1-14-5741/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kohtuasi 1-14-5741

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2015.a., Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-5741 Kohtukoosseis Kohtunik Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Kai Rosar

prokurör kaitsja kannatanu esindaja Marge Voogma vandeadvokaat Mati Senkel vandeadvokaat Rait Sarjas Kriminaalasi Kohtuistungi aeg Süüdistatav

I.J süüdistuses KarS § 422 järgi

lg 1

Avalik kohtuistung 22.01. ja 11.02.2015.a.

I.J , isikukood XXX, EV kodanik, elukoht

xxxx, xxxx, keskeriharidus, emakeel eesti keel, kriminaalkorras karistamata.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.J KarS § 423 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata 2 aastase katseajaga. Katseaja alguseks lugeda 25.03.2015

Rahuldada M Si tsiviilhagi ja mõista I.J-ilt M Si kasuks välja kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitis summas 12500.00 (kaksteist tuhat viissada eurot) eurot. (M Si a/a xxxx ). M Si tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.

2 Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja I.J-ilt menetluskulu riigituludesse kokku summas 1260.45 eurot (sh., määratud kaitsjale vandeadvokaat Mati Senkelile makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 600.00 eurot, ekspertiiside kulu 75.00 eurot, toimiku paljundamise kulu 0.45 eurot, sundraha summas 585.00 eurot).

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi, kohustades I.J ,

kohtuotsuse jõustumise järgsel kuul tasuma 127.45 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul

igakuiselt v eurot. ähemalt 103.00 I.J tasuda menetluskulu tähtaegselt Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr

EE891010220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr EE932200221023778606,

maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, nr 1-14-5741 menetluskulu/sundraha. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja I.J-ilt M Si kasuks lepingulisele esindajale makstud tasu hüvitamiseks 1800.00 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 01.04.2015. a.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis

15.04.2015.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 30.04.2015.a.

1.

Süüdistus I.J oli kohtu alla antud süüdistatavana S § 422 lg 1 järgi Kar selles, et tema juhtis 30.08.2012 kella 08.00 paiku veoautot xxxx registreerimismärgiga xxxx, liikudes sellega Lääne Virumaal Haljala vallas mööda Tallinn - -Narva maanteed Narva suunas, alustas Tallinn-

Narva maantee 92,6 km-l, s.o. Tallinn- -Kunda-Pada maantee Narva maantee ja Põdruse ristmikul vasakpöörde sooritamist, ei olnud aga ristmikule lähenedes piisavalt tähelepanelik ja ettevaatlik ning ei veendunud enne manöövri sooritamist täielikult, et see on ohutu ja tee on vasakpöörde sooritamiseks vaba, ei andnud teed ja keeras ette vastutulevale õidukile mootors

xxxx registreerimismärgiga , mida juhtis kaine ja juhtimisõigusega , põhjustades xxxx M S autode kokkupõrke. Liiklusnõuete rikkumisega tekitas I.J ettevaatamatusest M Sile eluohtlikud tervisekahjustused – vasaku reieluu ja küünarluu killunenud murrud, ülalõualuu, põskkoobaste, põhiluu silmakoobasmiste pindade ning parema sarnaluu murrud, haavad näol, rindkere ja vasaku kopsu põrutus.

Oma käitumisega I.J järgmisi liiklusnõudeid: LS § 17 lg 5 p rikkus 3 /mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti/; LS § 33 lg

2 p 8 /juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning

teel töötajaid LS § 56 lg 1 ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja / ja /

3 arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale/.

2.

Tõendid

2.1 M Si Kannatanu kohtus antud ütlustest nähtub, et 30.08.2012 hommikul viis ta oma elukaaslast A O xxxx Haljalasse (vahemaa u 15 km) liikuma hakkas u 7.30 aeg, sest tööle, id

8-ks -ks pidi elukaa Kohtueelsel uurimisel et või 8.15 slane Haljalasse tööle jõudma. ütles,

hakkasid liikuma 7.50 paiku, selgitas kohtuistungil, et ta päris täpset kellaaega ei mäleta,

sõitsid välja 7.30 ja 8.00 vahel väitis, et ütles nii ka uurijale. Sõitsid Tallinn ,

-Narva maanteel suunaga Tallinna poole kiirusega 90 km/h, autol oli peal

püsikiirusehoidja. Kui nad Põdruse ristini jõudsid, li täiesti tavaline suvehommik, päike paistis, oli nende ees kolm autot, o

asfalt oli kuiv, udu ei olnud, tee oli sirge, ks nende ees olevatest autodest keeras ja nähtavus hea. Ü paremale Kunda poole, kaks autot liikusid edasi Tallinna poole tema nende järel, liikus kogu

aeg Tallinna poole vii . Kannatanu auto vas sõidureas vahe eessõitva autoga oli u 5 auto pikkust, tema arvates oli pikkivahe piisav.

Juba kaugelt märkas veoautot, mis tuli Tallinna poolt suunaga Narva poole, veoauto seisis

eraldusribal juba siis, kui tema ees olev auto keeras Kunda poole. Veoauto seisis lasi ja

mööduda kahel Tallinna poole sõitval autol, hakkas siis liikuma. Kannatanu vajutas autol korraks pidurit Siis kohe veoauto uuesti seisma ja pidurdas nii, , et püsikiirus maha tuleks. jäi et kabiin liikus, kannatanu sa Kui nad kohakut i aru, et veoautjuht nägi tema autot. i jõudsid, siis veoauto keeras talle ette. Arvab, et tema sõidukiirus võis olla kokkupõrke hetkel 85 km/h.

Silma nurgast nägi, kui veoauto hakkas uuesti liikuma ja see hetk ta keeras järsult rooli paremale, pidurdada

use hetkel, avanes ta ei jõudnud. Nägi enda turvapadja avanemist õnnet

ka külgmine turvapadi ei jõudnud aga seda ta sel hetkel fikseerida. Nad olid mingi aja meelemärkuseta, tema ärkas enne, kui , ta püüdis A Aga kontakteeruda. is tuli kiirabiarst, ta Si

l

õigati autost välja ja viidi Rakvere haiglasse. Temal ja tema elukaaslasel olid turvavööd kinni, sõiduk oli tehniliselt korras. 2.2 A O, Tunnistaja M Si elukaaslase 30.08.20 tsid nad kohtus antud ütlustest nähtub, et 12 sõi koos M xxxx -ks, k id u 7.30- kodust Haljalasse tööle. Tööle pidi jõudma kella 8.00 odust väljus 7.45. Tavaliselt läks töölejõudmisek töötas töö s u 20 minutit, xxxx, juures ei tehtud probleemi, kas ta tuleb natuke varem või , päike paistis, tee oli kuiv. Sõitsid 90 km/h, hiljem. Ilm oli selge püsikiirusehoidja oli peal. Nad nägid rekkat, mis seisis aeglustusrajal kust saab Kunda poole keerata. Kuna ta teed täpselt ei jälginud, siis ta täpselt ei mäleta, palju oli autosid nende ees,

aga üks oli kindlasti. Selline tunne oli, et veoauto hakkaks nagu liikuma ja siis M vajutas korraks pidurit, püsikiirusehoidja läks maha. Siis rekka jäi uuesti seisma, oli näha, et ta seisab

ja nemad sõitsid edasi. Mäletab, et põrget pööras järsult M enne kokku

rooli paremale, et kok

kupõrget vältida. Kokkupõrke hetke ta ei mäleta, sest kaotas vahepeal teadvuse. Järgmine, mida ta mäletab, on see, et tema juurde tuli üks mees, tegi ukse lahti ja küsis, kas ta saab ise välja. Nende auto oli sel hetkel ohutussaare peal ja rekka oli natuke kaugemal. Temal tilkus veri peast, õlas oli valu ja oli üleni näost verine, huul oli lõhki ja rippus. Ta üritasin M Mit teadvusel hoida. Temal avanes turvapadi kindlasti ja ka Mi oma oli lahti. See hetk kiirabi ja politseid veel kohal ei olnud. Tal endal oli rangluumurd ja peahaavad. 2.3

Süüdistatav I.J ennast süüdi ei tunnistanud, tema kohtus antud ütlustest nähtub,

et alustas

30.08.12 hommikul kell 6 Tartumaalt Luunja vallast Lohkva külast sõitu Kunda

sillale. Tallinn-Narva maanteel Kunda teeristi 92-le kilomeerile, seisis seal oodates Jõudis võimalust pööramiseks, 3 autot ja lisaks oli Kunda poole pööramas kaks. vasakule vastu tuli Need 3 autot, mis vastu tulid, möödusid ja siis ta veendus, et kedagi rohkem ei tule ja alustas pööret, t öörde hetkel nägi kuskil a hakkas kohe liikuma ja vahepealset pidurdust ei teinud. P

4

päikse varju pealt, et keegi kus , ta jõudis pidurdada ja toimus kokkupõrge, nägi kilt tuleb

liikuvat varju tee peal, autot

ei näinud.

M e annatanu ärgib korduvalt, et t rav päike paistis metsapiirilt talle otse silma. Väidab, et k ütlustes ei ole tal põhjust kahelda, samas märgib, et ei kujuta ette, kust kannatanu auto sinna

sai, talle tundus, et see auto kihutas, arvab, et see auto oli Kunda poole pööravate autode varjus. Arvab, et kannatanu oleks

pidanud teda märkama ja oleks saanud eest ära pöörata ja kokkupõrget vältida, samas sündmuskoha fotosid vaadates leiab, et kokkupõrget vältida ehk

poleks saanud, küll saanud sõita nii, et vigastused oleksid olnud aga oleks kannatanu väiksemad Avarii toimus mõni minut enne kaheksat, .

toibus pisut ja helistas 112. Kunda ta

poolt tulevast autost, läks keegi kannatanu auto juurde kannatanu auto kõrvaluksest tuli , tütarlaps välja, nägu võttis enda autol aku juhtme maha, oli šokiseisundis verin T e. a

ja arvas,

et temast on kannatanutele vähe abi. Arvab, et t . kõrgvererõhutõbi, võis ema haigus, s.o juhtunuga seotud olla, samas juhtimist tervislik seisund tal ei takista, rooli lubatakse ja kunagi

ei ole tõusetunud probleemi juhtimisõigusest tervislikel põhjustel. Het

kel on ta endiselt

autojuht, töötab osalise tööajaga, töötasu umbes 400 eurot kuus, lisaks u 200 eurot sotsiaaltoetust. Peres on kolm las d, noorem laps on 14- t, kaks vanemat last ja abikaasa töötava aastane. 2.4

Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid.

-Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos sõidumeerikust võetud salvestuslehe, fototabelite ning liiklusõnnetuse akti ja liiklusõnnetuse skeemiga nendest nähtub, et sündmuskohaks Talli – nn- Narva maantee ja Põdruse-Kunda-Pada maantee ristmik, kus on vaatlust alustatud kell 08.30. 30.08.2012. ge aeg, ilm selge, teekate kuiv, Väljas val Tallinna poolt vaadates paistab päike

otse vastu. Veoauto xxxx xxxx asub ristmiku registreerimismärgiga l poolpõiki üle

sõiduradade esiosaga Kunda poole. Veoautost vasakul asub sõiduauto

xxxx

registreerimismärgiga . Sõiduauto asub esiosaga Tallinn xxxx -Narva mnt poole, auto

vasakpoolne tagumine osa asub osaliselt ohutussaarel. Mõlema sõiduki rehvid vastavad kehtestatud nõuetele. Veoauto kiiruseks on märgitud 5 km/h ja sõiduauto kiiruseks 90 km/h.

Nii veoauto kui sõiduauto juhid olid kained ja autodes oli turvavarustust kasutatud õieti. Fotodelt on näha ka see, et sõiduauto turvapadjad on avanenud asendis.

-Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll I.J kohta – tõendab, et I.J oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kaine.

-Joobeseisundi tuvastamise saatekiri kannatanu M Si kohta

M S olid – tõendab, et liiklusõnnetuse toimumise ajal kaine.

-Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 13E-LÕI0005 29.01.2013 – ekspert on andnud

arvamuse, et M Sil esinesid traumajärgselt järgmised kehavigastused: vasaku reieluu ja

küünarluu killunenud murrud, ülalõualuu, põskkoobaste, põhiluu silmakoobasmiste pindade

ning parema sarnaluu murrud, haavad näol, rindkere ja vasaku kopsu põrutus. Antud

kehavigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ning võivad olla saadud määruses

näidatud ajal ja viisil – liiklusõnnetuse käigus keha paiskumisest ning löömisest 30.08.12 vastu autosalongi kõvasid tömpe pindu, detaile. il sedastatud kehavigastused põhjustasid M. S eluohtliku tervisekahjustuse ning nende paranemise kestus on enam kui 4 kuud.

-Rahvastikuregistri v - äljavõtt I.J kohta tõendab süüdistataval juhtimisõiguse olemasolu kuriteo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal.

3.

Kohtu põhjendused 3.1 nused seisnevad KarS § 422 ja § 423 süüteokoosseisu objektiivsed tun on ühesugused ja

sõidukite juhtimise kä või käitusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest igus liikluspõhjustati inimesele raske tervisekahjustus või surm. Süüdlase vastutusele võtmiseks tuleb

tuvastada sõidukijuhipoolse liiklus või käitusnõuete rikkumise ja süüteokoosseisus nimetatud - tagajärje vaheline põhjuslik seos.

5

KarS § 422 (aga ka § 423) järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu

esinemine I.J tegevuses on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi ja

sellele lisatud fotodega ja liiklusõnnetuse aktiga st nähtub, et autode kokkupõrge

de mille

toimus I.J juhitud auto suhtes vastassuunavööndis, et I.J ei andnud teed

otse sõitvale kannatanu autole ja sõitis viimasele ette, eelnevat kinnitavad ka kannatanu ja tunnistaja A O Kuigi I.J unnistab ta sisuliselt LS ütlused. ennast süüdi ei tunnista, t

§ 17 lg 5 p 3 LS § 33 lg 2 p 8 ta lasi mööduda kolmel autol, ja ka rikkumistseda, et kannatanu autot ta ei märganud ja pööras vasakpööret alustades vastassuunavööndisse mille

tagajärjel toimus autode kokkupõrge. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt põhjustati

eelnevaga M Sile eluohtlikud tervisekahjustused paranemise süüdistuses märgitud mille kestus on enam kui 4 kuud. 3.2 Kohtu hinnangul ei kohaldu antud juhul metatud süüdistuses ni LS § 56 lg 1

kuna see norm reguleerib juhi käitumist ristmikule lähenedes. I.J rikkumised algasid aga siis kui ta oli juba ristmikul.

3.3 Subjektiivsete t

unnuste poolest eeldab KarS § 422 sätestatud süüteokoosseis tahtlust sõiduki liiklus või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Süüteokoosseis on - realiseeritud, kui isik rikkus liiklusvõi käitusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega, s.o. pidas

võimalikuks, et ta rikub oma teoga nimetatud nõudeid. Tagajärje põhjustamise osas piisab

kergemeelsusest. Kar -s 423 subjektiivsete tunnuste S § sätestatud süüteokoosseis eeldab

poolest ettevaatamatust nii sõiduki liiklus või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase - teo suhtes kui ka sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse või inimese surma põhjustamise suhtes.

Piisab, kui isik tegutses vähemalt hooletusega.

3.4 Kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud, et I.J oleks tahtlikult liikluseeskirju rikkunud. Ta on korduvalt väitnud, et ei saanud aru kustkohast kannatanu auto tema ette ilmus. Samas on ta kinnitanud, et terav päike paistis talle otse silma, et ta alustas

liikumist, nägi läheneva auto varju, pidurdas ja toimus kokkupõrge. Asjaolu, et Tallinna

poolt tulijatele päike sündmuskohal otse vastu paistis on fikseeritud ka sündmuskoha

vaatlusprotokollis. Eelnevast nähtub, et puuduvad tõendid mille alusel saaks I.J

süüdistada süüdistuses märgitud liikluseeskirja sätete tahtlikus rikkumises ning on ilmne, et

just ettevaatamatusest

si ja teisi ei veendunud pöörde alustamise ohutuses. I.J ütlu ülalnimetatud tõendeid hinnates leiab kohus, et I.J poolt toimepandu vastab KarS § 18 lg 3 ettenähtud ettevaatamatuse tunnustele ehk siis on kuritegu toime pandud hooletusest.

Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema

süüteokoosseisule vastavate asjaolude esinemise. Ehk siis olukorras, kus päike segas

nähtavust oleks ta pidanud enne vasakpöörde tegemist ja vastassuunavööndisse keeramist olema hoolsam ja veenduma, et selline manööver on ohutu kaasliiklejatele. Ka olukorras, kus päike nähtavust segab, on võimalik siiski kindlaks teha, kas sõidurada on vaba, kui manöövri ohutuse suhtes pole kindlust ei tohi seda alustada.

3.5

kohus Ülaltoodut arvestades nõustub prokuröriga ning leiab, et I.J-ile esitatud süüdistus tuleb ümberkvalifitseerida KarS § 423 järgi. 3.6 . I.J tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtus ei tuvastatud

3.7 Kriminaalasja lahendamisel kontrollis kohus ka kannatanu tegevuse õiguspärasust.

Kaitsja väited, et I.J-ile vastu sõitev auto tuli lubatud kiirust ületades välja suure veoauto tagant, mis Kunda poole pööras, ei ole tõendamist leidnud ja usutavad. Kuna Kunda

poole pööravad autod kasutasid selleks aeglustusrada ja kannatanu sõitis otse edasi mööda Tallinna poole kulgevat s

õidurada, siis ei saanud kannatanu auto jääda Kunda poole pööravate autode taha varju. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks ületanud lubatud

sõidukiirust. Kõigi osaliste poolt kirjeldatud liiklussituatsioon, kus kannatanu auto liikus

6 sisuliselt autokolonnis, välistab võimaluse, et ta oleks sõitnud kiiremini, kui tema ees liikunud

autod. Samuti on kogutud tõenditega ümber lükatud kahtlused turvapatjade avanemise või

mitteavanemise osas, sündmuskohal tehtud fotodelt on näha, et turvapadjad on avanenud ja seda kinnitavad nii kannatanu kui ka tunnistaja A O. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei

leidnud seega tuvastamist M Si poolt liikluseeskirjade rikkumine ning käsitletavas

liiklussituatsioonis ei saa talle ette heita hoolsuskohustuse rikkumist. M S oli õigustatud lähtuma usalduspõhimõttest ja eeldama, et ka teised liiklejad täidavad LE nõudeid, sealhulgas

seda, et vasakpöörde võimalust ootav veoauto annab talle teed ja võimaldab tal ohutult mööduda.

4. Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. I.J tegevuses ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis, ka seda, et

I.J on varem kohtulikult karistamata.

Süüdistatavale inkrimineeritud KarS

§ 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kohus leiab, et arvestades suhteliselt suurt rahalist nõuet ja kohtukulu ei ole otstarbekas

karistada I.J rahalise karistusega I.J süü suurusest ja tema isikust . lähtuvalt leiab kohus, et karistuse eesmärke silmas pidades tuleb teda karistada sanktsiooni keskmisest määrast väiksema vangistusega mis tuleb jätta tingimisi kohaldamata.

5. Tsiviilhagi

5.1 Kannatanu M S on esitanud tsiviilhagi varalise kah summas 6168.97 ju hüvitamiseks eurot. Hagi esitamisel tugineb kannatanu VÕS paragrahvidele 1056, 1057, 127, 128 lg 1 ja 4, 130 lg 1. Varalise kahjuna käsitleb kannatanu saamata jäänud tulu 2013. aastal - sissetulekute vähenemist seonduvalt teovõimetusega osas, mida ei ole hüvitanud kindlustusandja hüvituse maksmisega ega eesti riik pensioni ja puudetoetuse maksmise näol. Kohus leiab, et varalise kahju hüvitamiseks esitatud hagi rahuldamisele ei kuulu.

Saamata jäänud tulu arvestamise aluseks on hageja võtnud liiklusõnnetusele eelnenud

perioodil 01.02.-30.08.2012 teenitud tulu, mille alusel arvestatud igakuiseks keskmiseks

töötasuks oleks 1190.46 eurot. Samas nähtub hagiavaldusest ja kohtule esitatud

palgalehtedest, et saamata jäänud tulu arvestamisel on arvesse võetud

ka kannatanu poolt

saadud lähetustasu. Kohus nõustub kaitsja ja prokuröri seisukohaga, et lähetuskulu ei saa

saamata jäänud tulu hulka arvata, on mõistetav, et kui isik ei käi lähetuses, siis ei teki tal ka

lähetuskulu ja puudub vajadus seda hüvitada. Arvestades hagetavast summast maha

lähetuskulu osa, jääb kannatanu igakuiseks keskmiseks töötasuks 623.61 eurot ja saamata jäänud töötasuks 2013.aastal 7483.32 eurot.

Nimetatud summast tuleb maha arvestada nimetatud perioodi eest makstud

töövõimetuspension 2761.10 eurot ja Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetus 644.40 eurot. Lisaks nähtub kohtule esitatud liikluskahju hüvitamise otsustest, et Seesam Insurance AS on kannatanule hüvitanu ajutisest töövõimetusest d 2013. aasta eest tuleneva kahju hüvitamiseks 4292.50 eurot.

7 Lahutades saamata jäänud töötasust saadud töövõimetuspensioni 2761.10 ( so 7483.32 eurot )

eurot, toetuse 644.40 eurot ja kindlustushüvituse 4292.50 eurot, nähtub, et si

ssetuleku vähenemisest tulenev saamata jäänud tulu on kannatanule täielikult hüvitatud.

5.2 Kannatanu M S esitas tsiviilhagi ka mittevaralise kahju hüvitamiseks. Esialgselt esitati

hagi summas 25000.00 eurot, kohtuistungil palus kannatanu esindaja mõista välja

mittevaralise kahju eest mõistlik hüvitis. Kohus leiab, et kannatanu hagi mõistliku hüvitise

väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5.3 Kannatanu M S ustustega tekitatud leiab, et talle on liiklusõnnetusest tulenenud tervisekahj füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, samuti elukvaliteedi langust, mille hüvitamise nõue

tuleneb VÕS § 128 lõikest VÕS § 5. Samuti viitab ta - 134 lg 2 mille kohaselt tuleb isiku le

tervisekahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. 5.4 M S

Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud, et tervisekahjustuse ile põhjustas I.J tegevus ning ta on vastutav tekitatud kahju sh mittevaralise kahju eest.

5.5 M S , tema ravi i vigastused on fikseeritud ülaltsiteeritud kohtuarstliku ekspertiisi aktis

kajastavad epikriisid PERH-st, Rakvere Haiglast ja Haapsalu Neuroloogilisest Rehabilitatsioonikeskusest. Tekitatud vigastustest ja sellega kaasnevast mittevaralisest kahjust on andnud ütlusi kannatanu M S ja tema elukaaslane A O. 5.6 M S esmalt viidi ta Tallinna Regionaalhaiglasse j i ütlustest nähtub, et a ta oli ta 7 päeva

koomas, seejärel oli kodus umbes 4 kuud vaid lamavas asendis. Liikumine toimus kodus olles kas karkude või pukiga ja seda ta kasutas ainult wc s käimiseks, hiljem kasutas pikka - aega käimistugesid, oli ka Haapsalus taastusravil. Kuna tal oli lõualuumurd, siis sõi ta vedelat toitu ligi kolm kuud läbi kõrre, oli raske, organism ei tahtnud seda toitu vastu võtta, klambrid olid suus ja tihti tekkis okserefleks. Ka peale lõualuu operatsiooni ei saanud ta hakata tahket

toitu sööma kuna lõualuud valutasid ja hambumus ei olnud õige, ta ei suutnud närida. Ka praegu ei saa ta kõike süüa, sest esimesed hambad liiguvad, ta ei tunne neid ning ei taju seda

jõudu kui kõvasti ta hammustab. Alumised kolm hammast on tundlikud, kui midagi vastu läheb, on terav valu. Vigastada sai ka alahuul, mis ei taastugi täielikult. Armi koht on tundetu

ja jääb söömisel ette ning ta hammustab alati huulde, kui sööb. Tema parema käe sõrmede liikuvus ei taastu enam kunagi ja mis iganes asja hoidmine tekitab valu. Samuti tekitab jalg

jätkuvalt valu ja ta tarvitab valuvaigisteid. Õnnetusele järgnev aeg oli vaimselt raske, ta muretses ka ema ja elukaaslase tunnete magamisega olid suured raskused, sest iga pärast. Ka liigutus põhjustas teravat valu ja hirmsad unenäod ei lasknud magada. Käesoleval ajal näpuliigesed, põlveliiges ja puusaliiges ei ole täielikult terved ja arstide sõnul liigesed ei taastu, jala ja käega on ravi lõppenud, kokku oli tal 5 operatsiooni. Hammaste ravi veel kestab, sest need on mõranenud ja killud tulevad senini välja. Mittevaralist kahju ja nõude esitamist põhjendab ka tervise vaimse küljega. Kirjeldab, et M S

see oli pingeline aeg, kui ta ärkas haiglas ja teda oli kinni seotud, sest tüsistusena tekkis rasvemboolia, ta oli arstidele kallale läinud ja teda seoti voodi külge kinni. Tänu sellele tekkis tal täielikult kinniste ruumide vastu foobia. Arst on talle määranud antidepressandid, ta võtab tugevat rahustit Xanaxit. Tema närvisüsteemile on see õnnetus mõjunud tugevalt. Ühiskonda

tagasitulek peale seda kahte aastat on siiamaani olnud raske. Harjub siiamaani inimestega suhtlema. Töövõimetuse protsenti muudeti tal vastavalt sellele, mis oli ära paranenud ja

kuidas ta endaga toime tuli. Hetkel on xxxx, ese ja see on seotud põlveliigese, puusaliig

näppudega. Tööle läks 08.12.2014. Sinnamaani ei olnud ta võimeline tööd tegema, sest kõndimine oli piiratud, töötab metallitöödel, paigaldab aedu, töötegemisel valutavad sõrmed

ja põlv, on sunnitud kasutama valuvaigisteid., töötamine on võimalik kuna tal on mõistlik paarimees. Varem tegi sporti, jooksis, praegu pole see võimalik arstid ei oska öelda, kas saab kunagi joosta. Rahusteid hakkas tarvitama 2014 aasta septembris, kui käis perearstil ja teadis,

8 et peab tööle minema ja inimestega suhtlema hakkama ning tundis, et ei ole võimeline seda tegema. Rääkis arstile oma mured ära ja arst kirjutas talle antidepressandid ja rahustid. Kui ta

kaks aastat kodus oli, siis rääkis ainult oma ema ja elukaaslasega. Toast väljas käis

minimaalselt, kuna oli nagu sein ees toast välja minemisel, ei julgenud minna. Talle on kirjutatud unerohud arsti poolt õnnetusest alates ja tarvitab siiani. Hirm on magamise ees, on

hirm kas jääb magama või ei jää. Unenäod on ka sellised, mis ei lase magada. Palju unenägusid on sealt samast haiglast, mida koomas olev inimene näeb, aju on kombineerinud nendest kokku hirmsad pildid.

5.7 Tunnistaja A O M M ei saanud ütlustest nähtub, et alguses oli i olukord väga raske.

midagi teha, ta ei saanud isegi wc-sse minna. M ei maganud öösel üldse, ta praegu ka

korralikult ei maga. Öösel ehmatab ülesse või karjub unes. Ta ei ole enam päris see sama inimene. Ta on kuidagi teistmoodi, hästi närviline ja ärevil koguaeg. Mäluga on tal hästi suur probleem. Ta ei mäleta hetk t il tekkis pärast seda õnnetust hirm teiste agasi juhtunud asju. M inimeste ees, ta ei tahtnud kodust välja minna.

5.8

oma tegevusega tekitas M S Ülaltooduga on tõendatud, et I.J ile füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi ning on põhjustanud ka kannatanu heaolu ja elukvaliteedi olulise languse, ta on xxxx ulatuses t taastusravi. öövõimetu ning ta vajab

5.9 Mittevaralise kahju suuruse hindamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest,

ühiskonna heaol hüvitada mittevaraline u tasemest ning kohtupraktikast, kannatanule tuleb

kahju mõistlikus summas. Mõistliku rahasumma määram

isel arvestab Riigikohtu lahendi 3-2-

1-85-08 p-s 14

väljendatud seisukohta, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel tuleb arvestada sõltumata

poolte taotlusest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises.

Lisaks kannatanule põhjustatud tagajärgedele arvestab kohus asjaolu, et kuritegu on toime

pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis, et süüdistatava sissetulek ei ole suur, et

tervislikust olukorrast sõltuvalt pole ta võimeline täisajaga töötama. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude esialgsest taotlusest oluliselt väiksemas summas ja määrab hüvitatavaks summaks 12500.00 eurot.

6. Kohtukulu

KrMS

§ 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 koostoimest tulenevalt peab süüdistatav hüvitama kannatanu poolt valitud esindajale makstud tasu mõistlikus suuruses. Kannatanu on esitanud

taotluse 1800.00 euro hüvitamiseks, kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja mõistab taotletud summa süüdistatavalt välja.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb I.J hüvitada ka muud

menetluskulud riigituludesse kokku summas 1260.45 eurot (sh., määratud kaitsjale vandeadvokaat Mati Senkelile makstud

tasu õigusabi eest kohtumenetluses 600.00 eurot, ekspertiiside kulu 75.00 eurot, toimiku

paljundamise kulu 0.45 eurot, sundraha summas 585.00 eurot). Arvestades süüdistatava põhjendatud taotlust määrab kohus nimetatud menetluskulu tasumise ositi.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 02.06.2015 RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 25. märtsi 2015 kohtuotsus jätta muutmata. 2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

9

3. V M Si kasuks tema poolt apellatsioonimenetluses älja mõista I.J-ilt kannatanu kantud menetluskulu 360 eurot.

Riigikohtu 17.09.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON

Kri -

minaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu

jätta I.J menetlusse võtmata. kaitsja vandeadvokaat Mati Senkeli kassatsioon

Kohtuotsus . jõustus 17. septembril 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne referent