1-10-8498/591 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-8498

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. märtsi 2015

määrus Anton Antonenko tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmise kohta elektroonilise

valvega

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Anton

Antonenko

kaitsja

vandeadvokaat Liis Toomsalu, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13. märtsi 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Anton Antonenko mõisteti süüdi Viru Maakohtu 21.06.2012 kohtuotsusega KarS § 184 lg

2¹ p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 11 aastat. Karistusaeg lõpeb

16.08.2020.

2. Kohus leidis, et A. Antonenko vabastamine tingimisi elektroonilise valve alla ei ole

põhjendatud, põhistades seda jätmist järgmiselt.

2.1

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine ja

toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A. Antonenko on kriminaalkorras

karistatud esimest korda ja kannab vanglakaristust esmakordselt raske esimese astme

narkokuriteo eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil.

2.2

Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel

(elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse

sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. A. Antonenkol oli enne kuriteo

toimepanemist ja selle toimepanemise ajal töö- ja elukoht, pere toetus ning lähedaste tugi,

kuid see ei takistanud tal toime panna kõrge ühiskonnaohtlikkuse astmega kuritegu.

A. Antonenko ei olnud kuriteo ajal alaealine ega lähedaste väitel teiste isikute poolt

mõjutatav. Isik, kes tegeles eraettevõtjana oma firmas ja suhtles riikidevahelises

äriringkonnas, on piisavalt küps teadvustama õigusvastase käitumise asjaolusid ja neid piisava

adekvaatsusega hindama. A. Antonenko väited kuriteo toimepanemisest tema nooruse

rumaluse tõttu on paljasõnalised.

2.3

K-Raha väljavõtte kohaselt on A. Antonenkol tasumata võlgnevusi umbes 9966,96

eurot, mille põhiosa moodustavad tasumata alimendid. Eeltoodust ilmneb A. Antonenko

suhtumine oma lähedastesse. Vangistuse kestel on ta osalenud tööhõives ainult lühiajaliselt.

Kinnipidamisasutuses on isik valinud enesetäiendamise tee (kuigi omab juba õpitud eriala ja

töökogemusi), kuid teisejärguliseks on jäänud pika vangistusaja kestel töötamise võimaluse

ja sellega oma võlgnevuste vähendamise realiseerimine. Isiku sõnul ja vangla iseloomustusest

nähtuvalt on A. Antonenko abielu lahutatud lähiajal. Seega kinnipeetava seisukoht istungi

käigus suhete taastamisest endise abikaasa ja laste emaga on antud hetkel ennatlik, et

arvestada seda ennetähtaegse vabastamise küsimuse otustamisel. Ka pole A. Antonenko oma

lähedaseks nimetanud oma endise abikaasa nime vangla iseloomustuses kajastatud

informatsioonis.

2.4

Vangla andmetel on isik kõrgohtlik avalikkusele, kuulub rühmitusse ja jätkab

vangistuses suhtlemist isikutega, kes viibivad teistes vanglates või kuuluvad kriminaalsesse

rühmitusse. A. Antonenko eitab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega.

2.5

Kohus leidis, et kinnipeetavast tulenevad võimalikud riskifaktorid ohtlikkusest

avalikkusele ei ole veel täielikult maandatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas

karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

2.6

Vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja

sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Samuti märkis

kohus, et A. Antonenko karistusaja lõpuni on veel üle 5 aasta, mis on pikk aeg.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist,

millega vabastada A. Antonenko tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega.

3.1

A. Antonenko on vangistuses viibinud juba viis ja pool aastat ning ümber hinnanud

oma mõtlemise, valmis kriminaalhooldaja abiga korraldama oma elu õiguskuulekaks, järgides

ühiskonnas kehtivaid tavasid ja reegleid.

3.2

Ennetähtaegsel vabanemisel on prioriteetne küsimus, kas juba ärakantud karistus on

olnud eesmärgipärane – kas kinnipeetav on edukalt suunatud õiguskuulekale käitumisele ja

seeläbi tagatud õiguskorra kaitsmine. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on ebaõige

rõhutada isiku vangistuseelset käitumist, kuna just oma õigusvastase käitumise tulemusena sai

ta riigipoolse kõige rangema karistuse – reaalse vangistuse.

3.3

A. Antonenko kahetseb ja mõistab hukka aastatetaguse juhtumi, kus ta vast

täiskasvanuks saanuna tolleaegsete sõprade mõjul sooritas kuriteo. Ta on igati motiveeritud

õiguskuulekale elule. Vangistuse ajal ta töötas ja õppis, ning osales aktiivselt

sotsiaalprogrammis ja riigikeele kursustel. Vangla iseloomustuses on A. Antonenkot

positiivselt hinnatud: A. Antonenko on edasise enesetäiendamise suhtes positiivselt

häälestatud, ametiisikutesse suhtub positiivselt, väärtustab ühiskonnas toimivaid norme ja

kokkuleppeid, püüab vältida konfliktseid olukordi, lahendada neid rahulikult läbi rääkides

ning suudab endale reaalseid eesmärke püstitada ja nende nimel tegutseda. Lisaks kinnitab

õiguskuulekusele orienteeritust see, et tal terve pika karistusaja jooksul pole ühtegi

distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab A. Antonenko ennetähtaegset vabanemist

elektroonilise valve kohaldamisega, hinnates isiku mittevägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosust kahe aasta jooksul kõigest 10%-le.

3.4

Arusaamatuks jääb, miks peab kohus väidet kuriteo toimepanemisest nooruse

rumaluse tõttu paljasõnaliseks. A. Antonenkot on üldse kriminaalkorras karistatud ühel korral

ja pikaajalise reaalse vangistusega. Kuritegu oli toime pandud noorena, karistust läks

A. Antonenko kandma 23-aastaselt.

3.5

Puutuvalt A. Antonenko abielu lahutamisse, peab kaitsja vajalikuks rõhutada, et

suhtlus endise abikaasaga on säilinud (nt aprilli algul külastab teda vanglas). A. Antonenko on

oma lapsi alati materiaalselt toetanud.

3.6

Põhjendamatu on ka kohtu arvamus, et A. Antonenko ennetähtaegsel vabanemisel

saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas

karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. A. Antonenkol puuduvad distsiplinaarkaristused,

mis näitab otseselt, et kinnipeetav on vangistuses viibides teinud pingutusi õiguskuuleka

käitumise suunas ja enda muutmiseks. Ta tunnistab oma kunagist kuritegelikku käitumist,

mõistes selle hukka. Mõttemaailma muutumisele on aidanud kaasa sotsiaalprogrammide

läbimine, ühtlasi on ta ka omandanud riigikeele oskuse. A. Antonenko on näidanud igati, et

suudab alluda ühiskonnas kehtivatele reeglitele. Noorusaegne mõtlematus on tema

mõttemaailmast täielikult kadunud.

3.7

A. Antonenko on viibinud vangistuses pikka aega. Hoidmaks ära

resotsialiseerumisprotsessi raskust, olekski väga tõhusaks vahendiks käitumiskontroll koos

elektroonilise valvega. Kriminaalhooldaja abi elu õiguskuulekal korraldamisel, ühiskonnas

kehtivate tavade ja reeglite järgimisel oleks A. Antonenkole pärast niivõrd pikaaegset

vangistust hädavajalik ning aitaks tagada kõige efektiisemalt tema resotsialiseerumise ja

võimaldaks teostada järelevalvet, andes A. Antonenkole ühtlasi võimaluse tõestada, et ta on

edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi.

APELLATSOONIKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud

asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga A. Antonenko

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

4.1

Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on

vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav

on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime

uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema

käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud,

süüdlase isik ja tema varasem elukäik).

4.2

A. Antonenko käitumine vangistuses on igati eeskujulik - tal puuduvad

distsiplinaarkaristused. Samuti on ta aktiivselt tegelenud eneseharimisega ning kaitsja on esile

toonud sellegi, et vangla iseloomustuses on A. Antonenkot hinnatud positiivselt – ta on

edasise enesetäiendamise suhtes positiivselt häälestatud, ametiisikutesse suhtub hästi,

väärtustab ühiskonnas toimivaid norme ja kokkuleppeid, püüab vältida konfliktseid olukordi,

lahendada neid rahulikult läbi rääkides ning suudab endale reaalseid eesmärke püstitada ja

nende nimel tegutseda. Kaitsja hinnangul ei tasuks paljasõnaliseks pidada A. Antonenko

selgitusi, et kuriteo pani ta toime nooruse rumalusest teiste halva mõju tõttu. Samuti on kaitsja

välja toonud, et A. Antonenko on oma tegusid kahetsenud ja hukka mõistnud. Kokkuvõtlikult

leiabki kaitsja, et A. Antonenko puhul on karistuse individuaalne õigustus täidetud – ta on

vanglas käitunud korralikult, oma vigasid mõistnud, soovib elada edasi seaduskuulekalt ning

teha koostööd kriminaalhooldusega.

4.3

Maakohtu määrusest nähtub, et A. Antonenko vabastamata jätmise põhjused ei ole

seotud üksnes sellega, et kohtul puudus veendumus tema sõnades (nt tõi kohus välja selle,

A. Antonenko ei ole teinud pingutusi alimentide maksmiseks. Samuti kahtles kohus selles, kas

isik, kes tegeles eraettevõtjana oma firmas ja suhtles riikidevahelises äriringkonnas, ei

teadvustanud kuritegu toime pannes ikka piisavalt oma õigusvastase käitumise asjaolusid).

Maakohtu põhistustest nähtub, et A. Antonenko mittevabastamise põhjusena on lisaks välja

toodud kriminaalpoliitilised põhjendused – näiteks see, et avalikkusele kõrgohtlikuks

kuulutatud isik kuulub vangla andmetel rühmitusse ja jätkab vangistuses suhtlemist isikutega,

kes viibivad teistes vanglates või kuuluvad kriminaalsesse rühmitusse. Samuti asjaolu, et

ehkki A. Antonenko kannab esimest vanglakaristust, on see talle mõistetud raske esimese

astme narkokuriteo eest, mis on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil.

4.4

Möödapääsmatult arvestab ka apellatsioonikohus A. Antonenko kaitsja edasikaebust

lahendades seda, et ehkki A. Antonenko käitumine vangistuses on eeskujulik, on tema poolt

toime pandud raske narkokuritegu ühiskonnas ranget hukkamõistu vääriv ning ei võimalda

isikut vabastada karistuse kandmiselt esimesel võimalusel, kui kandmata on üle viie aasta talle

mõistetud karistusest.

5. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau