2-14-61076/56 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2015, Tartu Tsiviilasja number 2-14-61076 Tsiviilasi Sergei Baumeri avaldus täiteasjas nr 066/2013/2788 täitemenetluse peatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 19. veebruari 2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Baumeri määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): Sergei Baumer (ik: XXX) Puudutatud isik (sissenõudja): Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, esindaja Silvia Azojan Puudutatud isik 2: Kohtutäitur Andrei Krek

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 19. veebruari 2015 määrus muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta menetluskulud maaja ringkonnakohtus Sergei Baumeri kanda.

Vabastada Sergei Baumer tsiviilasjas nr 2-14-61076 menetluskulude kokku summas

100 (ükssada) eurot (sh maakohtule esitatud avalduselt tasumisele kuulunud riigilõiv

50 eurot ja määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Sergei Baumer (avaldaja/võlgnik) esitas 18.11.2014 maakohtule avalduse, milles palus peatada täiteasjas nr 066/2013/2788 avaldaja suhtes läbiviidav täitemenetlus üheks aastaks. Avalduse kohaselt on avaldajal tuvastatud püsiv töövõimetus, mistõttu ei saa ta vanglas töötada ja töötasu teenida. Samuti ei ole avaldaja lähedastel võimalik tasuda üheaegselt avaldaja võlgu ning anda avaldajale söögi ostmiseks raha. Vangla toidust avaldajale ei piisa.

2. Sissenõudja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu leidis, et võlgnikul tuvastatud osaline töövõime kaotus ei ole ajutise iseloomuga ja seda ei saa pidada selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse täitemenetlus peatada. Viru Maakohus pikendas 11.04.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-1749 täitemenetlust täiteasjas nr 066/2013/2788 S. Baumeri avalduse alusel kuni 30.07.2014. Täitemenetluse veelkordseks peatamiseks puuduvad alused.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 19. veebruari 2015 määrusega Sergei Baumeri avalduse täiteasjas nr 066/2013/2788 täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus Sergei Baumeri kanda ja vabastas Sergei Baumeri TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Määruse kohaselt võib kohus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 järgi võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

Kohtutäituri registri andmetel on täitemenetlus avaldajalt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes täiteasjas nr 066/2013/2788 alustatud Viru Maakohtu 05.06.2013 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-13-3085. Avaldaja võlgnevus on 9590 eurot. Avaldaja kannab vangistust Viru Vanglas hilisema karistuse tähtajaga 29.04.2021. Riigikohus on leidnud (3-2-1-79-12, p 11), et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb.

Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Maakohtu hinnangul ei saa sissenõudja huvisid arvestades pidada täitemenetluse jätkamist avaldaja suhtes ebaõiglaseks, kuigi avaldaja on osaliselt töövõimetu (avaldusele lisatud Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt on avaldajal tuvastatud töövõime kaotus 50% kestusega 07.05.2013 kuni 31.05.2015) ja ei saa töötasu.

Kohus nõustus sissenõudja väitega, et võlgnikul tuvastatud osaline töövõime kaotus ei ole ajutise iseloomuga ning seda ei saa pidada selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse täitemenetlus peatada. Avaldajal on töövõime kaotus tuvastatud 7. maist 2013. Viru Maakohtu 11.04.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-14-1749, millega kohus pikendas täitemenetlust täiteasjas nr 066/2013/2788 kuni 30.07.2014, on avaldaja teatanud, et ta omandab kutseoskusi Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Kohus jõudis järeldusele, et arvestades avaldaja võimalusi ja soovi asuda võlgnevust tasuma omandatud kutseoskustest tuleneva võimaliku sissetuleku arvelt, tuleb täitemenetlust pikendada.

Kohus järeldas, et avaldaja töövõimetus ei takista täitemenetluse läbiviimist. Avaldajal oli töövõimetus juba sel ajal, kui ta õppis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, kuid vaatamata töövõimetusele oli avaldaja veendunud, et suudab omandatava kutseoskusega teenida sissetulekut ja kustutada võlgnevusi. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt on avaldaja omandanud 2014. a keevitaja eriala, seda vaatamata töövõimetusele. Kohus leidis, et puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis oleksid tekkinud pärast 30.07.2014 ning mis annaks põhjuse peatada täitemenetlus veel üheks aastaks.

