1-13-6801/42 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

15.04.2015.a., Rakvere kohtumaja

Videokohtuistungi toimumise aeg 31.03.2015.a.

Kohtuasja number

1-13-6801

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Kai Rosar

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid X’e vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks

Süüdimõistetu

X, isikukood XXX, XXX kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 13.02.2013 ja lõpp 13.02.2016

RESOLUTSIOON:

Jätta X vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, X-ile ja prokurörile.

Asjaolud.

Viru Vangla esitas 11.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava X’e vangistusest

tingimisi enne tähtaegseks vabanemiseks.

Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusega tunnistati X süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks

mõisteti 2 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta 6

kuud vangistust; KarS § 202 lg 2 p 2 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 424

järgi mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust ning KarS § 121 järgi mõisteti karistuseks 8

kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti

liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg alates 13.02.2013.

Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras

karistatud 12 korda. Reaalset vangistust kannab kaheksandat korda. Kuritegude dünaamika on

jäänud samaks, lähtudes asjaolust, et enamus isiku poolt toimepandud kuriteod on olnud

varavastased (kuigi on toime pannud ka kehalisi väärkohtlemisi, joobes juhtimise). Ühtse

kriminaalse käitumise mustrist nähtub süstemaatilisust (arvestades varavastaseid kuritegusid),

soodustegurina alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav on hõivatud vangla majandustöödel

alates 17.01.2014 ning töötamine on kujundanud isikul tööharjumuse. Samuti on osalenud

sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine", millest nähtub, et isik analüüsib oma käitumist

kriitilistes situatsioonides, oskab anda hinnanguid ja näha alternatiive. On toimunud vestlus

psühholoogiga teemal - tegu ja tagajärg. Isik teadvustab väga hästi oma tegude tagajärgi, kuid

probleemiks on suutmatus öelda "ei" (kui seda teha üritab, tunneb end kaua väga halvasti).

Osales ka sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening", kus analüüsis, arutles ja tõi palju näiteid

oma elust. Programmi läbimine aitab kaasa vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest loobuda.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused.

Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalik elama asuda aadressile XXX.

Tegu on ühetoalise keskküttega korteriga, mis kuulub isiku vennale C. Käesoleval ajal seisab

korter tühjana, kuid eluks vajaminev inventar on olemas. Vend C on esitanud ametnikule

garantiikirja, kus ta kinnitab, et tagab X-ile elukoha tema vabanedes aadressile XXX.

Kinnipeetaval on XXX. Õppis XXX, kus lõpetas 8 klassi. Edasi läks õppima XXX, kus

omandas XXX eriala. Y garanteerib X-ile töökoha tema võimaliku vabanemise korral. Y

omab firmasid OÜ M ja OÜ M. X saab teha ehitus- ja abitöid, olla hõivatud põllumajanduses.

Konkreetne töö selgub isiku reaalsel tööle asumisel. X omab tasumata võlanõudeid summas

4140,81 eurot.

Esimest abielust on 2 täiskasvanud tütart, teisest abielust 2 poega. Kolme vennaga on

läbisaamine hea, kuid ei suhtle just oma sõnul tihedalt. Kõik vennad on kriminaalkorras

karistatud. Ema ja endise abikaasaga on suhted head. Ema Q on nõus X-i vabanedes toetama.

Kinnipeetava isa elab Venemaal. Kinnipeetavale meeldib riskida, et elu oleks huvitav. Elustiil

on riskeeriv ja hoolimatu, ei võta vastutust oma tegude eest, õigustab neid ja on suhteliselt

muretu sooritatud kuritegude suhtes. Kinnipeetav väidab, et probleeme alkoholiga ei ole

olnud, tarbib mõõdukalt. On sooritanud kuritegusid olles alkoholijoobes (kehaline

väärkohtlemine ja joobes juhtimine). Isiku sõnul on ta korra proovinud kanepit. Samuti

amfetamiini, seda väidetavalt uudishimu tõttu (samas pani toime ka narkojoobes juhtimise).

Isik on sooritanud korduvalt käitumiskontrollil olles uue kuriteo. On välja kujunenud

kriminaalne elustiil, käitumise muutumine on vähetõenäoline. Õigustab sooritatud kuritegusid

sellega, et oli sunnitud varastama, sest oli töötu. 2005. aastal tegi katse põgeneda arestimajast.

Ise seda põgenemiskatseks ei tunnista. Ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme.

Kohanemisvõime hea, vangistust võtab kui paratamatust. Enesehinnang üldiselt adekvaatne,

kuid ei soovi või ei oska oma isiksust ja käitumist põhjalikumalt analüüsida. Väidab, et

vangistusega on juba kohanenud. Tavaolukorras suudab oma emotsioone ja käitumist

kontrollida. Pingelises olukorras võib kaotada enesevalitsuse ja käituda impulsiivselt,

arvestamata oma teo võimalikke halbu tagajärgi. Kuriteos end täielikult vastutavaks ei pea,

süüdistab halbu olusid.

Oht on kõige tõenäolisem kui isik on narko- või alkoholijoobes ja tekib konflikt mõne teise

isikuga või kui isikul puudub püsiv sissetulek. Arvestades isiku varasemat karistatust on

üldise korduva mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56%.

Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43%. Arvestades isiku

ohtlikkuse taset ning üldise korduva mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosusele antud hinnangut, toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist

ning teeb ettepaneku uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks kohaldada tema suhtes

KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,7,8 tulenevaid lisakohustusi, muuhulgas läbida sotsiaalprogrammi

Õige hetk.

Prokuratuuri seisukoht.

30.03.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru

Vangla poolt 20.01.2015 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda X-i enne tähtaega

vangistusest vabastamisega, leiab prokurör, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne

vabastamine ei ole põhjendatud. Prokurör märgib, et KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole

kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem, ei ole

automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine.

Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise

otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest

argumentidest, mis omavad erinevat kaalu.

Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks

distsiplinaarrikkumiste puudumist. Vangistuses X-i distsiplinaarkorras karistatud ei ole.

Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab olulist tähendust

isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka

kinnipidamisasutuses. X-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad

tema ohtlikkusele. Tegemist on üle kümne korra kriminaalkorras karistatud isikuga.

Vangistust kannab X korduvalt. Prokurör leiab, et toimepandud narkokuriteo, isikuvastase

kuriteo, hulgaliste varavastaste kuritegude (kokku 12 varguse ja 2 omastamise episoodi) ning

liikluskuriteo asjaolud on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui

süüdimõistetu võimalused vabaduses. Isik ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud ja on

jätkanud kuritegelikku käitumist. Varasemad korduvad tingimuslikud ja reaalsed karistused

ja kohaldatud käitumiskontroll ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning

suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Väärib

märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt isik on ohtlik avalikkusele. Süüdimõistetu

poolt mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul

on vastavalt 56% ja 43%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul

olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus.

Kuna X kannab karistust mh I astme rahvatervisevastase (narko-) ning isikuvastase kuritegude

toimepanemise eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne

tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narko-

ja isikuvastaste kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa

tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära

kandmises. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide

prioriteediks number üks, üldjuhul ei täida narkokuritegude toimepanemise eest

süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine vangistusest karistuse eesmärki (hoiduda uute

kuritegude toimepanemisest).

X-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Prokurör

peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetava puhul selliseid erandlikke

asjaolusid käesoleval ajal ei esine ning seetõttu tuleb X-il tuleb jätkata karistuse kandmist

vangistuses. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta X-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist

Maakohtu istung.

31.03.2015 toimunud videokohtuistungil ei soovinud kinnipeetav midagi öelda.

Kohtumääruse põhjendused.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema

elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega

karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisele.

Kuigi isikul on vabaduses olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht, on kohtu hinnangul

isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad.

Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud12-l korral, reaalset vangistust kannab

lausa kahendat korda. Käesolev vangistus on mõistetud mh esimese astme narkokuriteo

toimepanemise eest. Kuigi kinnipeetaval puuduvad käesoleva vangistuse jooksul

distsiplinaarkaristused, on kinnipeetav varasemalt käitumiskontrollile allutatuna toime pannud

uue kuriteo ja seda korduvalt. Seega on varasemad kriminaalhooldused osutunud

ebarahuldavaks ning võib järeldada, et isik ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi teinud

ning jätkab kuritegude toimepanemist.

Kohus peab vajalikuks märkida, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul võlgnevusi

summas 4140 eurot. Kuigi isik on vanglas hõivatud alates 2014 aasta algusest vangla

majandustöödel, mis on vangla hinnangul kujundanud tööharjumuse ning tal on vabanedes

olemas garanteeritud töökoht, ei kindlusta see kohtu hinnangul isiku majanduslikku

toimetulekut. Varasemalt pannud toime vargusi just majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Seega ei ole välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel majandusliku kasu saamise

eesmärgil võib isik jälle panna toime varavastaseid süütegusid, seda võib soodustada alkoholi

tarvitamine. Ära tuleks mainida ka asjaolu, et kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse

minevikuga isikuid, sealhulgas isiku kõik kolm venda.

Kinnipeetaval alkoholi ega narkootikumide sõltuvust diagnoositud ei ole, kuigi varasemate

kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud just alkoholi tarvitamine. Vangistuses on

kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille eesmärgiks on aidata kaasa

sõltuvusainete tarvitamisest loobumisele.

Samuti on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väga kõrge – 56%, mistõttu tema

ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Kohus leiab, et isiku

kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski.

Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna

ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset

vabastamist. Kohus leiab, et X’e puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp