4-15-2239/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprillil 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2239 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi R.I kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

väärteomenetleja Oleg Lodeikini 17.03.2015 otsusele nr 2302,15,002838 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: (isikukood XXX, R.I elukoht XXX)

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

R.I kaebus rahuldada ja tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.03.2015 otsus nr

2302,15,002838 – R.I LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 4 kuuks. Muus osas jätta 17.03.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,002838 muutmata.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

väärteomenetleja Oleg Lodeikini 17.03.2015 otsusega nr 2302,15,002838 karistati R.I LS §

224 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

25.02.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 20150225441302 kohaselt 25.02.2015 kell 10:22 Muuga tee ja Pirnipuu pst ristmik, Maardu linn, Harju maakond Õunapuu pst suunas juhtis R.I mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,46 +/- 0,05 mg/l. Eeltoodust tulenevalt rikkus R.I LS § 69 lg 3 ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu 27.03.2015 esitas R.I Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse ja palub tühistada otsuse lisakaristuse mõistmise osas. R.I tõi välja, et juhtimisõiguse äravõtmine ei võimalda tal sõita tööobjektidele, millised asuvad enamus väljaspool Tallinna. Tööalaselt on tal kokkulepe, et ta kasutab isiklikku sõiduautot. Samuti on tihti vaja tema kõrges eas ema viia polikliinikusse – infarktijärgne periood.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus

Kohtuväline menetleja tõi oma kirjalikus seisukohas välja järgmise. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,46 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,41 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Käesoleval juhul võib alkoholi ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmine. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et alkoholi kogus väljahingatavas õhus ületas olulisel määral lubatut ning isiku käitumine näitab tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Arvestades tuvastatud alkoholi piirmäära ületamise määra, pidi isik enda keelatud seisundis olekut tajuma. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et R.I poolt toimepandud õigusrikkumise iseloomu arvestades on tema karistamine LS § 224 lg 2 alusel 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, proportsionaalne. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud R.I kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtu hinnangul on R.I toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi ning on nõuetekohaselt tõendatud järgmiste tõenditega:

- Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtub, et 25.02.2015 kell 10:32-10:36 on tuvastatud R.I joobeseisund (lõplik lugem 0,46 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,41 mg/l; Dräger Alcotest 7110);

- Menetlusalune isiku R.I enda ütluste kohaselt pidutses ta eelmisel õhtul;

- Tunnistaja Tom Annike ütluste kohaselt täites tööülesandeid 25.02.2015 Harjumaal Maardus

Pirnipuu pst ja Muuga tee ristmikul, osales ta politseioperatisoonil „Kõik puhuvad“. Kell 10:22 peatas ta sõiduauto Volvo V40 reg.märk XXX, kontrollides juhti indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 nr 46L, selgus, et tema alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on 0,31 mg/l. juhiks osutus R.I (ik XXX).

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati R.I sõiduki juhtimiselt 25.02.2015, sest oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et R.I on kehtiv B-kategooria juhiluba.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt R.I kehtivat väärteokaristusi ega kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

LS 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati R.I LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013 kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-122-13 p 9 märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

Kohus on seisukohal, et 17.03.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,002838 tuleb tühistada LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmise osas 4 kuuks.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt R.I kehtivaid väärteokaristusi ega kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Varasemalt ei ole R.I mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades karistatud. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus on seisukohal, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, arvestades seejuures asjaolu, et menetleja on määranud põhikaristuse LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes juhindub V™S § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Oleg Lodeikini 17.03.2015 otsuse nr 2302,15,002838 – R.I LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 4 kuuks. Muus osas jätab kohus 17.03.2015 otsuse väärteoasjas nr 2302,15,002838 muutmata.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt