3-15-101/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

16. aprill 2015, Jõhvi

Kohtuasja number

3-15-101

Kohtuasi

TEM Hooldus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

02.09.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/021446-6 ja

16.12.2014 vaideotsuse nr 6-1/2407-5

tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: TEM Hooldus OÜ, esindaja Larisa

Daynenko

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Reeli

Proode

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta TEM Hooldus OÜ kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 18.05.2015.

Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.09.2014 on Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) koostanud maksuotsuse nr 12.2-3/021446-6

(tl 7-14), millega vähendati TEM Hooldus OÜ (edaspidi kaebaja) 2013 septembri sisendkäibemaksu

2950 euro võrra ja kohustati teda 30 kalendripäeva jooksul nimetatud suurusega käibemaksu

tasuma. Otsust põhjendati väidetega, et Uterex OÜ arved nr 309/021 ja 309/023 ei vasta nõuetele,

kaebaja pole nende alusel teenust soetanud ja tegi tegelikult tehingud käibemaksukohustuslaseks

mitte oleva isikuga. 16.12.2014 vaideotsusega nr 6-1/2407-5 (maksutoimiku lehed 94- 97) jättis

MTA kaebaja poolt 06.12.2014 esitatud vaide ( sama toimiku lehed 89-93) rahuldamata.

Vastustaja poolt on kohtutoimiku juurde esitatud eraldi toimikuna vormistatult maksumenetluses

kogutud dokumendid kokku 97-l lehel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 15.01.2015 koostatud kaebuses (tl 2-6) palus kaebaja 02.09.2014 tehtud maksuotsus nr 12.2-

3/021446 ja 16.12.2014 vaideotsus nr 6-1/2407-5 täies ulatuses tühistada ning mõista välja tema

menetluskulud. Ta väitis, et esitas tehingute toimumise kohta kontrollimenetluses ammendavad

tõendid, maksuotsuse põhjustanud arved vastasid nõuetele ning maksuhalduri poolt nimetatud

asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et tööd tegi Aleksei Boiko eraisikuna. Seejuures pidas ta igati

loomulikuks, et arvete parandamine toimus isiku vahendusel, kes oli vastavate tehingute toimumise

ajal äriühingu juhatuse liige. Veel leidis kaebaja, et maksuhaldur on rikkunud nii uurimispõhimõtet

kui motiveerimiskohustust, sest pole pöördunud tehingute sisu väljaselgitamiseks nende väidetava

teise osapoole Aleksei Boiko poole, ei ole teda kolmanda isikuna menetlusse kaasanud ega ole

maksuotsuses selgitanud, milline eriline teave oli temal OÜ Uterex kohta ja kuidas see viitas just

sellele, et tegemist ei ole tegeliku teenuste osutajaga.

3. MTA vastuses (tl 22-24) ei nõustutud kaebuse väidetega, paluti seda mitte rahuldada. Seejuures

nõustuti vaide lahendaja seisukohaga, et vaidlusaluste teenuste osutajateks olid maksumenetluses

tuvastamata kolmandad isikud või kaebaja töötajad, mis tähendab sisendkäibemaksu maha arvamise

õiguse puudumist, kuna teenuse osutajaks polnud arvel märgitud isik. Sellest tulenevalt leiti, et

maksuotsus on lõppjäreldustes õiguspärane. Uurimispõhimõtte järgimise osas juhiti tähelepanu

sellele, et Aleksei Boikole on saadetud korraldused tema enda poolt maksuhaldurile saadetud

andmete alusel ning lisati, et ka OÜ Uterex juhatuse liikmena hoidis ta kõrvale teabe ja

dokumentide saamiseks antud korralduse täitmisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on täiendavate maksusummade määramise põhjuseks olnud

maksumenetluses võetud seletuse ja muude tõendite alusel kujundatud seisukoht, et tegelikult pole

kaebaja OÜ Uterex poolt väljastatud kahe arve alusel sellelt äriühingult teenuseid soetanud. Seega

on halduskohtul vaja lahendada küsimus, kas see äriühing ikka oli maksuotsuses loetletud tehingute

järgsete teenuste osutajaks või on vastupidisel seisukohal rajanev kahtlustus igati põhjendatud ja sai

anda õiguspärase aluse nii maksuotsuses kui vaideotsuses tehtud otsustustele.

5. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 sätestatu lubab sisendkäibemaksuna maha

arvata ainult teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest

tasumisele kuuluva käibemaksu. Sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused on kehtestatud KMS

§-s 31. Selle esimene lõige sätestab, et maksu võib maha arvata sama seaduse § 37 nõuetele vastava

arve alusel. Nimetatud sätte seitsmenda lõike kümnes punktis loetletud nõuete kohaselt tuleb arvele

märkida selle järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase ja kauba soetaja või

teenuse saaja nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number; kauba või teenuse

nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise

kuupäev või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev,

kui see oli kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma

käibemaksuta ja allahindlus, mis pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade

kaupa koos kohaldatavate maksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv

käibemaksusumma eurodes.

6. Uterex OÜ kohta maksuotsuses ära nimetatud kaks arvet (maksutoimiku lehed 30 ja 31) pole

KMS § 37 lg 7 p-des 5 ja 6 esitatud nõuetega kooskõlas, sest neis kajastatud teenuste kirjeldused ja

mahud on sedavõrd ebamäärased, et ei võimalda mõista tehingute tegelikku sisu. Sisendkäibemaksu

maha arvamisel on see aga oluline. Arvetele märgitud mõisted „siseehitustööd“ ja „fassaaditööd“ on

väga laia sisuga ja on kaheldav, kas nende mahtu on ikka võimalik kajastada mõiste „komplekt“

abil. Arvete juurde esitatud üleandmis-vastuvõtuaktid ei saa seda puudust kuidagi kõrvaldada.

Arvetes pole neile osundavat viidet ja aktides sisalduv tööde kirjeldus on samuti ebamäärane ega

aita teenuse sisu tuvastada. Lisaks tuleneb aktis nr 9-015, et fassaaditööd tehti Narvas Puuvilla 3/5

asuval objektil, arvel nr 309/023 on tööde tegemise kohaks märgitud aga Sillamäe linn Tolstoi 9.

Maksumenetluses on kaebaja püüdnud neid puudusi kõrvaldada edastades maksuhaldurile

11.06.2014 Aleksei Boiko poolt allkirjastatud arved (maksutoimiku lehed 44 ja 47-48), milledesse

olid märgitud aktide numbrid ja tehtud fassaaditööde teostamise koha andmetesse parandus.

Maksuhaldur pole niisugust käitumist aktsepteerinud põhjusel, et nimetatud isiku volitused olid

paranduste tegemise ajaks juba lõppenud. Vastava seisukohaga tuleb nõustuda, sest Uterex OÜ

äriregistri andmete (maksutoimiku leht 37) kohaselt oli Aleksei Boiko selle äriühingu juhatuse liige

ajavahemikul 26.08.2013 kuni 05.11.2013. MTA-le 05.11.2013 saadetud e-kirjas (maksutoimiku

leht 68) kinnitas ta, et müüs 31.10.2013 osaühingu ära, andis uuele omanikule kõik dokumendid üle

ega ole enam selle juhiks või töötajaks. Äriseadustiku § 180 lg-te 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt juhib ja esindab osaühingut ühest või mitmest liikmest

koosnev juhatus. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et arvetele parandusi teinud Aleksei Boiko

omas selleks Uterex OÜ juhatuselt saadud volitusi. Seega ei kõrvalda tema poolt tehtud parandused

arevete puudusi ega muuda neid nõuetele vastavateks sisendkäibemaksu maha arvamise

alusdokumentideks. MTA on võimaldanud kaebajal viia arved nõuetega kooskõlla (maksutoimiku

leht 47), kuid tema on andnud üksnes lubadusi ega ole nõuetekohaseid arveid esitanud.

7. Maksuotsuses on üksikasjalikult välja toodud põhjused, miks ei saa Uterex OÜ poolt esitatud

arveid nõuetele vastavateks pidada, tehinguid toimunuteks ja äriühingut reaalselt tegutsevaks lugeda

ning millest lähtuvalt jõuti arvamusele, et tegelikult tehti tehingud käibemaksukohustuslaseks

mitteoleva endise juhatuse liikme Aleksei Boikoga. Kaebaja vaiet lahendades viimati nimetatuga

küll ei nõustutud, kuid peeti maksuotsust lõppjäreldustes siiski õigeks põhjusel, et variühingu

tunnustele vastav ja äriregistris üksnes muude masinate ja seadmete hulgimüügi tegevusala kannet

omav Uterex OÜ ei saanud olla vaidlusaluste teenuste osutajaks. Kuna alused vastavate väidete

õigsuses kahtlemiseks puuduvad, tuleb ka selle seisukohaga nõustuda. Antud juhul on tehingute

kohta sisuliselt olemas üksnes nõuetele mittevastavad arved, milledele märgitud äriühing ei saanud

olla tehingu teiseks pooleks. Seega nende alusel sisendkäibemaksu maha arvata ei saanud ning

tähtsust ei oma see, kes võis maksuhalduri arvates olla teenused kaebajale tegelikult osutanud

isiklikuks.

8. Kindlasti ei ole tehingute toimumise tõendusena käsitletav Uterex OÜ endise juhatuse liikme

poolt arvetele tagantjärele kantud täiendused ja parandus. Vastupidiselt kaebaja arvamusele saavad

need sellistena kinnitada üksnes kahtlust, et tegelikult polnud nimetatud äriühingul ehitustööde

tegemises seisnenud teenuste osutamisega mingit seost, selle äriühingu juhatuse liige aitas kaasa

üksnes sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust andvate dokumentide vormistamisele, kaebaja

teadis seda ja pöördus probleemide tekkimisel just tema, mitte aga äriühingu uue juhtkonna poole.

Kaudselt tõendab maksuotsuse õigsust aga see, et vaatamata väidetele, et nimetatud äriühinguga on

arvete parandamise eesmärgil püütud suhelda, pole maksu- ega kohtumenetluses ühtegi sellekohast

tõendit esitatud. Lisaks on siinkohal tähelepanu vääriv ka see, et kaebaja ei ole pidanud vajalikuks

saada arvetele parandusi teinud isikult vande all antud tunnistuse näol usutavaid tõendeid ega

esitanud taotlust ja andmeid tema tunnistajana kohtusse kutsumiseks, vaid nõustus kirjaliku

menetlusega. Koos asjaoluga, et see isik ei ole reageerinud maksuhalduri korraldustele, viitab

niisugune olukord piisavalt selgelt võimalusele, et tegelikkuses ei taha ta ennast süüstavaid selgitusi

anda.

9. Riigikohtu halduskolleegium on oma erinevates lahendites käibemaksuga seonduvat käsitledes

korduvalt märkinud, et sisendkäibemaksu maha arvamine või tagasi taotlemine võib olla alusetu

näiteks siis, kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust või kui on tõendatud

hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud

käivet faktiliselt ei toimunud. Riigikohtu lahendi nr 3-3-50-03 seisukohtadest tulenevalt aga peab

ostja maksupettusele viitava põhjendatud kahtluse korral esitama täiendavad tõendid selle kohta, et

vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ta täiendavaid

tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu maha arvamise õigus.

Maksuotsuses kajastatu viitab maksupettuse võimalusele. Kaebajale olid maksumenetluse käigus

tekkinud kahtlused asjas koostatud kontrollaktist hästi teada, kuid tema neid ümber ei lükanud ega

esitanud oma eriarvamuse juurde mingeid täiendavaid tõendeid. Maksuotsuses on eriarvamust

käsitletud ja seejuures põhjendati, miks ei saa selles esitatut arvestatavaks pidada.

Vaide- ja kohtumenetluses on kaebaja valdavas osas korranud üle haldusmenetluses juba esitatud

väiteid ega ole samuti mingeid tehingute reaalset toimumist kinnitavaid tõendeid esitanud. Ainult

maksuhalduri poolt kogutud tõendite ning nende alusel kujundatud seisukohtade oma arusaamise

järgne tõlgendamine pole aga piisav.

10. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 57 lg-st 3 tulenevalt peab maksukohustuslane korraldama

oma raamatupidamis- ja maksuarvestust nii, et mõistliku aja jooksul oleks võimalik saada ülevaade

tehingute toimumisest ja maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas

tuludest, kuludest ja kohustustest.

Vaidlusaluse maksuotsuse asjaolude kirjeldus kinnitab, et MTA pole kaebaja raamatupidamise

andmetest Uterex OÜ arvetes märgitud tehingute tegeliku toimumise kohta piisavat kinnitust

saanud ning on nõudnud täiendavaid seletusi ja dokumentaalseid tõendeid. Kuna sellega seonduv

menetlus on maksutoimikus kajastamist leidnud, ei saa kaebaja etteheited uurimispõhimõtte ja

põhjendamise kohustuse rikkumisele põhjendatud olla. Esimesena nimetatu paneb haldusorganile

kohustuse selgitada välja kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral

koguga selleks tõendeid ka omal algatusel. MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt saab maksuhaldur

kaalutlusõiguse alusel otsustada, milliseid tõendeid on tal konkreetses asjas vajalik koguda ning

otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse,

toimingute liigi ja ulatuse üle. Antud juhul on maksuhaldur kogunud asjasse puutuvaid tõendeid ja

kõiki neid ka analüüsinud. Maksuotsuses on piisavalt põhjendatud, miks tuleb pidada selles

käsitletud tehingute toimumist mitteusutavaks ning olemas on ka viited asjakohaste õigusaktide

sätetele.

11. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel

lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta

nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas. Vaidlustatud maksuotsus on

maksukorralduse seaduse § 46 tulenevate nõuetega igati kooskõlas. Selles on ära toodud piisava

ulatusega põhjendused nii maksu määramise põhjuste kui maksusummade arvutamise aluste suhtes

ning kaebaja pole otsuses esitatud arvutuste õigsust kahtluse alla seadnud. Alused maksuotsuse ja

selle kohta tehtud vaideotsuse põhjenduste ja lõplike järeldustega mittenõustumiseks puuduvad.

Seetõttu nõustub kohus maksuhalduri põhjendustega, ei korda neid kõiki üle ning piirdub ainult

sellega, mis on eelnevalt juba esitatud.

12. Eeltoodud järeldustel puudub Tartu Halduskohtul alus vaidlustatud maksuotsuse ja vaideotsuse

tühistamiseks. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Kuna maksuhaldur oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ja kuludokumente ei esitanud,

jäävad nii tema võimalikud kulud kui kaebaja poolt 88,50 euro suuruse riigilõivu tasumisega kantud

menetluskulu halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane