3-14-51350/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51350 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 15.04.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Ü.S. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 5000 eurot seonduvalt Tallinna Vangla ebainimlike kinnipidamistingimustega Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Ü.S. ; Vastustaja: Tallinna Vangla

Resolutsioon Rahuldada Ü.S. kaebus haldusasjas 3-14-51350 osaliselt. Mõista välja Tallinna Vanglalt 684 eurot (kuussada kaheksakümmend neli) Ü.S. kasuks mittevaralise kahju hüvitist seonduvalt mittenõuetekohaste kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas 228 kalendripäeva eest. Ülejäänud nõude osas jääb kaebus rahuldamata. Mõista välja Tallinna Vanglalt Ü.S. kasuks riigilõiv 2 eurot 74 eurosenti. Saata kaebajale vastustaja 25.03.2015 vastus kohtu nõudele Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 15.05.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Ü.S. on esitanud Tallinna Vanglale kahjunõude 5000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt ebainimlike kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas perioodil 14.03.2013 kuni

20.11.2013. Kohtu päringule, kas kaebaja suhtes on kahjunõude taotlus Tallinna Vanglas lahendatud, vastas Tallinna Vangla 03.07.2014 kirjaga nr 1-11/14/18745-2 , et Ü.S. kahjunõuet (esitatud 11.04.2014) ei ole lahendatud seonduvalt suure töökoormusega.

Ü.S. on esitanud 30.06.2014 Tartu Halduskohtule kahjunõude kaebuse 5000 euro suuruses summas mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt ebainimlike ja inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega. Halduskohus on kohtumäärusega 22.08.2014 jätnud kaebuse käiguta ja nõudnud riigilõivu tasumist 20 eurot. Kaebuselt tasuti riigilõivu 20 eurot ning 02.09.2014 kohtumäärusega on kohus kaebuse menetlusse võtnud ning märkinud, et kuna 2-kuulise tähtaja jooksul ei ole vangla kaebaja kahjunõuet vaidemenetluses lahendanud, on esitatud kaebus lubatav.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebaja taotleb 5000 eurot mittevaralise kahju hüvitamist, kuna on viibinud Tallinna Vanglas vahistatuna perioodil 14.03.2013 kuni 20.11.2013 (kaebuses ekslikult märgitud 20.11.2014) ebainimlikes ja alandavates kinnipidamistingimustes. Kaebaja selgituste kohaselt on ta viibinud kambris, kus ühe isiku kohta on ruumi kambris alla 3 m2, millega on rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3, mis sätestab keelu kedagi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. Kaebaja on viidanud ka Euroopa Inimõiguste kohtu praktikale. Kaebaja palub arvestada ainult vaba põrandapinnaga, millel oli liikumisruum, samuti oli tegemist kinnise tsooniga, kus oli piiratud ka väljaspool kambrit liikumine, välja arvatud l tund jalutust 15-ruutmeetrilises jalutusboksis, mida päevas võimaldati. Kaebaja märgib täiendavalt, et kamber, kus ta viibis, oli niiske ja rõske, samas pesti riideid ja kuivatati, mis tekitas täiendavat niiskust, kambri seinad hallitasid. Samuti ei vastanud kambri valgustus VangS § 45 lg 1 nõuetele, lugemiseks ja kirjutamiseks oli valgustus ebapiisav.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Tallinna Vangla taotleb jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja toob kohtule välja perioodid, mil kaebaja on Tallinna Vanglas viibinud, samuti on välja toodud kambri number, kinnipeetavate arv kambris ning põranda pind ruutmeetrites ühe isiku kohta. Täiendavalt on vangla esitanud vastavalt kohtu nõudele kambrite põrandapinnad, kus on välja arvutatud WC põrandapind. Vastustaja on seisukohal, et kambri pinna hulka tuleb arvestada ka kambris asetseva kuid seinaga eraldatud tualettruumi pindala. Vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris VangS § 90 lg 3 alusel , väljaarvatud aeg, mil vahistatu töötab või õpib, kaebajale on võimaldatud päevas l tund värskes õhus viibimist.

Vastustaja märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus on üldjuhul leidnud , et põrandapind alla 3 m2 võib olla problemaatiline, kuid leidub ka näiteid, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et isiku paigutamine alla 3m2 põrandapinnale on igal juhul isiku õiguste rikkumine. Vastustaja viitab kuni 31.12.2013 kehtinud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 6, mille kohaselt võis põrandapinda olla 2,5 m2 kinnipeetava kohta.

Täiendavalt lisab vangla, et Tallinna Vangla kambrites on sundventilatsioon ning kinnipeetavatel on võimalik kambri õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu. Kambrites olev osaliselt avatav aken võimaldab ruume hõlpsasti ventileerida, samuti tagab Tallinna Vangla kambrites olev aken loomuliku valguse kambris.

Vangla märgib, et vangistustingimusi tuleb laiemalt vaadelda, et artikli 3 rikkumine tuvastatakse seetõttu, et vangistustingimused kogumis on olnud inimväärikust alandavad.

Vastustaja leiab, et kaebajale ei ole tekitatud sellist mittevaralist kahju, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Samas ei ole kaebaja rakendanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, et kahju ära hoida. Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas suurem põrandapind oleks kaebajale taganud inimväärsemad tingimused ning parandanud tema elukvaliteeti. Kokkuvõttes märgib vangla, et Tallinna Vangla ei ole tuvastanud, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, samuti ei nähtu kuidas vangla tegevuse tulemusena on kaebajale kahju tekitatud, mistõttu taotletakse jätta kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata ning kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2.Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist 5000 euro suuruses summas perioodi eest 14.03.2013-20.11.2013, mil ta on vahistatuna viibinud Tallinna Vanglas mittenõuetekohastes kinnipidamistingimustes, süüdimõistev kohtuotsus jõustus 16.10.2013. Pärast otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist on rakendatud Ü. S. suhtes vangistusseaduse (VangS) § 14 lg 3 sätet ja kinnipeetav viibis VSkE § 8 lg 4 kohaselt lukustatud kambris.

3.Kohus on seisukohal, et mittevaralise kahju hindamisel tuleb hinnata kaebaja poolt märgitud perioodi ja selles sisalduvaid päevi iseseisvalt ja kinnipidamistingimusi kogumis, et mittevaralist kahju välja mõista. Kaebaja hinnangul oli tema isiklik ruum Tallinna Vangla erinevates kambrites sedavõrd väike, et see alandas tema inimväärikust. Kaebaja taotleb sellega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Lisaks on kaebaja seisukohal, et kamber oli niiske ja rõske ning kambris oli halb ventilatsioon ja halb valgustus ning väljas on võimalik viibida vaid üks tund päevas kitsas jalutusboksis, kus viibis üheaegselt 5-6 kinnipeetavat.

4.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et siseriikliku kohtupraktika kohaselt, mis toetub EIK seisukohtadele, võib isikul olla kinnipidamistingimustest tulenevalt õigus mittevaralise kahju rahas hüvitamisele juhul, kui kinnipidamisega kaasnev isikuõiguste riive ületab kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (RKHK 15. märtsi 2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11).

5. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole Ü.S. kinnipidamisega Tallinna Vanglas riivatud kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et see oleks käsitatav kaebaja isikuõiguste rikkumisena. Vastustaja seisukohalt ei ole Tallinna Vangla Ü.S. suhtes õigusvastaselt käitunud, kuna on järginud vaidlusalusel ajal kehtinud vangla sisekorraeeskirja ( VSkE) § 6 lg 6 sätestatud minimaalse põrandapinna (2,5 m2) nõuet iga kinnipeetava kohta.

6. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 sätestab keelu kedagi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. 7.Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) pädevuses on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Konventsiooni (EIÕK) artikkel 32.1. kohaselt EIÕK tõlgendamine ja kohaldamine. EIÕK artikkel 3 kohaldamisel on korduvalt selgitatud kinnipidamistingimuste, sealhulgas kinnipeetavate kasutuses oleva isikliku ruumi tähendust isiku õiguste kaitse tagamisel ning EIÕK artikkel 3 rikkumise tuvastamise kriteeriume. EIK on rõhutanud, et kinnipidamistingimuste mõju hindamisel tuleb arvestada tingimustega kogumis, pidades silmas kinnipidamise kestust, selle mõju isiku vaimsele ja füüsilisele tervisele jms. Kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumiga seoses on EIK asunud seisukohale, et soovitav minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta. Juhul, kui põrandapinda isiku kohta on vähem kui 3 m2, tuleb ülerahvastatust pidada sedavõrd tõsiseks, et selline olukord iseenesest kujutab EIÕK art 3 rikkumist. Mis puudutab esmaste õiguskaitsevahendite rakendamise taotluse mitte esitamist vanglale, on kohus seisukohal, et kui kaebaja olekski esitanud vanglale taotluse paigutada teda kambrisse, kus isiku kohta on põrandapinda 3 m2 , siis ei oleks saanud kaebaja soovitud tulemust, kuna vangla on asunud seisukohale, et vaidlusalusel perioodil võis põrandapinda olla kinnipeetava kohta 2,5 m2.

8. Sama seisukohta on EIK korranud asjas Tunis vs Eesti, hinnates isiku kinnipidamist Tallinna Vanglas see on samades tingimustes mis Ü.S.. Hinnates isiku kinnipidamist mitmetes kambrites (tl.38-40 ja tl.52-54) tuleb möönda, et kaebaja viibis kambrites perioodil 14.03.2013 kuni 20.11.2013 , kus enamus veedetud päevadest oli põrandapinda alla 3 m2. Vangla poolt väljatoodud päevadel viibis kaebaja kambrites, kus põrandapinda oli alla 3 m2 kokku kohtu poolt arvestatuna 228 kalendripäeva, mida saab pidada EIÕK art 3 rikkumiseks ning seega saab määrata kaebajale selle eest rahalist kompensatsiooni. Samuti oli väike jalutusboks kus kaebaja sai viibida üks tund päevas koos teiste kinnipeetavatega, mis vaadelduna paralleelselt koos alla 3 m2 põrandapinnaga kinnipeetava kohta kambris, on artikkel 3 rikkumine.

9. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja tegevus kaebaja kinnipidamisel oli õigusvastane osas, kus kaebaja isiklik ruum kambris jäi alla 3 m2. Lisaks oli kaebaja kinnipidamise aja perioodidel kalendripäevi, kus kaebaja isiklik ruum vastas ruumiliselt nõuetele, neid päevi kohus mittevaralise kahju väljaarvutamise hulka ei loe. 10.Tulenevalt VSkE § 7 lg 1 kohaselt kuuluvad toa või kambri sisustusse ühevõi kahekordsed voodid, isiklike asjade hoiukoht, laud, istekoht igale kinnipeetavale, riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht ja WC.

11. Kohus leiab, et kambris asuvat tualetti ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta, vaatamata sellele, et VSkE § 7 lg 1 on WC nimetatud kambri sisustusse kuuluvana. EIK on pidanud samuti põhjendatuks välistada tualeti alune pind kambri põrandapinna hulgast. Kohus on seisukohal, et mööblialust pinda põrandapinna hulgast välja ei arvutata. Ka tavaelus ei arvestata mööbliesemete alla jäävat põrandapinda elamispinna ruutmeetrite hulgast välja ning mööbliesemed, mis kaebajal kambris on, on tema jaoks eluliselt vajalikud ning ei võta ära põhjendamatult kambripinda. 12.Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, mil vahistatu õpib või töötab. Väljaspool kambrit on Tallinna Vanglas võimalik viibida üks tund ööpäevas jalutuskäigu ajal, mida ka kaebajale võimaldati. Vangla on märkinud, et erinevalt tavatingimustest, mis lubavad kinnipeetul vabalt liikuda osakonna piires, viibib vahistatu üldjuhul ööpäeva ringselt lukustatud kambris pideva visuaalse ja elektroonilise järelevalve all.

13.Kaebaja on märkinud, et kambrites, kus ta viibis, oli niiske ja rõske ning valgustus oli halb. Tallinna Vangla on välja toonud asjaolud, et kambrites on sundventilatsioon ning kinnipeetaval on võimalik kambris õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu, kambrites on keskküte, mis kuivatab õhku ja tagab normaalse temperatuuri kambris ning valgustus oli nõuetekohane. 14.Kohus märgib, et peab usaldusväärseks vangla vastust selle kohta, et kambrites on osaliselt loomulik ja osaliselt sundventilatsioon ning kinnipeetavatel on võimalik õhuhulga reguleerimiseks kasutada õhutusava. Kambrites on keskküte, mis kuivatab õhku ja tagab ühtse temperatuuri kambris. Samuti on vangla märkinud, et on teostatud õhuniiskuse mõõtmisi kambrites ning õhuniiskuse tase Tallinna Vangla elukambrites ei ole selline, mis võiks kedagi kahjustada. Kohus möönab, et ajal, mil kõik kambris viibijad üheaegselt pesu pesevad, võib tekkida kambris niiskust, kuid pesu pesemise aja osas võivad kinnipeetavad jõuda kokkuleppele, et see ei toimuks samaaegselt kõikidel kinnipeetavatel. Mis puudutab kambri valgustust, siis kohus märgib, et ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei näe ette milline peab olema vangla kambris valgustus, vaid tulenevalt VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Kambrites on olemas nii aken kui ka laevalgustid ning elutegevuseks vajalik valgus on tagatud. Asjaolu, et kaebaja on pöördunud 18.09.2013 meditsiiniosakonna poole seoses nägemisteravuse kontrolliga, ei pruugi olla seotud kambris väidetavalt halva valgustuse tulemusel lugemise või kirjutamisega; samas on märgitud, et nägemisteravus võrreldes 24.04.2013 toimunud vastuvõtuga on muutusteta (tl.41).

15. Kohus märgib kokkuvõtvalt, et kaebaja kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tuleb kõne alla üksnes seoses kambri põrandapinna mittevastavusega nõuetele, muudes kaebaja poolt väljatoodud tingimuste osas ei kuulu kaebus rahuldamisele. 16.Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on tõlgendanud seda sätet selliselt, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (RKHKo 15.03.2010, 3-3-1- 93-09). 17.Kohtul puudub põhjus kahelda vastustaja poolt kambrite tegeliku pindala kohta esitatud andmete ja muude esitatud andmete õigsuses. Seega perioodil 14.03.2013 kuni 20.11.2013 on kaebaja pidanud viibima kohtu arvutuste kohaselt 228 kalendripäeva tingimustes, kus kambripind on alla 3 m2, mida saab käsitleda isiku minimaalse isikliku ruumi nõude rikkumisena. 18.Käesolevas asjas esitatud vastustaja seisukohtadest nähtub, et vastustaja oli teadlik ülerahvastatuse probleemist, samuti EIK praktikast selles küsimuses. 19.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tallinna Vangla on kohustatud hüvitama kaebajale Tallinna Vanglas kinnipidamise ajal perioodil 14.03.2013 kuni 20.11.2013 kokku 228 kalendripäeva eest seonduvalt isikliku ruumi vähesusega tekkinud mittevaralise kahju vastavalt RVastS § 9 lg-le 1.

20. Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist 5000 eurot eelnimetatud perioodi eest seonduvalt ebainimlike kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. 21.Kohus võtab hüvitise suuruse määramisel arvesse, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas üsna pikka aega, see on kohtu arvutuste kohaselt lähtuvalt vangla poolt esitatud andmetest kokku 228 kalendripäeva tingimustes, kus isiklik ruum oli alla 3 m2 olukorras, kus puudus võimalus liikuda väljaspool kambrit, kuna kaebaja oli vahistatu staatuses. Kaebajale võimaldati üks tund päevas värskes õhus viibimist, mis toimus 15-ruutmeetrilises jalutusboksis koos mitme kinnipeetavaga, mis oli ruumiliselt ebapiisav. Arvestades kohtupraktikat, kus on erinevalt välja mõistetud rahalisi hüvitisi põrandapinna kaebustes, tuleb kohtul lähtuda hüvitise suuruse arvestamisel mittevaralise kahju eest oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades ja diskretsiooni alusel (RKHKo 17.12.2014 3-3-1-70-14). Tuleb arvestada iga konkreetse rikkumise asjaolusid ja rikkumise raskusastet. Tervisekahjustusi kaebajale tekitatud ei ole. Pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist (16.10.2013) ja täitmisele pööramist on rakendatud Ü. S. suhtes VangS § 14 lg 3 ja kinnipeetav viibis VSkE § 8 lg 4 tulenevalt lukustatud kambris. Tartu Halduskohus peab antud juhul põhjendatuks mõista välja Tallinna Vanglalt Ü.S. kasuks iga päeva eest, mil kaebaja on viibinud Tallinna Vanglas kambris, kus oli alla 3 m2 põrandapinda isiku kohta ja samade päevade jooksul viibis 1 tund värskes õhus samuti kitsastes tingimustes, 3 eurot päeva kohta, hinnates kinnipidamistingimuste vastavust EIÕK artikli 3 nõuetele. Eeltoodu alusel mõistab kohus Tallinna Vanglalt välja Ü.S. kasuks (3 eurot x 228 kalendripäeva)

684 eurot. Seega on kohus rahuldanud kaebaja kaebuse osaliselt. Kohus juhindub hüvitise väljamõistmisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 4, mis on volitusnorm mittevaralise kahju väljamõistmiseks avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 22.Menetluskuludest. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot kaebuselt 5000 eurot nõudes. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Seega tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja poolt tasutud riigilõiv proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja kasuks kuulub väljamõistmisele riigilõiv 2.74 eurot. Kohus rahuldas kaebaja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 13,7% osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2015. a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2015. a otsus. RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Ü.S. apellatsioonkaebus nõude osas tuvastada, et kunstlik valgus kambris, kus kaebaja viibis, kahjustas tema silmanägemist. Ülejäänud osas jätta Ü.S. apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 15.04.2015. a otsus osas, millega halduskohus mõistis Tallinna Vanglalt välja Ü.S. kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 684 eurot. Teha vastavas osas uus otsus, millega mõista Tallinna Vanglalt Ü.S. kasuks välja kahjuhüvitis summas 228 eurot. Jätta Tartu Halduskohtu otsus muus osas muutmata.

4. Jätta Ü.S. poolt esimese astme kohtus ja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

(riigilõiv) summas 70 eurot kaebaja enda kanda ja ülejäänud menetluskulud summas 209,48 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.