Avaldaja töövõimetus ja tervise seisund ei ole põhjuseks täitemenetluse peatamiseks. Vastuseks avaldaja väitele, et avaldaja lähedastel ei ole võimalik tasuda üheaegselt avaldaja võlgu ja anda avaldajale söögi ostmiseks raha, märkis kohus, et avaldaja, kandes vanglas karistust, on vangistusseaduse § 47 kohaselt täielikult riigi ülalpidamisel. Järelikult on vangla kaupluses sisseostude tegemine avaldaja õigus, mitte vältimatu vajadus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Sergei Baumer esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 19. veebruari 2015 määruse tühistamist ja uue määrusega tema avalduse rahuldamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli määruskaebuse esitaja töövõime kaotus enne kutsehariduskeskuse lõpetamist 50% ja tema kinnipeetava individuaalses täitmiskavas oli kirjas, et ta on osaliselt töövõimeline. 2014. a kevadel hakkas määruskaebuse esitaja tervis halvenema. 2014. a augustis tehti talle kolmas parema põlve operatsioon ning arsti väitel põlv täies ulatuses ei taastu. Alates 2014. a veebruarist saab määruskaebuse esitaja käia ainult karguga. Seljaprobleemide tõttu on hakanud atrofeeruma vasak käsi, selja vasak pool ja vasak jalg. Keevitaja lõpueksami sooritas määruskaebuse esitaja valuvaigistite abil ning nädala pärast määras vangla talle tervisliku seisundi tõttu hooldaja. Juulikuus uue kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamisel otsustas Viru Vangla, et määruskaebuse esitaja on töövõimetu; 2) ei saa määruskaebuse esitaja töövõimetuse tõttu teenida raha ja kustutada oma võlgnevusi. Ka tema lähedastel pole suuri sissetulekuid, et määruskaebuse esitaja võlgu tasuda ning talle toidu ostmiseks raha saata.

SISSENÕUDJA SEISUKOHT

5. Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu taotleb määruskaebuse rahuldamata jätmist. Sissenõudja jääb maakohtule esitatud seisukoha juurde ja nõustub maakohtu põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 19.02.2015 määrus muutmata.

7. Maakohtu seisukoht, et S. Baumeri avaldus täitemenetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata, on seaduslik ja põhjendatud. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 659 ja § 654 lg-ga 6 ei korda neid kõiki oma määruses.

8. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu 12.06.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 (p 11) väljendatud seisukohale TMS § 45 kohaldamise kohta. Nimetatud lahendis on selgitatud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud, ning leitud, et isegi juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud (nt võlgnikul on väikesed lapsed), ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine olla pikaajaline, vaid üldjuhul on see võimalik kuudepikkuseks ajavahemikuks.

S. Baumer on täiteasjas nr 066/2013/2788 juba taotlenud täitemenetluse pikendamist TMS § 45 alusel, millise taotluse Viru Maakohus 11.04.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-1749 rahuldas, pikendades antud täitemenetlust kuni 30.07.2014. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis annaks põhjuse peatada täitemenetlus veel üheks aastaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja kirjeldatud tervislik seisund ja tema osaline töövõimetus ning sellest tulenev väidetav võimatus töötasu teenida selleks alust ei anna ning selline peatamine ei oleks kooskõlas ei täitemenetluse eesmärgi ega sissenõudja huvidega. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et võlgnikul töötasu puudumine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks täitemenetluse peatamiseks juba seetõttu, et täitemenetluse seadustik ei piira sissenõudja nõude täitmist võlgniku töötasuga, vaid nõude täitmine toimub kogu võlgnikule kuuluva vara arvel (vallasasjad, kinnisasjad, varalised õigused), arvestades täitemenetluse seadustikus sätestatud korda.

9. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Viru Maakohus vabastas 09.01.2015 määrusega avaldaja riigilõivu 50 eurot tasumisest täitemenetluse peatamise avalduselt. Maakohus luges menetlusabi TsMS § 184 lg 4 alusel jätkuvaks ka maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel. Vaidlustatud kohtumäärusega vabastas maakohus avaldaja TsMS § 190 lg 7 alusel tsiviilasjas menetluskulude, s.o avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu 50 eurot, riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleks määruskaebuse esitajalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel mõista riigi kasuks välja 50 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta määruskaebuse esitamisel vabastati. Ringkonnakohus peab võimalikuks vabastada avaldaja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse ka määruskaebuselt tasumisele kuulunud 50 euro osas, milles avaldaja oli maakohtu määrusega menetlusabi korras vabastatud. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja maksevõime on selline, mis ei võimalda hüvitada riigile menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt jääb nii avalduse kui ka määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv kokku summas 100 eurot riigi kanda. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitatud, seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud asjas puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja