2-14-60093/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-60093

Tsiviilasi

Maia

Rebase

hagiavaldus

OÜ

Laanekuru

vastu

rendilepingu lõppemise tuvastamise ja rendilepingu eseme

valduse väljaandmise nõudes

Tsiviilasja hind

1743 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. märtsi 2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Laanekuru apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja): OÜ Laanekuru (registrikood: 10657095),

esindaja juhatuse liige Margus Kokk

Vastustaja (hageja): Maia Rebane (isikukood: XXXX),

lepinguline esindaja Ingrid Vinnal

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda OÜ Laanekuru apellatsioonkaebuse Tartu

Maakohtu 10. märtsi 2015 otsuse peale tsiviilasjas nr

2-14-60093

menetlusse

võtmisest

ja

tagastada

apellatsioonkaebus OÜ-le Laanekuru.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. OÜ Laanekuru on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu

10. märtsi 2015 otsuse peale, millega kohus rahuldas Maia Rebase hagi rendilepingu lõppemise

tuvastamise ja rendilepingu eseme valduse väljaandmise nõudes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Laanekuru apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 10. märtsi 2015

otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi

oma

õiglase

äranägemise

kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

üldisi

menetluspõhimõtteid.

Asja käsitlemist lihtmenetluse asjana ei mõjuta asjaolu, et maakohus asja menetlemisel

lihtsustusi ei tee ega märgi ka otsuses, et kaebust selle peale ei pruugi ringkonnakohus TsMS

§ 637 lg 21 järgi menetleda (vt nt RKTKo 3-2-1-44-11 p 37, 3-2-1-20-10 p-d 10 ja 11, 3-2-1-

114-10 p 13). Ringkonnakohus käsitleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluse asjana.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb

TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et

ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on

lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea

ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust

menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus

on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või

ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita,

et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud. Maakohus on lahendi tegemisel lähtunud haginõuetest ja ei ole

väljunud nende piiridest.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei

anna iseenesest alust tuvastamaks, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi

või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme.

5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

6. Apellant on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud 10.04.2015 riigilõivu 125 eurot.

Ringkonnakohtu andmetel on apellant tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu osaliselt. Kuna

TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kuuluks riigilõiv tagastamisele seetõttu, et apellatsioonkaebust ei

võeta menetlusse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda apellandile tähtaega puuduse

kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks.

Apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 125 (ükssada kakskümmend viis) euro

tagastamist kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne

menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/