4-15-1327/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.aprill 2015 Paide

Väärteoasja number 4-15-1327

Kohtunik Sirje Lahesoo

Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa

Väärteoasi Martin Pärn’ väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2, §

224 lg 2 ja § 238 järgi

Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveamet Lääne prefektuuri kaudu, esindaja Ragne Tusis, avariipolitseinik

Menetlusalune isik

Martin Pärn, isikukood 39101310283, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxx

Asja arutamise aeg ja koht 01.04.2015 avalikul kohtuistungil Paides

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Martin Pärn 31.01.2015 toime pandud väärtegudes LS § 201 lg 2, §

224 lg 2 ja § 238 järgi ning mõista talle nende väärtegude eest KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, st arest 25 (kakskümmend viis) päeva.

2. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 199 lg 3 alusel jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

3. Arest kuulub kandmisele Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri arestimajas (Rahumäe tee 6 Tallinn), täitmise algus 04.05.2015 kell 9.00.

4. Kohus selgitab, et kui süüdlane ei ilmu kohtu määratud ajaks aresti kandmisele, teeb kohus arestimaja vastavasisulise teatise alusel määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja (VTMS § 205 lg 4).

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pool, kes soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõigusest võib loobuda koheselt.

VÄÄRTEOASI 31.01.2015 väärteoprotokolli nr AB1424003 (väärteoasi nr 2510.15.000197) kohaselt juhtis Martin Pärn 31.01.2015 kell 02.45 Järvamaal Türi vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 75.km-l Pärnu suunas mootorsõidukit xxxxxxx xxxxxxxx reg.märk xxxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhi ühes väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,52 mg/l (0,57 +- 0,05), millega ületas lubatud alkoholimäära. Sõidutas rohkem sõitjaid kui sõiduki valmistaja poolt ettenähtud kohti. Sõidukis sõidu ajal viibis koos juhiga 7 inimest, valmistaja poolt ettenähtud 5 kohta. Sellega rikkus Martin Pärn LS §-de 90 lg 1 p 3, 69 lg 3 ja 34 lg 2 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja § 238 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

1. Menetlusalune isik Martin Pärn sai kohtukutse 01.04.2015 kell 14.40 toimuvale istungile 03.03.2015 (tl 34). Samas 31.03.2015 e-kirjas andis menetlusalune isik kohtule teada, et asja võib kohtuistungil arutada ilma tema kohalolekuta (tl 34). Eeltoodut tulenevalt ja arvestades, et menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, ei taotlenud kohtuistungi edasilükkamist ega avaldanud ka soovi isiklikult viibida asja arutamise juures, arutas väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 90 lg 1 alusel asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta.

Väärteoasi nr 4-15-1327

2. Väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid (menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja Heigo Tamsalu ütlused, 12.10.2014 ja 31.01.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, Maanteeameti liiklusregistrist) kogumis kinnitavad, et Martin Pärn juhtis väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit xxxxxxx xxxxxxxxx reg.märk xxxxxx ning et ta oli varasemalt, st 12.10.2014 otsusega, LS § 91 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega juhtis M.Pärn väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Oma sellise tegevusega rikkus M.Pärn liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 3 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Menetlusaluse isiku selline tegu on kvalifitseeritav väärteona LS § 201 lg 2 järgi.

3. Väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid (indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja Heigo Tamsalu ütlused) kogumis, et väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhtis Martin Pärn mootorsõidukit xxxxxxx xxxxxxxxx reg.märk xxxxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,52 mg/l (tõendusliku alkomeetri lugem 0,57 mg/l +- laiendmääramatus 0,05 mg/l). Sellise tegevusega rikkus M.Pärn LS § 69 lg 3 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Menetlusaluse isiku selline tegu on kvalifitseeritav väärteona LS § 224 lg 2 järgi.

4. Väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid (liiklusregistri andmebaasi väljatrükk, menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja Heigo Tamsalu ütlused) kogumis kinnitavad, et väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas viibis M.Pärn’a poolt juhitud sõiduautos xxxxxx xxxxxxx reg.märk xxxxxx lisaks menetlusalusele isikule veel 6 isikut, st koos sõidukit juhtinud menetlusaluse isikuga seitse isikut. Liiklusregistri andmebaasi väljatrüki andmetel on sõidukis xxxxxx xxxxxxx reg.märk xxxxxx ettenähtud istekohti 5. Menetlusalune isiku ja tunnistaja H.Tamsalu ütlused kinnitavad, et kaks isikut istusid sõiduki pagasiruumis. LS § 34 lg 2 kohaselt tohib sõitjaid vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Vedades sõitjaid rohkem kui oli sõidukis selleks ettenähtud kohti ning väljaspool istekohti (pagasiruumis), rikkus Martin Pärn LS 34 lg 2 nõudeid. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritav LS § 238 järgi.

5. Menetlusalune isik ei ole temale süüks pandud väärtegusid vaidlustanud. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli kantud ütlustes tunnistanud, et juhtis xxxxxxx xxxxxxxx (xxxxxx) ilma juhtimisõiguseta, alkoholijoobes ja sõidutas kaasreisijaid pagasiruumis. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud annavad tunnistust, et menetlusalune isik asudes väärtegusid toime panema, oli teadlik oma tegude õigusvastasusest, st ta pani teod toime tahtlikult ja seda otsese tahtluse vormis.

Kõike eeltuvastatut arvestades leiab kohus, et menetlusalune isik pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas liiklusseaduse § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja § 238 järgi kvalifitseeritavad väärteod ning peab toimepandud väärtegude eest kandma vastutust. Menetlusalune isik on mootorsõiduki juhtimisega pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule.

6. Karistusseadustik (KarS) § 63 lg 1 kohaselt kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetase talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

LS § 201 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 238 kohaselt mootorsõidukivõi trammijuhi poolt sõitjatevõi veoseveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

6.1. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumised (mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, mootorsõidukijuhile lubatud alkoholi piirmäära ületamine) on väga kõrge ohtlikkusega. Liiklusalaseid väärtegusid, sealhulgas juhtimisõiguseta juhtimisi ja mootorsõidukijuhile lubatud alkoholi piirmäära ületamisi, on menetlusalune isik ka varem korduvalt toime pannud. Menetlusalusele isikule liiklusalaste väärtegude eest mõistetud karistused, sealhulgas korduvalt mõistetud arestid, ei ole mõjutanud teda hoiduma süütegudest. Vastupidi. M.Pärn on jätkanud süütegude toimepanemist, sealhulgas ka liiklusohutuse seisukohalt väga oluliste liiklusnõuete rikkumist. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei esine. Menetlusalune isik ei ole mingilgi viisil avaldanud kahetsust toimepandu suhtes.

Väärteoasi nr 4-15-1327

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja ettepanek karistada menetlusalust isikut toimepandud väärtegude kogumi eest arestiga, st raskemaliigilise karistusega, on igati põhjendatud. Samuti on põhjendatud kohtuvälise menetleja ettepanek karistuse ulatuse (aresti pikkuse) osas. M.Pärn’ale varasemate liiklusalaste väärtegude eest korduvalt mõistetud arestid (viimati 20 päeva) ei ole olnud piisavad, et mõjutada teda edaspidisele õiguskuulekusele. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et karistus mõistetakse väärtegude kogumi eest, peab kohus igati vajalikuks mõista menetlusalusele isikule varem mõistetud arestidest pikem arest, so arest 25 päeva. Arvestades, et menetlusalusele isikule varem mõistetud arestid ei ole senini mõjutanud teda õiguskuulekusele, ei pea kohus põhjendatuks võimaldada M.Pärn’al kanda aresti osade kaupa nädalavahetustel. Sellisel viisil karistuse kandmine ei täida M.Pärn’a puhul temale mõistetud karistuse eesmärki, kuna ei anna menetlusalusele isikule selget signaali, et tema poolt toimepandud rikkumised on ohtlikud ja rangelt karistatavad, samuti ei mõjuta teda edaspidi taolisi õiguserikkumisi mitte toime panema.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik