvata, et tema jaoks ei ole süüdistuses märgitud teod õigusvastased ja vangla teenused ei ole tema puhul tulemuslikud. Seega on prokuröri hinnangul õige vangla poolt märgitu, et isik on laste suhtes kõrgohtlik.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Olari Kilk selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Olari Kilk ei ole kuritegu toime pannud, teda on alusetult süüdi mõistetud. Vanglas on Olari Kilk käinud koolis, rohkem midagi teha ei ole saanud. Pakutav sotsiaalprogramm Õige Hetk tuleb 2018. a. Vestlused psühholoogiga on mõnes mõttes vajalikud, aitavad ennast tunda. Vestlused on määratud karistuse pärast, kuid karistust ei ole nendest selgemaks saanud. Vabanemise korral läheb samasse elukohta, kus varem elas. Lastele on ta kirjutanud, aga vastust ei ole saanud. Olari Kilk ei näe probleemi, et suhteid taastada. Laste emaga Olari Kilk ei suhtle, samuti ei suhtle kolme vennaga. Tööle soovib Olari Kilk minna samasse kohta, kus ta enne vangistust töötas. Nendega suhelnud veel ei ole, aga ta teab, et on võimalus tööle saada.

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Olari Kilgi, leiab, et Olari Kilgi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud. 2. Olari Kilk kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Olari Kilk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Olari Kilgil on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Olari Kilgi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Olari Kilki on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Seega kannab Olari Kilk käesoleval ajal esmakordselt karistusena reaalset vangistust. Karistust kannab Olari Kilk raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, s.o korduv vägistamine, mis on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

3

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Olari Kilk on kohtule selgitanud, et kuritegusid, milles on ta süüdi mõistetud, ta toime pannud ei ole. Ta on alusetult süüdi mõistetud. Kohtu hinnangul on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline hinnata ka karistuseesmärkide saavutamist. Kuigi süüdimõistetutele ei ole mingil juhul etteheidetav enese käitumise õigustamine või süü mittetunnistamine, on kohtu arvates tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse, kuna seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed). Mõistagi on karistuse eesmärkide saavutamine kaheldav olukordades, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole, teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või ta on asunud muul viisil oma teguviisi õigustama. Kohtu hinnangul ei ole sellistel tingimustel kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. Olari Kilgi sõnul ta pole temale süüksarvatavaid tegusid toime pannud ja leiab, et teda on alusetult süüdi mõistetud, tõendeid tema süüditunnistamiseks ei olnud. Kohtu hinnangul ei ole Olari Kilgile mõistetud karistus senini oma eesmärke täitnud. Kuna Olari Kilk ei tunnista toimepandud kuritegusid, ei saa kohus olla veendunud, et Olari Kilgi suhtes on karistus täitnud eesmärgi ja vabaduses hoiduks Olari Kilk uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Kuivõrd Olari Kilk ei tunnista toimepandut, ei oma vajalikku mõju ka kuriteoriskide maandamiseks määratud tegevused kinnipidamisasutuses. Olukorras, kus Olari Kilk teadvusta toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi, on alust pidada Olari Kilgist lähtuvat ohtu eelkõige alaealistele lastele suureks. 3.2 Olari Kilk on vangistuses olles omandanud põhihariduse (lõpetanud 8. ja 9. klassi) ja ajavahemikul 01.09.2013. a kuni 25.06.2014. a keevitaja kutse. Alates 13.11.2014. a toimuvad Olari Kilgil vestlused psühholoogiga, eesmärgiga mõistmaks oma senise käitumise põhjuseid ja tagajärgi. Vestlused, mis on osa kuriteoriskide maandamise tegevustest, ei ole kohtu arvates efektiivset mõju Olari Kilgile avaldanud, kuna Olari Kilk ei tunnista toimepandud kuritegu. Seega ei ole võimalik suunata Olari Kilki analüüsima oma käitumise põhjuseid ja tagajärgi ning nendest vajalikke järeldusi tegema. Kohus peab positiivseks, et Olari Kilgil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.3 Enne vangistust elas Olari Kilk koosxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa banemisel soovib Olari Kilk asuda elama samasse elukohta, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa. Kriminaalhooldajal ei õnnestunud teha nimetatud aadressile kodukülastust, kuna keegi ust ei avanud. Iisaku Vallavalitsusest teatati, et korter on seisnud aastaid tühjana ja keegi seal ei ela. Olari Kilk selgitas, et korter kuulub tema ja abikaasa ühisvara hulka, korter seisab tühjana, kuna Olari Kilk ise on vanglas. Vabanemisel soovib Olari Kilk tööle minna ja hakata toetama oma lapsi (11. a, 16. a ja 19. a). Samas puudub vabanemise korral Olari Kilgil kindel töökoht. Olari Kilk ise on kindel, et saab tööle kohta, kus ta varem töötas, kuid kohtul sellesisulist veendumust käesoleval ajal ei ole. Oluline on seegi, et vabanemise korral ei ole Olari Kilgi lähedal inimesi, kes teda materiaalselt ja moraalselt toetaks. Nõudeid on Olari Kilgi vastu rohkem kui 11 000 eurot. Olari Kilgil puuduvad igasugused suhted lähedastega, nii oma laste, kui ka vendadega. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt ei ole keegi Olari Kilgi lähedastest valmis ja nõus Olari Kilgiga tema vabanemisel suhtlema ega teda ka vabaduses toetama.

4

4. Kohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Olari Kilgi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Olari Kilgi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, aga ka asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole käesolevaks ajaks Olari Kilgile mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki. Lisaks ei võimalda Olari Kilgi tingimisi ennetähtaegset vabastamist vabanemisjärgsed elutingimused ja Olari Kilgi isik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik